palk.ee esilehele
palk.ee
ArtiklidFoorumSeadused
Kasulikke linkeLiitu maililistigaAvalehelePalgasaaja nurgake
Ava uus teema...
Kas pean ette kirjutama alla nõusoleku kinni pidada minu palgast inventuuri käigus tekkinud puudujääk?
võlaõiguslik leping
valem lõpptasu arvestamiseks
Isapuhkus
KUI PALK EI LAEKU ÕIGEAEGSELT?
laste lisapuhkuspäevad
Töölepingust
käskkirjaga lisatööülesanded, aga lisatasu mitte
Vabatahtlikuna registreeritud töötaja
töö
lõpptasu ja maksud
põhipalk plus tunnipalk
Teised teemad...
uus tööleping- lisatasud?
14:37 18.05.2009 urr kirjutas:
Olen kahesusgust arvamust kuulnudd uue töölepingu järgi makstavate lisatasude ja preemiate kohta. Ühed väidavad, et midagi ei muutu, võib maksta mitu korda lisatasu ja preemiat palju tahes, teised leiavad, et viide käsunduslepingule justkui keelab kõik muud maksed peale töötasu. Kuidas võtta, mida jätta, me ei saa juhatajaga kokkuleppele.
Vasta...
18:54 18.05.2009 imelik kirjutas:
Miks ei loe sa ise uut TLS?

Selgitused TLS§29,§30 ja §31 juurde:
Eelnõu § 29 jj keskenduvad töötasu maksmise regulatsioonile, mis on kehtivas õiguses enamjaolt reguleeritud palgaseaduses ning osaliselt töö- ja puhkeaja seaduses.
Eelnõu § 29 sätestab töötasu mõiste ja suuruse. Käesoleva paragrahvi koostamise lähtepunktiks on võetud palgaseaduse §-d 2, 3, 6 ja 10, mille suhtes on sisse viidud üks peamine muudatus ? palga mõiste on asendatud töötasu mõistega. Täiendavalt on võimalik töö eest tasuda muudes hüvedes.

Kehtiva õiguse alusel makstakse töötajale töö tegemise eest palka, mis jaguneb põhipalgaks, lisatasudeks, preemiaks ning juurdemakseteks (PaS § 2). Palga osadeks jagamise eesmärgiks on kehtivas õiguses palga arvutamise läbipaistvuse tagamine ehk sisuliselt on tegemist üldise palga arvutamise korra kehtestamisega. Eelnõu koostamisel on lähtutud ideest, et pole vajadust kehtestada eraldi üldist palga arvutamise korda, kuna see on tuletatav eelnõu muudest paragrahvidest. Näiteks puudub vajadus lisatasu mõiste järgi, milleks on kehtivas palgaseaduses täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav tasu, kuna eelnõu alusel ei või tööandja nõuda töötajalt kokkuleppevälise töö tegemist ehk täiendavaid tööülesanded ning kokkuleppe saavutamisel lisatöö tegemise suhtes on tööandjal kohustus selle eest tasuda (eelnõu § 1 lg 1 tööandja maksab töö eest tasu). Eelnõu § 29 lg 1 alusel eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe puudumisel loetakse eelnõu § 29 lg 2 alusel töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Paragrahv 29 lg 1 alusel on pooled vabad kokku leppima palga arvestamise alustes ajaühiku või töösoorituste hulga eest (nn tükitöö). Täiendavate tööülesannete eest saadava tasu olemasolu peab tööandja kajastama eelnõu § 28 lg 2 p 12 järgi töötaja nõudmisel esitatavas töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu teatises. Tööandja võib eelnõu alusel maksta töötajale nõutavast tulemuslikuma töö eest täiendavat tasu, mis tuleb töötaja nõudmisel samuti kajastada eelnõu töötasu arvestamise kohta käivas dokumendis. Võttes arvesse eespoolkirjeldatut, tähistab töö eest makstavat tasu eelnõus töötasu mõiste.

Eelnõus on sätestatud eeldus, et töötasu makstakse rahas (eelnõu § 29 lg 3). Samas on eelnõu § 29 lg 4 alusel võimalik lisaks rahas makstavale töötasule kokku leppida muude hüvede andmises töötajale. Töötajal on õigus nõuda kokku lepitud muid hüvesid, nt ametiauto kasutamist, tööandja spordiklubi liikmekaardi kasutamist, aga kokkulepitud hüvesid ei ole õigust nõuda rahas. Kirjeldatud regulatsiooni eesmärgiks on laiendada poolte kokkuleppevabadust töösuhte sobivates tingimustes kokku leppimisel. Nimetatud hüved on selgelt eristatud töötasust. Hüvede ja töötasu eristamise eesmärgiks on vältida olukordi, kus tööandja arvestab töötaja töötasu osana mitterahalisi hüvitisi, mis ei lähe arvesse näiteks haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel, jättes töötaja nimetatud ootuste osas eksimusse.

Eelnõu § 29 lg 3 alusel eeldatakse, et töötasus lepitakse kokku brutosummana ning maksude ja maksete tasumise või kinnipidamise kohustus on tööandja kanda. Vältimaks olukordi, mil tööandja jätab maksu või makse töötasust kinni pidamata ning maksu või makse tasumise kohustus tekib maksuaasta lõppemisel töötajal, kes pole seda planeerinud, on eelnõu § 29 lg 7 alusel võimalik töötajal nõuda tööandjalt tasutud maksu või makse hüvitamist. Töötasu puutumatuse põhimõttest lähtuvalt on töötaja loata keelatud töötasust kinnipidamised või mahaarvamised, välja arvatud juhul, kui see on seaduse alusel lubatud. Nimetatud põhimõte on sätestatud eelnõu §-s 78.

Eelnõu eeliseks kehtiva õiguse ees on läbi § 29 lg 1 ja 2 tagatud töötaja suurem kaitse. Lõike 1 alusel on tõendamiskohustus juhul, kui töölepingus ei ole kokku lepitud töötasu (suurust), tööandjal. Kehtivas õiguses on tõendamiskoormus poolte vahel jagatud. Lõige 2 alusel eeldatakse kokkuleppe puudumisel, et töötasu suuruseks on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu. Lõikes 2 nimetatud põhimõte on praktikas rakendamisel ka praegu, selle eelnõus sätestamise eesmärgiks on nimetatud põhimõtte teadvustamine töösuhte pooltele, et vältida olukordi, kus töötasu suurus jäetakse lahtiseks.

Töötasu alammäära kehtestamise andmise Vabariigi Valitsuse pädevusse ning miinimummäärast madalama töötasu maksmise keelu sätestab eelnõu samaväärselt kehtivale õigusele (§ 29 lg 5 ja 6).

Paragrahvi 29 lõige 8 sätestab, et keskmise töötasu arvutamise ja maksmise tingimused ja korra sätestab sarnaselt kehtivale õigusele Vabariigi Valitsus.

Eelnõu §-d 30 ja 31 reguleerivad vastavalt majandustulemustest ja tehingutelt makstava tasu maksmise korda. Nimetatud valdkonnad on toodud tööõiguse reguleerimisvaldkonda selle tõttu, et taoliste kokkulepete sõlmimine on muutunud töösuhetes sagedasemaks ja on tõusnud vajadus nende täpseks reguleerimiseks. Mõlemal juhul on tasus kokkuleppimise eesmärgiks motiveerida töötajat - esimesel juhul tegema tulemuslikumat tööd, kuna üldine ettevõtte arenemine ja majanduslik tõus annab käegakatsutavat tulemust ka töötaja jaoks, ning teisel juhul pingutama samal põhjusel konkreetse tehingu nimel. Majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu võetakse töötasu osana arvesse keskmise töötasu arvestamisel.

Eelnõu § 30 täpsustab, milline ajavahemik võetakse majandustulemustest makstava tasu arvutamise aluseks ning millal nõue sissenõutavaks muutub. Majandustulemustelt makstava tasu aluseks võetakse selle aasta kinnitatud majandusaruanne, mil vastav kokkulepe sõlmiti. Näiteks hakkab tööandja ettevõttes majandusaasta veebruaris ning kokkulepe majandustulemustelt makstava tasu kohta sõlmitakse oktoobris. Seega võetakse aluseks tööandja majandustulemused alates veebruarist lõpetades jaanuariga ning mitte tööandja majandustulemused alates oktoobrist kuni järgmise aasta septembrini. Eesmärgiks on siduda kokkulepe kindla perioodiga, et vähendada võimalusi vaidluseks kokkulepitud perioodi kohta. Antud juhul on vajalik tõendada vaid kokkuleppe olemasolu ja tasu suurust. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel muutub tasu maksmine sissenõutavaks ühe kuu möödumisel pärast majandusaasta aruande kinnitamist (§ 30 lg 2), kuid peab igal juhul jõudma töötajani hiljemalt kuue kuu möödumisel alates tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest (§ 33 lg 3).

Eelnõu § 31 alusel kohaldatakse töösuhtes kokku lepitud tehingutelt makstava tasu maksmisele agenditasu maksmise sätteid (VÕS §-d 679 kuni 682). Käesoleva paragrahvi all peetakse silmas tehinguid, mis sõlmitakse tööandja ja kolmanda isiku vahel ning mille sõlmimise eest on töötajale ette nähtud lepingu järgi õigus tasule näiteks selle eest, et töötaja panustas lepingu koostamisse vms.

Üldjuhul tekib töötajal õigus tehingust tulenevale tasule hetkest, kui tööandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud. Kui pooled lepivad kokku tasu maksmiseks hilisema aja, siis on töötajal õigus nõuda mõistlikku ettemaksu. Olenemata hilisemast kokkuleppest tekib töötajal õigus tasule kohe, kui kolmas osapool on oma tehingust tulenevad kohustused täitnud. Töötajal on õigus tasule ka juhul, kui tehing jääb täitmata tööandjast tuleneva asjaolu tõttu, kuid kaotab õiguse tasule, kui tehing jääb täitmata tööandjast sõltumatu asjaolu tõttu, milleks võib olla näiteks kolmanda poole ümbermõtlemine. Tehingult makstavat tasu arvutatakse igakuiselt. Arvestuse peab tööandja esitama töötajale hiljemalt kuu lõpus ning see muutub sissenõutavaks sama kuu viimasel päeval. Arvutuses tuleb näidata tasu suurus ning selle määramiseks olulised asjaolud ehk põhjendus. Kui töötaja ja tööandja vahel puudub kokkulepe tasu suuruse kohta, siis loetakse tasu suuruseks kohalik tavaline tasu või selle puudumisel mõistlik tasu.

Pooltel on võimalik kokku leppida ka töötajapoolses vastutuses tehingu kolmanda poole kohustuste täitmise eest, kuid vastav kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult ning töötaja peab selle eest saama täiendavat tasu.

Töötajal on õigus nõuda arvutuse kättesaamisel väljavõtet kõikidest tööandja raamatupidamisdokumentidest, mis käivad tehingute kohta, mille eest on töötajal õigus tasule. Samuti on tal õigus nõuda kõikide asjaolude avaldamist, mis on vajalikud tasu nõude, sissenõutavuse ja arvutamise jaoks (eelnõu § 28 lg 2 p12 ning VÕS § 628 lg 4).

Vasta...
09:53 19.05.2009 Ohh kirjutas:
Lugesin läbi ja mulle jäi ikak selgusetuks, kuidas kajastada tükitöö alusel teenival töötajal töötasu töölepingus. Tundub, et võib hoopis töötasu koht jätta kokkuleppimata või siis kirjutada vaid min.tasu. Varem oli meil põhipalk + lisatasu vastavalt tüktöö hinnetele.Pole ju võimalik kindlas töötasus kokku leppida?? Aidake lahtimõtestada see seadus!
Vasta...
16:22 05.06.2009 õnnetu kirjutas:
oehh.... sama siin :(
Vasta...
08:54 17.06.2009 Murelik kirjutas:
Mul sama mure.UUs seadus tulekul,kuidas töötasu kajastada töötajate töölepingutes??
Vasta...
11:05 17.06.2009 kersti kirjutas:
Mina saan aru nii, et praegu ettevõttes kehtivat töötasustamise ehk palgasüsteemi muutma ei pea.
Ei pea ka muutma töölepingut, et asendada mõiste põhipalk mõistega töötasu.
Praeguses mõistes põhipalk on lihtsalt edaspidi
töötasu põhimäär, millest arvestada näiteks öötasu või ületundide tasu.Lisaks võib ju maksta tulemustasu, lisatasu, mida iganes.Ja kõik need tasud kokku mida töötajale makstakse ongi kokku töötajaga kokkulepitud töötasu, mis võetakse aluseks keskmise töötasu arvestamisel.
Ootan ka teiste arvamust antud asjas.
Vasta...
 info@palk.ee tagasiüles