Töötan klienditeeninduse ettevõttes. Meil on kasutuses nii maskid, desinfitseerimisvahendid kui klaasid, mis eraldavad teenindajaid leti ääres klientidest. Enamik meie teenindajatest on juba vaktsineeritud, kuid tööandja küsib nimeliselt, kes on vaktsineeritud ja millise vaktsiiniga. Kas tööandja tohib seda küsida?

Küsimusele vastab tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep:

Tööandja võib töötajalt küsida andmeid, mille vastu on tal õigustatud huvi. 

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93593309/lugeja-kusib-kas-tooandja-tohib-kusida-kas-ja-millise-vaktsiiniga-mind-vaktsineeriti

Piirangute tõttu pikalt suletud olnud spaad saavad tänasest taas kliente saunadesse ja basseinidesse lasta. Ent suvele minnakse vastu segaste tunnetega.

Pärnu Viiking Spa tegevdirektor Kairi Lusik tõdeb, et viimane aasta on olnud keeruline nii majanduslikus kui ka emotsionaalses plaanis. Spaahotellide kulud on niigi suuremad kui tavahotellidel, aga Viikingi kulud on olnud veelgi suuremad, sest tegu on taastusraviteenust pakkuva ravispaaga. Spaasektorile on kehtinud piirangud juba eelmisest märtsist, aga tänavu sulges Viiking maja täielikult 22. veebruaril ning taasavas hotelli ja teenuste poole ligi kolm kuud hiljem, 14. mail.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93587931/narvid-on-pingul-ja-raha-otsakorral-spaad-alustavad-voitlust-ellujaamise-nimel

Piirangute leevenemine annab osadele võimaluse pidusid pidada, teistele aga lõpuks saada edasilükkunud tervishoiuteenust – operatsiooni, konsultatsiooni või uuringut.

Pandeemias ülekoormatud tervishoiutöötajad unistavad lootusrikkalt puhkusest, kuid selle saamine on piiratud, sest vahepeal pausile pandud tööd tuleb järele teha.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93584049/anneli-kannus-koroonakriisis-endast-koik-andnud-odede-jouvaru-on-loplikult-otsas

 

Minu poja pere plaanib välismaale puhkama sõita, aga tagasi tulles peavad nad olema 10 päeva isolatsioonis.

Kui inimene isolatsioonis olles haige pole, siis perearst haiguslehte ei anna, samas ei saa ta ka tööle minna, nii et tööandja võib pidada seda tööluusiks. Kuidas tööseadused seda olukorda käsitlevad? Kas töötaja peab enne oma tööandajaga kokku leppima?

 

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93576013/mida-teha-kui-valisreisilt-saabunud-tootaja-ei-tohi-toole-tulla

 

Lugeja küsib: Töötan kaubanduses ning meie kauplus oli märtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vajaduse põhiselt ning töötasime osalise tööajaga. Näiteks tuli mul aprillis kokku 50 töötundi. Kuna ka meie ettevõte on eriolukorra tõttu raskustes, vähendati meie palka 30% võrra. Kuna meil arvestatakse töötunde kvartalipõhise graafikuga ning aprillis oli meil vähe töötunde, siis uue töögraafiku järgi peaksime tunnid mais ja juunis „tasa tegema”. Maikuus peaks meil kalendri järgi olema 167 töötundi ning kui meie töökoormust vähendati 30% võrra, peaksime töötama 117 tundi. Meil on aga töögraafikusse märgitud hoopis 145 tundi. Kas tööandja saab ühelt poolt meie töökoormust vähendada, kuid samas nõuda ületundide tegemist? Meil ei olnud võimalik aprillis tööl käia ja tunde täis teha, kas tööandja saab neid tunde nüüd mais ja juunis nõuda?

 

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Teie küsimusest selgub, et teil on 3-kuuline summeeritud tööajaarvestus ning tööaja esimene summeerimise periood algas jaanuaris ja lõppes märtsis (jaanuar-veebruar-märts) ning teine algas aprillis ja lõpeb juunis (aprill-mai-juuni).

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/05/27/kas-eriolukorra-ajal-tegemata-jaanud-tootunnid-tuleb-jarele-tootada