Värskelt koolitatud spetsialistide nappus tööturul puudutab nii õdesid kui ka õpetajaid, IT-spetsialiste ja insenere. Riik, tööandjad ja haridusasutused on juba aastaid ühiselt pingutanud, et leida Eestis, kus rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb, tasakaal riigi toimimiseks vajalike erialade õpetamisel. Ehkki arenguruumi veel on, näitavad arvud seniste jõupingutuste esimesi vilju.

Ühiskonna nõrkade kohtade leevendamiseks on enamasti vaja valdkondadeüleseid kokkuleppeid. Haridussüsteem üksi ei saa lahenda kõiki probleeme, ka mitte tööjõupuudust ühes või teises valdkonnas. Koolitusmahu suurendamine meie õppeasutustes ei võrdu piisava hulga spetsialistide siirdumisega Eesti tööturule. See võib tähendada hoopis koolist väljalangevuse suurenemist, kuna napib motiveeritud ja võimekaid sisseastujaid.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93678043/indrek-reimand-voime-odesid-koolitada-aga-mis-neid-eestis-kinni-hoiaks 

Jyväskylä ülikooli teadlaste uus uuring näitas, et väljaspool tööaega töötamine võib aidata mõne töötaja kurnatust vähendada. Ülikooli keeleteaduse ja kommunikatsiooniteaduste osakonna meeskonna uuring jälgis tuhandeid IT-sektori töötajaid.  

Teadlased leidsid, et tööga seotud ülesannete täitmine väljaspool tavapäraseid kontoriaegu oli positiivses korrelatsioonis töö kontrollimise tundega. “See on seotud sellega, millal, kus ja kuidas keegi töötab. See on oluline, sest suurem autonoomia võib aidata töötajatel vähendada oma töö emotsionaalset koormust,” ütles projekti juht professor Anu Sivunen.  

Edasi loe: https://pealinn.ee/2021/06/08/vabal-ajal-tootamine-voib-teile-kasulik-olla/

Rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõu kohaselt peavad suuremate ehitusplatside töötajad hakkama endaga kaasas kandma kiipkaarte, millega tuleb registreerida nii objektile jõudmine kui sealt lahkumine. Niimoodi tööaega kontrollides, loodab maksu- ja tolliamet kätte saada ligi seitse miljonit eurot seni kaotsi läinud maksuraha aastas.

Ehitussektorist jäi riigil läinud aastal saamata ligi 28 miljonit eurot maksuraha. Sellest enam kui pool läks kaduma seetõttu, et töötajatele makstakse ümbrikupalka.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1608238899/ehitajad-saavad-kohustuse-hakata-tool-kiipkaarte-kandma

Lepinguvorme on erinevaid. Üks neist on aga kollektiivleping. Mis see on ja millised on kollektiivlepingu kasulikumad küljed?

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks paljude töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/06/04/mis-on-kollektiivleping-ja-miks-on-seda-kasulik-solmida

 

Lugeja küsib: Meie ettevõttes on inimesed juba pikemat aega kodukontorites tööl. Arutasime kolleegidega, et kui kodukontoris peaks juhtuma tööõnnetus, kas siis on tööandjal õigus paluda töötaja koju siseneda, et uurimist läbi viia?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja kohustus on töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt uurida kõiki tööõnnetusi sh neid, mis on toimunud kaugtööd tehes. 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/172/kuidas-uurida-kodukontoris-juhtunud-tooonnetust