Videos räägib keskmise brutokuupalga teise kvartali andmetest lähemalt statistikaameti analüütik Karina Valma.

 

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/teises-kvartalis-langesid-palgad-pea-pooltel-tegevusaladel

Töövõtulepingut soovitatakse kasutada juhul, kui töötaja ei tööta tööandja ruumides ja tema vahenditega, probleem tekib, kui töövõtulepingut eelistatakse töösuhte varjamiseks ja maksudest hoidumiseks.

Lugeja küsib: "Leidsin ühe ettevõtte, kellele ma hakkaksin tellimuse peale mütse, salle jms tegema. Olen seda varemgi teinud, kuid alati oleme sõlminud töövõtulepingu, sest töölepinguline töökoht on mul juba olemas. Tööandja väitis, et Tööinspektsioon on võlaõiguslike lepingute sõlmimise ära keelanud ja tuleb sõlmida tööleping. Kas tõesti ei tohi enam üldse võlaõiguslikke lepinguid sõlmida? Kuna kudumine on hobi, siis on see hea viis lisaraha teenida."

Vastab Greete Kaar, Tööinspektsiooni nõustamisjurist

"Tööinspektsioon ei ole võlaõiguslike lepingute (nt käsunduslepingu või töövõtulepingu) sõlmimist ära keelanud. Rõhutame alati, et enne lepingu sõlmimist peavad pooled hindama, kas tegemist on töölepingulise suhtega või vastab töö pigem võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnustele," rääkis Kaar.

 

Edasi loe: https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/lugeja-kusib-kas-toovotulepingut-ikka-tohib-solmida?id=91101211

 

Sügisesest CV-Online’i küsitlusest selgub, et hoolimata osalisest tõrjumisest soovivad väärikas eas inimesed tööl käia ning osalevad innukalt ka täiendkoolitustel. Pensionil olijad soovivad töötada eeskätt selleks, et end tegevuses hoida, see põhjus edestab isegi lisasissetuleku leidmise vajadust. 

 

Edasi loe: https://tarbija24.postimees.ee/7064898/uuring-eakad-soovivad-jatkuvalt-tool-kaia

Alates 1. septembrist 2020 on töötuna arveloleku ajal lubatud isikul töötada kuni 8 kalendripäeva kuus (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42). Tööandja peab tavalisel viisil sõlmima isikuga lepingu, vormistama inimese töötamise töötamise registris, tasuma ja deklareerima maksudeklaratsioonil TSD tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kinnipeetud tulumaks ja kohustusliku kogumispensioni makse).

Tööandja sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööampsude puhul on sama mis tavalise töötamise puhul.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tööandjal tekkida juhul, kui ta sõlmib töötuna arvel oleva isikuga tööampsude tegemiseks ajutist töölepingut kestvusega kuni 8 päeva ning maksab talle selle töö eest töötasu, mis on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.

 

Edasi loe: https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/sotsiaalmaks/juhendid/tootu-tooampsud-ja-maksustamine

Kuigi praegusel ajal on arusaadav, et koroonaviirus võib levida ja viirusekandjaga kokku puutunud inimesed võivad viirust edasi kanda, pole mõistlik töötaja käest iga päev küsida, kas tal on kokkupuuteid viirusega nakatunud inimestega.

Lugeja küsib: "Tööandja nõuab minult allkirja, et ma pole kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud inimesega. Ma võin ju olla haige inimesega niimoodi kokku puutunud, et ma seda ise ei tea. Kas tööandja võib minu käest allkirja nõuda ja kas see päriselt aitab teiste nakatumist vältida?"

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Tööandja ülesanne on Kaljula sõnul tagada ohutu töökeskkond, selline on ka töötajate ootus. "Viiruse leviku kontekstis peab tööandja teadma, kas töökeskkonnas on viibinud viirusekandja, et võtta kasutusele meetmed viiruse leviku tõkestamiseks," rääkis ta.

 

Edasi loe: https://kasulik.delfi.ee/news/kasulikselgitab/lugeja-kusib-kas-tooandja-tohib-uurida-kellega-olen-kokku-puutunud-ja-ega-neil-koroonaviirust-pole?id=91048639