Jaekaubandusettevõtteid on alati kummitanud raskused töötajate leidmi­sel. Töötuse kasv on seda muret veidi leevendanud, ent ka tööpakkujad saavad end ihaldus­väärsemana näidata.

Poeketi Lidl Eesti personalivaldkonna juht ja juhatuse liige Liina Kippasto kinnitab, et kui ettevõte hakkas töökuulutustes avaldama pakutavaid palku, kasvas kandideerijate arv mitu korda.

Kuigi tööandjapension on paljudele alles tundmatu rahakogumise võimalus, valiks pärast idee selgitamist üle poole inimestest tavalise palgatõusu asemel tööandjapoolse investeeringu kolmandasse sambasse, selgus Luminori uuringust.

 

Luminor Eesti partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul näitab see eestlaste rahatarkuse kasvu ning annab selge sõnumi tööandjatele, kuidas oma töötajaid motiveerida.

Edasi loe : https://majandus.postimees.ee/7997394/raha-asemel-kindlustunne-eestlased-eelistavad-tooandjapensioni

Täna avalikustas Tööinspektsioon 2023. aasta tööohutuse, -õnnetuste ning -tervishoiu statistika. Aastaga on vähenenud nii tööõnnetuste kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Siiski toimus eelmisel aastal keskmiselt 8 tööõnnetust päevas — peamiselt kaubanduses, ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ning puidutööstuses. Tööõnnetuste tagajärjel kaotati riigis kokku 1 mln töötundi ning kulutati ligi 5,5 mln eurot Tervisekassa raha.

Tugevdades töötajate eest hoolitsemist, teeb restoranikett McDonald's märkimisväärseid investeeringuid, et panustada töötajate heaolusse ja arengusse. Lisaks laiendab McDonald’s meeskonda, võttes Eestis tööle 150 uut töötajat.

McDonald's investeerib sel aastal töötajate heaolusse, toetavasse töökeskkonda ja töötajate professionaalsesse arengusse ligi pool miljonit eurot ja Baltikumis kokku 1,65 miljonit eurot. Panustatakse restoranide ja kontorimeeskondade haridus- ja koolitusprogrammidesse, heaolusse ja spordiüritustesse ning töötajate tunnustamisse.

Kui Eesti Vabariik 1991. aastal taasiseseisvus, ei avanenud mitte ainult uks vabaturumajandusele, vaid ka ambitsioonikatele isiksustele, kes end ettevõtluse kaudu teostama asusid. Nüüd, 33 aastat hiljem, hakkavad need tublid tegijad ja praeguseni oma ettevõtteid juhtinud omanikud lähenema pensionieale. Meie ühiskonnas puudub suuresti kogemus, kuidas elutööd edukalt pärandada – see ei ole lihtsalt äritehing, vaid jätkusuutliku majandusarengu küsimus, kirjutab Swedbanki äripanganduse osakonna juhataja Anu Liblik.

Eesti on seadnud endale kõrge eesmärgi: tõusta IMD (Institute for Management Development) konkurentsivõime edetabelis praeguselt 26. kohalt 2035. aastaks 10. kohale. Selle ambitsiooni täitmiseks on oluline, et meie aastakümneid kasvanud ja tegutsenud ettevõtted uuendaksid lähiaastatel juhtimisstruktuuri ja toimimismudelit.

Edasi loe: https://employers.ee/juhtide-polvkonnavahetus-on-jatkusuutliku-majandusarengu-kusimus-2/