Artiklid

Kümnele kõige populaarsemale ametikohale kandideeris esimeses kvartalis kokku pea 8000 töövõtjat, näitab CVKeskus.ee tööportaali värske statistika. Suurimad tõmbetegurid olid võimalus teha kaugtööd, arenguvõimalused, töö- ja eraelu tasakaal ning ootuspäraselt avalik palgapakkumine.

Esimese kvartali tahetuim ametikoht oli andmesisestaja, kuhu kandideeris üle 1100 inimese. Praegu on tööturul suurim tõmbetegur kaugtöövõimalus. Andmesisestajat otsis oma meeskonda andmetöötluse ja analüütikaettevõte, mis just nimelt eemalt töötamise võimalust pakubki.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120283702/tooportaal-selgusid-tahetuimad-ametid-ja-populaarseimad-tooandjad

Leedus on üha rohkem tööpakkumisi, kus pakutakse palgaks 10 000 eurot kuus. Eestis olukord paraku nii roosiline ei ole.

Leedu tööotsinguportaali CVonline.lt juhi Rita Karavaitienė sõnul olid 10 000-eurose palgaga tööpakkumised veel paar aastat tagasi haruldused, kuid nüüdseks on olukord sootuks teistsugune, kirjutab Leedu Delfi.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120283055/unistus-10-000-eurosest-palgast-on-leedus-saanud-reaalsuseks-kuidas-on-seis-eestis

Ametiühingute Keskliit saatis rahandusminister Mart Võrklaevale avaliku teenistuse muutmise seaduse eelnõu ettepanekud, milles ametiühingud rõhutavad ametnike streigiõiguse tähtsust ning kõigi töötajate, sealhulgas riigiteenistujate võrdse kohtlemise vajadust ja õigust rääkida tööandjaga oma töötingimused läbi.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhi Kaia Vase sõnul on ametiühingute jaoks arusaamatu, miks on tööandjate organisatsioonide poolt tehtud ettepanek lühendada avalikus sektoris puhkuse pikkust 28 päevani kui ametnikel on juba täna 35-päevane puhkus ning selle üleüldine kehtestamine tagaks riigisektoris töötavatele lepingulistele teiste palgalistega võrdse kohtlemise.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/ametiuhingud-soovivad-ametnikele-streigioigust-ja-vordset-kohtlemist

Tänasest jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse määruste muudatused, millega rakenduvad reproduktiivtoksilistele ainetele töökeskkonnas uued nõuded.

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millest tulenevalt peab tööandja edaspidi arvestama, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Näiteks on sellisteks nõueteks kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainete kasutamisest, kohustus pidada nende ainetega kokku puutuvate töötajate nimekirja jm. Samuti tuleb tööandjal vajadusel üle vaadata töökeskkonna riskianalüüs ja võtta kasutusele sobivad meetmed ohtlikest ainetest tuleneva terviseriski vähendamiseks.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1206/reproduktiivtoksilistele-ainetele-rakenduvad-edaspidi-uued-nouded

Kui töötajal on mitu tööandjat ning ta soovib jääda palgata puhkusele kõigi tööandjate juurest, siis peab ta palgata puhkuse kasutamises iga tööandjaga eraldi kokku leppima. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse osas peab aga silmas pidama teatud nüansse.

Töölepingu seadus lubab töötajal kokkuleppel oma tööandjaga kasutada tasustamata puhkust ehk rahvakeeli palgata puhkust. Töötaja võib vajada palgata puhkust, kui põhipuhkusest jääb väheks või õpinguteks, kui tal ei ole õigust õppepuhkusele. Tööandja omakorda võib töötajaga leppida kokku palgata puhkuse tööjõukulude kokkuhoidmiseks ning koondamise vältimiseks.

Edasi loe: https://www.palgauudised.ee/uudised/2024/04/03/palgata-puhkuse-volud-ja-valud

 

  1. Ametiühingud: tööl käiakse palga teenimiseks, mitte suremiseks
  2. Kas ka Messengeri kaudu võib töölepingu erakorraliselt üles öelda?
  3. PENSIONID VÄIKSEMAKS? Rahanduspoliitik: „See on järgmise aasta teema.“
  4. Kas vanuseline eelistus on diskrimineerimine?
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht