Artiklid
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 10. jaanuaril on tähtaeg esitada 2010. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD). Tegemist on viimase TSD-ga, mis tuleb esitada kroonides.
Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide õigeaegne esitamine on väga oluline, sest andmed inimeste töötasude kohta kantakse füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele. Kui TSD on jäänud esitamata, siis on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ja MTA kliendid ei saa võimalikku enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi.
Kohustus esitada TSD vorm on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslasena.
E-maksuametis/e-tollis saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast annavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud teeninduskohad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.
MTA juhib tähelepanu, et 2010. aasta tulud deklareeritakse kroonides.
Tagastamisele või juurdemaksmisele kuuluv tulumaksu summa aga kas tagastatakse või tuleb tasuda eurodes.
Paberkandjal saavad füüsilised isikud tuludeklaratsioone esitada juba 3. jaanuarist, ent sel juhul ei paku Maksu- ja Tolliamet veel eeltäidetud andmeid.
Soovitame klientidel kasutada elektroonilist tulude deklareerimise võimalust, mis on mugavaim ja lihtsaim viis deklaratsiooni esitamiseks.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Kadri Ibrus
Tulevaste töötavate pensionäride tervise hoidmiseks tuleb riigil panustada enam töötervishoidu.
Masu on mõjunud laastavalt töötavate inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, tööandjad ei soovi aga just nimelt masu tõttu luua paremaid töötingimusi ega investeerida inimeste tervise hoidmisse.
„Inimesed on hakanud ütlema, et nad on rohkem väsinud kui varem,” tõdes ühe suurema töötervishoiuga tegeleva asutuse, erapraksise Qvalitas peaarst Toomas Põld. „Viriseda ka ei tohi, tööandja ütleb kohe, et mul on siin ukse taga kümme inimest, kes oleksid kohe valmis teie töökohale asuma,” kirjeldas Põld.
Tervisele mõjuvad kasvav närvipinge, stress, lisanduvad ületunnid ja töökohustused, mis on osa inimeste lahtilaskmise tõttu tööle jäänute kanda. Samuti on arsti sõnul oma osa uuel süsteemil, mille järgi tuleb esimeste haiguspäevade eest maksta töötajal endal, siis tööandjal ja alles kaheksanda päeva eest hakkab maksma haigekassa. „Inimesed ei saa neid päevi endale lubada – nende palgast on see ikka oluline osa –, mistõttu käivad nad ikkagi haigetena tööl. Sellel on veel see halb mõju, et nii nad levitavad haigusi edasi,” märkis Põld.
Kõige tervisekahjulikumaks tööks on Põllu sõnul saanud kontoritöö. Klaasist majade ruumid, kus aknad lahti ei käi ja töötajad peavad hingama kuiva ventilatsioonisüsteemi õhku, ei ole inimeste jaoks ehitatud, kahetses ta. Ning tundide viisi arvutite ees istumine tekitab samuti hulga tervisehädasid. Doktoril on palju näiteid, kuidas sellistes tingimustes töötanutel on välja arenenud tõsised tervisehäired, mis rikuvad ära inimese ülejäänud produktiivse elu.
Mõeldes veel selle peale, et pensioniiga muudkui lükatakse edasi ja inimesed peavad oma töökohal reipalt püsima ka 60. eluaastates, oleks eriti vajalik investeerida inimeste tervise hoidmisse, leiab doktor Põld.
Kuigi firmadele on kohustuslik teha regulaarselt töötajate tervisekontrolli, teeb seda Qvalitase juhatuse esimehe Tõnu Veldi arvutuste kohaselt siiski kõigest 40–50 protsenti firmadest.
Pani erilise põntsu
Erilise põntsu pani igasugustele algatustele majanduskriisi algus, pärast mida on tööandjad veelgi vähem valmis töötajate tervisesse investeerima. Ka Põllu sõnul on tööandjad viimasel ajal eriti kitsid terviseuuringute tegemisel – tehakse vaid kohustuslik osa.
Selline ennetusest kõrvale hoidmine läheb aga meile kõigile kalliks maksma, tuletab Velt meelde – kõigi tekkinud tervisehädade ravi arveid tuleb meil hiljem solidaarselt maksta. Tema sõnul võiks firmade motivatsiooni suurendada nii, et igale nende panusele töötervishoidu lisab riik pool, kiites seega neid ettevõtteid. Ka võiks neid premeerida maksusoodustustega. Praegu on seis paraku vastupidine, töötajate sporditrennide eest tasumine läheb erisoodustusmaksu alla – ehk firmaomanikke pigem karistatakse selle eest, et nad hoolivad oma töötajatest.
Kokku maksavad Eesti firmad tervisekontrollide tegemiseks sada miljonit krooni (6,39 miljonit eurot) aastas, on Velt välja arvutanud. Kõigi Eesti inimeste panus oma ravi eest maksmisel – ehk inimeste omaosalus, kuhu kuuluvad näiteks ravimite ost ja hambaravi – on kokku kaks miljardit krooni (127 miljonit eurot) aastas. (Haigekassale makstavad maksud ei ole sinna sisse arvestatud.)
Tehnikajuht sai tingimisi karistuse
•• Tartu maakohus tunnistas eile süüdi Aido Sireli (42) töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise tõttu ettevaatamatusest inimese surma põhjustamises ja dokumendi võltsimises.
•• Sirel saatis tehnikajuhina töötades ning töökeskkonna ja ohutustehnika eest vastutades 2007. aasta juunis tsemendipunkrite puhastamiseks töötajatele appi kaks eelneva kogemuseta meest. Sirel ei tutvustanud meestele ees ootava töö ohutuid võtteid. 4. juunil 2007 toimunud punkrite puhastamise käigus tekkis tsemendivaring, mis mattis punkris viibinud 22-aastase mehe enda alla. Mees suri.
•• Lisaks võltsis Sirel süüdistuse järgi pärast tööõnnetust hukkunu töökaitsekoolituse registreerimise kaardil tema allkirja.
•• Kohus määras Sirelile üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
•• Süüdistatav ja tsiviilkostja peavad kannatanu kasuks solidaarselt hüvitama 1329,36 eurot. Lisaks peab Sirel menetluskuludena tasuma kokku 1002,69 eurot.
Uue aasta esimestel päevadel on Maksu- ja Tolliametilt küsitud erinevate maksudeklaratsioonide ja maksude arvestuse kohta pärast MTA infosüsteemide üleminekut eurole.
Kõige rohkem tuntakse huvi krooniperioodi deklaratsioonide vastu. MTA palub tähele panna, et kõik krooniperioodi deklaratsioonid tuleb esitada kroonides, iga tasumisele kuuluv maksusumma konverteeritakse eurodesse eraldi.
Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Ruth Paade sõnul on maksuhaldur valmis maksumaksjaid abistama. "Oleme koostanud videojuhendid koos õpetusega, millele peaks eurole ülemineku järel tähelepanu pöörama. On olemas juhised selle kohta, kuidas täita nii krooni- kui ka euroaja deklaratsioone, kuidas saab neid parandada ja mida tuleb konverteerimisega kaasneva ümardamise juures silmas pidada," sõnas Ruth Paade.
MTA poolt koostatud videojuhendid aitavad maksumaksjatel kergemini orienteeruda e-maksuametis/e-tollis. Juhenditega saab tutvuda MTA kodulehel: eesti keeles ja vene keeles.
eesti keeles http://www.emta.ee/index.php?id=27951
vene keeles http://www.emta.ee/index.php?id=28874
Maksu- ja Tolliameti kodulehel on lisaks avatud foorum, kus küsimustele vastavad ühe tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliameti spetsialistid. Foorumisse saab siseneda Maksu- ja Tolliameti kodulehelt või aadressilt foorum.emta.ee.
Lisaks saab abi elektroonilise deklareerimise infotelefonilt 880 0815.
Katrina Tuulik
pressiesindaja
Oled noor, töökogemuseta ja CV-sse pole justkui midagi kirjutada? Ekspertide sõnul pole siiski põhjust pastakat nurka visata ja loobuda.
Töökogemuseta noorel tuleks Norra majandusportaali E24.no nõustanud personalispetsialisti Hard Olav Bastianseni sõnul CV-s kirjeldada seda, mida too kõige paremini oskab. Põhjalikumalt võib keskenduda ka haridusele ja selle sisule ning praktika ajal täidetud ülesannetele.
Bastiansen märkis, et noortel tuleb eelkõige vaeva näha oma oskuste näitamisega ja neil tuleb pingutada, et tööandjale vajalikuna näida. «Kuid kui töökogemus juba olemas on, pole see enam nii oluline,» sõnas ta.
Toimetas: Siiri Erala
Töötuskindlustushüvitist on 2011. aastal võimalik saada maksimaalselt 936 eurot ja 82 senti (14 658 krooni) kuus. Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimummäär 51 eurot ja 22 senti (801 krooni ja 45 senti).
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 20 eurot ja 15 senti (315 krooni ja 23 senti). Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 567 530 inimest, mis on 23 932 inimest vähem kui 2009. aastal.
Lehekülg 1240 / 1592
