Lugeja küsib: Kas ma võin 24. ja 25. detsembri asemel nõuda 27. ja 28. detsembril vaba päeva, sest jõululaupäev ja esimene püha satuvad nädalavahetusele?

Aeg-ajalt juhtub, et tööandjal lähevad palgatuga suusad risti. Kui suhted on puntrasse läinud ja tööandja lõpetab töösuhte, võib töötaja õiguse saamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni pöörduda ja hüvitist nõuda. Tihti väljub ta sellest vaidlusest otsusega, et talle on tehtud liiga. Kui nüüd arvata, et õigust andva paberiga kaasneb seaduses kirjas olev kolme või 12 kuu hüvitis, siis tegelikkuses võib juhtuda, et inimene peab ise hoopis peale maksma.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel ütleb, et regulatsiooni sõnastades on midagi läinud valesti ja töötajatele, kelle töölepingu lõpetamisel on tööandja rikkunud seaduse nõudeid, on kohtupraktika hüvitiste väljamõistmisel seadusandja esialgsest eesmärgist kõrvale kaldunud. „Täna on ebaõiglaselt koheldud töötaja jaoks vaidlemine ja töövaidlusorganisse pöördumine mõtetuks muutunud,“ lausus Toomel.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/jaan-hendrik-toomel-toolepingu-ebaseadusliku-lopetamise-korral-on-tana-kohtusse-poordumine-sageli-ebamoistlik

 

1. jaanuaril tekib kummaline olukord, kus seadus lubab haigushüvitist maksta alates neljandast päevast, aga valitsus andis sel neljapäeval lubaduse, et seda hakatakse maksma juba teisest päevast. Kuigi vajalik seadusemuudatus jäi tegemata, lubab terviseminister, et muudatus tehakse kiirkorras ära ja hakkab kehtima tagasiulatuvalt.

Valitsus leppis neljapäeval põhimõtteliselt kokku, et haigushüvitise maksmist alates teisest päevast jätkatakse kuni 30. juunini. Selleks on  vaja muuta seadust, aga tuled riigikogu hoones kustutati samal päeval ja Toompeale tulevad saadikud alles 9. jaanuaril.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608823885/petersoni-sonul-jaab-senine-haigushuvitise-kord-vaikese-viivitusega-kehtima

Praegu kehtib koroonapandeemiast jäänud kord, et kui inimene jääb haiguslehele, peab tööandja teisest haiguspäevast viiendani maksma töötajale 70 protsenti tema tavalisest töötasust. Kui tööandja tahab aga töötajale vastu tulla, võib ta maksta ka 30 protsendi jagu rohkem, see tähendab, et töötaja saaks haiguslehel samasugust päevatasu nagu töötadeski. Raseda haigestunud töötajaga nii pole.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120115484/jabur-seadusauk-haiguslehel-rase-tootaja-kaotab-huvitise-kui-tooandja-tahab-talle-lisa-maksta

 

Värske OECD raport paneb riigid pingeritta selle järgi, kui palju on rahva reaalpalk kukkunud.

Selgub, et Eesti on esirinnas ning temast on õige napi tulemusega tagapool veel ainult kaks riiki.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7672600/johker-number-oecd-arvutas-valja-eesti-tegeliku-palgalanguse