Pühade ajal toovad paljudele tartlastele sooja toidu koju toidukullerid, kelle teenuseid vahendavad kolm platvormi: Bolt, Fudy ja Wolt. Ent kuna enamasti pole tegemist palgatöölistega, siis topelttasu kullerid sel ajal töötatud tundide eest ei saa.

Eestis on 24., 25., 26. detsember ja 1. jaanuar riigipühad ning sel ajal töötatud tundide eest tuleb tööandjal tegijale kahekordset tasu maksta sõltumata sellest, kas palka makstakse kuu- või tunnitasuna või kas töötaja töötab tavapärase või summeeritud töö­ajaarvestuse alusel.

Edasi loe: https://tartu.postimees.ee/7679751/puhade-ajal-rugavad-kullerid-jaavad-topelttasuta#_ga=2.50023270.1567539256.1672131621-518806748.1594120248

Palju on räägitud kultuuritöötajatest ja neid ees ootavast palgatõusust kultuuriministeeriumi haldusalas, ent palgatõusu saavad uuel aastal ka paljud teised ministeeriumite haldusalasse jäävad ametnikud ja töötajad.

Ministeeriumite valitsemisalade palgafond on järgmisel aastal 110 miljoni võrra suurem, moodustades eelarvest 5-6 protsenti.  Arvestades seda, mida teeb inflatsioon, ei saa siiski öelda, et avalik sektor palgatõusu veduriks hakkab, sõnas rahandusministeeriumi strateegia talituse nõunik Tanel Ross.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608833881/uuel-aastal-ootab-palgatous-mone-ministeeriumi-haldusala-tootajaid

Üheks tõhusaks meetmeks palgalõhe vähendamisel peetakse palkade suuremat läbipaistvust. Teiseks soovituseks on konkreetsete eesmärkidega tegevuskava koostamine.

Kas jäi üle-eelmine Eesti vabariigi valitsus kaugesse unustusse jäänud erandiks, kui ületas oma soolises tasakaalus olnud koosseisuga rahvusvahelise uudisekünnise? See ilmestab, kui laialt maailmas mõeldakse sellele, kuidas tagada võrdsed võimalused ühiskonnas nii meestele kui ka naistele.

Uuringutes on laialdaselt saanud kinnitust, et naiste võrdne osalus toidab tervet ühiskonda. Just ligipääsu puudumist tippjuhtide kohtadele peetakse aga üheks soolist ebavõrdsust illustreerivaks asjaoluks.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120119852/eva-maria-liimets-eesti-valitsus-on-soolisele-vordoiguslikkusele-kaega-loonud

Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (725 SE) kohaselt pikeneb praegune ajutine haiguspäevade hüvitamise regulatsioon kuue kuu võrra, 30. juunini 2023.

Algselt nägi eelnõu ette praeguse regulatsiooni alaliseks muutmise, kuid sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt pikeneb see tuleva aasta juuni lõpuni. 2021. aasta algusest kehtinud haigushüvitiste maksmise ajutise korra kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest kuni viienda ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. Varem maksis tööandja hüvitist neljandast kaheksanda päevani ja haigekassa alates üheksandast päevast ning esimese kolme päeva eest töötaja hüvitist ei saanud.

Edasi loe: https://www.delfi.ee/artikkel/120120270/riigikogu-pikendas-praegust-haiguspaevade-huvitamise-korda

„Ma soovin võtta töövõimetuslehte,“ ütlevad praegu, viiruste kõrghooajal paljud helistajad pereõdedele. Pereõde fikseerib ravilukku inimese soovi avada töövõimetusleht, enamasti nendib, et tervisenõu ei vajatagi, ja võtab vastu uue telefonikõne – suure tõenäosusega kõlab sealt sama, pelgalt dokumendi vormistamise soov.

Kahe päeva pärast helistab inimene uuesti ja palub sulgeda töövõimetuslehe, sest on suuteline tööle minema. Tervisenõu pole inimene selle aja jooksul kordagi vajanud.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120119414/karmen-jolleri-ettepanek-esimesel-kolmel-haiguspaeval-peaks-tootaja-koju-jaama-kokkuleppel-tooandja-mitte-arstiga