Merje Pors

Seoses eurole üleminekuga arvutatakse lapsepuhkuse tasu kroonidest eurodesse, kuid hetkel on 2011. aastast kehtima hakkava tasu suurus seaduses ja määruses erinev.

Töölepinguseaduse muudatuse kohaselt on tasu suurus uuest aastast 4,25 eurot päevas, kuid valitsuse määruse «Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord» muudatuse kohaselt peaks see olema 4,22 eurot.

Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld ütles Postimees.ee’le, et tekkinud viga parandatakse ja edaspidi tasutakse lapsepuhkuse eest 4,25 eurot päevas. «Valitsus annab eraettevõtjaile eeskuju, ümardades toetuste, hüvitiste, maksude ja riigilõivude kroonisummad eurodesse kodanikule soodsamas suunas,» lisas Rosenfeld.

Lapsevanemal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille tasu seni on olnud 66 krooni päevas. Alla 14-aastase lapse vanemal on õigus kolmele tööpäevale lapsepuhkusele ning alla 3-aastase lapse või vähemalt kolme alla 14-aastase lapse vanemal kuuele tööpäevale lapsepuhkusele.

Ajal mil kümned tuhanded töötud ei saa töötukassalt mingit rahalist abi, on töötukassa juhatus võtnud eesmärgiks vähemalt seitsme miljardi krooni suuruse reservi kogumise.

Aleksei Gorbunov kuulub selle õnneliku töötute vähemuse hulka, kes töötukassalt toetusraha saab. Ligi poole aasta eest töö kaotanud insener-santehniku haridusega mehele makstakse kuus 3500 krooni töötuskindlustushüvitist.

«Tulen toime, kuna naisel ja pojal on töö olemas,» rääkis Gorbunov eile töötukassa Tallinna kontoris. Kolme kuu pärast läheb aga keerulisemaks, sest siis ta hüvitist enam ei saa.

Eestis on töötute suhteline vaesusrisk üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Seetõttu on eksperdid soovitanud, et töötutoetusi tuleks suurendada. Riik seda kuulda ei võta, ehkki töötukassal on reservina miljardeid kroone vaba raha.

«Ka äsjane Nobel ju kinnitas seda talumehe tarkust, et rahaline toetamine mõjub tööpuudust suurendavalt,» kommenteeris Eesti väikseid töötutoetusi rahandusminister Jürgen Ligi eile riigikogulaste küsimustele vastates.

Reservid kasvavad hoogsalt

Töötukassa reservid ulatusid teise kvartali lõpus 2,1 miljardi kroonini. Lähitulevikus on oodata nende jõudsat kasvu, kuna esimese lugemise läbinud töötukassa järgmise aasta eelarve on ligi 1,7 miljardi kroonise ülejäägiga.

«Töötukassa juhatuse ettepanku kohaselt võiks uute kriiside üleelamiseks töötukassa reservide maht olla vähemalt seitse-kaheksa miljardit krooni,» rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Temagi peab reservide kasvatamist õigustatuks.

«Teame juba ette, et 2013. aastal taastuvad teatud seadusepügalad, mis panevad väga suure täiendava koormuse töötukassale,» põhjendas sotsiaalminister. «Näiteks taastub poolte kokkuleppel töölepingu suhte lõpetamisel hüvitise maksmise kohustus, samamoodi vabatahtlikult ära minnes hüvitise maksmise kohustus.»

Pevkur peab siiski võimalikuks 2012. aastast töötukassasse raha kogumist aeglustada, alandades töötuskindlustusmaksu määra. Eile tegi töötukassa valitsusele ettepaneku jätta tuleval aastal töötuskindlustusmakse tänavusele tasemele ehk töötajale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti.

Ametiühingute keskliit tegi samas ettepaneku alandada töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendile. «Töötajate kindlustusmakse määra langetamine ühe protsendi võrraoleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,» märkis keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga.

«Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,» leidis ta. «Valitsus soovib töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet.»

Toetust saavad vähesed

Sotsiaalminister põhjendas oma vastuseisu töötuskindlustusmakse alandamisele järgmisest aastast sellega, et töötus võib veel tõusta. «Mõni aasta tagasi mindi suure hurraaga töötuskindlustusmaksu vähendama, vähendati 0,9 protsendile ja tulemus oli see, et kui meil oli kriis käes, siis polnud raha, et väljamakseid teha ja pidi minema riigikokku makset tõstma,» rääkis Pevkur.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on tuleval aastal töötuid keskmiselt
103 800. Neist registreerituid on töötukassa hinnangul 62 500. Töötuskindlustushüvitist saab järgmisel aastal aga keskmiselt vaid ligi 14 000 inimest. Tuhandekroonise töötutoetuse saajaid on umbes sama palju.

Aleksei Gorbunov, keda järgmisel aastal ähvardab toetust mittesaavate töötute kategooriasse langemine, ei kavatse käed rüpes istuda. Eestis paraku häid võimalusi ei paista.

«Pakkumised on sellised, kus nõutakse 10–12 tundi päevas töötamist ning palk on väike,» kurtis mees. Seetõttu on ta asunud otsima tööd ka välismaal. Kui sealt pakkumine tuleb, võtab Gorbunov selle vastu, naine ja poeg peavad aga jääma Eestisse teda igatsema.

Kommentaarid

Tarmo Kriis,
tööandjate keskliidu juhataja

Toetasime töötukassa eelarve tegemist ülejäägiga. Töötukassa eelarvet koostades peab silmas pidama, et muutused majanduses on alati ootamatud. Kui tööpuudus peaks jälle kasvama, nagu see juhtus paar aastat tagasi, on töötukassal olemas elementaarne tagavara, et olukorraga toime tulla.

Raha ei koguta arvele, vaid tulevaste kohustuste katteks ja selleks, et oleks võimalik toime tulla ka keerulistel aegadel. See on väga mõistlik poliitika. Eelarvega ei peaks mängima ja see peaks olema igal aastal ülejäägis. Me ei poolda ka maksude langetamist pelgalt sellepärast, et eelarve on ülejäägis. Esialgu peaks maksud jätma selliseks, nagu nad on, ja kui on saavutatud stabiilsus ja olemas kindel reserv, võib makse alandada.
------------------

Tõnis Rüütel,
tööandjate keskliidu volikogu liige

Töötukassa eelarvest moodustab ülejääk tõepoolest üle 40 protsendi, kuid see ei ole arv, mille pärast minna põhimõtteid kangutama. Ametiühingud tahtsid hakata raha laiali jagama, aga see ei ole õige mõte. Eelmisel aastal jagati töötukassa makseteks välja kolm miljardit.

Kindel oleks, kui töötukassa reserv oleks kokku kuus miljardit krooni. Töötus ei ole kuhugi kadunud ja me ei tea ette, milliseid meetmeid lähitulevikus rakendada tuleb. Ülejääk eelarves saadab inimestele positiivse sõnumi, et riik mõtleb ka praegu tulevikule. Tööandjad ei ole kindlasti seda meelt, et töötuskindlustusmakseid peaks suurendama, aga neid ei tuleks lähitulevikus ka vähendada.
------------------

Gunnar Kraft,
tööandjate keskliidu volikogu liige

Töötukassa reservid tuleks kasutusele võtta. Eelarvest üle jääva raha võiks suunata töötute koolitusteks, see peaks aitama inimestel ka hõlpsamalt uut ametikohta leida.

Laura Raus

Ametiühingute ettepanek langetada järgmisel aastal töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendini toetab lisaks töötukassa reservide mõistlikule kasvule ka Eesti majanduse elavdamist ja töötajate paremat toimetulekut, sõnas pärast nõukogu istungit Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Eesti Töötukassa nõukogu otsustas täna nelja poolthäälega teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksete määrad 2011. aastaks senisele tasemele.

Harri Taliga tõdes, et olukorras, kus töötukassa reservidesse koguneb rohkem raha, kui töötutele kindlustushüvitistena välja makstakse, on igati mõistlik kaaluda selle raha otstarbekamat kasutamist või töötajate tänase suure kindlustusmakse vähendamist.

“Töötajate kindlustusmakse määra langetamine 1% võrra 1,8 protsendile oleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,” kinnitas Taliga. “Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel 1 miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,” lisas ta.

Keskliidu esimehe sõnul on arusaamatu, miks valitsus tänase kõrge tööpuuduse ja suure pikaajaliste töötute hulga juures ei otsi viise tööturumeetmete või kindlustushüvitiste suurendamiseks ja täna töötavate inimeste toimetuleku parandamiseks.

“Valitsus soovib Töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet,” nentis Taliga. „Aga töötuskindlustust ei loodud selleks, pealegi oleks see ebaõiglane reservidesse panustavate töötajate suhtes”.

Taliga kinnitusel on ametiühingud teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas töötuskindlustussüsteemi ja töötute koolitust tänasest tõhusamalt ja jätkusuutlikult rahastada.

“Idee kehtestada ettevõtte kasumimaks ning tõsta tulumaksu väärivad avalikku arutelu. Neid ei saa kõrvale heita vaid seetõttu, et mõnele erakonnale need mõtted ei meeldi,” ütles ametiühingujuht.

Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal senisele tasemele ehk 4,2%-le.

Ettepaneku kohaselt on töötajatele maksemääraks 2,8% ja tööandjatele 1,4%.

4,2% maksemäära korral on töötukassa prognoositavad tulud järgmisel aastal 3,89 miljardit krooni, sealhulgas töötajate kindlustusmakseid 1,87 miljardit krooni ja tööandjate makseid 1 miljard krooni. Kindlustusmaksetele lisanduvad eraldised riigieelarvest 604 miljonit krooni, Euroopa Sotsiaalfondi vahendid 333 miljonit krooni ning investeerimistulu 48 miljonit krooni.

Prognooside kohaselt kulub näiteks töötuskindlustusega seotud hüvitistele 1,1 miljardit krooni, töötutoetusele 175 miljonit krooni ja töötutele ravikindlustuse tagamiseks 363 miljonit krooni.

Helve Toomla, jurist

•• Töötajal on puhkust saada 2009. aasta lõpu seisuga 14 päeva (juuli–detsember) ja terve 2010. aasta eest 28 päeva. Töötaja tahab nüüd saada kokku 42 päeva puhkust. Kas see õigus – kõik korraga praegu välja võtta – on tal tõesti olemas?

Iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama vähemalt 28 kalendripäeva puhkust, sellest osa võib olla möödunud ja osa jooksva kalendriaasta eest. Möödunud aastal teenitud 14 kalendripäeva tuleb tingimata hiljemalt selle aasta detsembris välja võtta, vastasel korral see puhkuseosa aegub.

Et saada puhkust täies ulatuses, lisandub tänavu esimese poolaastaga teenitud 14 päeva. Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 1 kohaselt antakse puhkust töötatud aja eest. Kuna puhkuse-õigust andva aja hulka arvatakse ka puhkuse enda aeg, siis võib detsembrikuus anda töötajale puhkust ka kogu selle kalendriaasta eest, kokku siis 42 kalendripäeva. Töötaja ei saa nõu-da puhkust avansina, st välja-töötamata aja eest. Kui kõnealune inimene tänavu tõesti saab 42 puhkusepäeva, siis peab ta teadma, et tööandjal on õigus puhkuste ajakavas tema järgmise aasta puhkuse ajaks määrata detsembrikuu, sest alles siis on ta selle täies ulatuses välja töötanud.

Sageli arvatakse, et tänavu anti või antakse töötajale lisapuhkust. Tegelikult ei tulnud mingit lisapuhkust, muutus vaid puhkuse arvestamise viis. Kui möödunud aasta 1. juulini anti puhkust tööaasta eest, mis oli kõigil erinev, siis nüüd antakse puhkust arvestuse lihtsustamiseks kõigile kalendriaasta eest. Kuid endiselt tuleb puhkus välja töötada. Suvel, mil enamik inimesi puhkas, said paljud puhkust ette selle aja eest, mis oli aasta lõpuni välja teenimata ehk siis avansina. See saab tasa töötatud alles aasta lõpuks.

Kui töötaja tööleping lõpeb mis tahes alusel enne puhkuse tasateenimist, on tööandjal õigus TLS § 78 lg 3 alusel ilma töötaja nõusolekuta tema töötasust (mitte hüvitustest!) avansina saadud puhkuse tasu kinni pidada. Tänavu on selline kinnipidamine valusalt tabanud juba paljusid töötajaid. Seepärast ei ole töötajatel mõttekas puhkust ette tahta.

•• Kuidas kommenteerite tööandja järgmisi väiteid: kui töötaja on firmas olnud kuus kuud, võib ta küsida tööandjalt kaks nädalat puhkust ning tööandja vaatab, kas ta tahab seda anda või mitte. Järgmine: kui keegi pole nõus mitte mingisuguste kompromissidega ja käitub pahatahtlikult, siis tööandja saab määrata ise puhkuseaja ja see võib olla igal aastal selle töötaja jaoks aasta lõpp. Meie töötajatena loeme siit välja, et kui keegi julgeb välja tulla oma puhkusesoovi ja -ajaga, siis antakse talle edaspidi puhkust eranditult ainult aasta lõpus. Kas töötajad saavad siin midagi ette võtta?

Ainult tööle asumise kalendriaastal, st esimesel aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Siis võib puhkus kesta vähem kui 28 kalendripäeva. Järgmistel aastatel tuleb kogu puhkus, enamasti 28 kalendripäeva, anda korraga. Poolte kokkuleppel ehk nii töötaja kui ka tööandja nõusolekul võib puhkust anda osadena, kusjuures ühe osa kestus peab olema vähemalt 14 päeva järjest. Millal puhkus antakse, on üldjuhul tööandja otsustada, kuid TLS § 69 lg 1 kohaselt peaks ta arvestama töötajate soovidega, mis on mõistlikult ühitatud tööandja ettevõtte huvidega. Raske uskuda, et tööandja saadab kõik töötajad detsembris korraga puhkusele, küllap tuleb ikka kaaluda avansina puhkuse kasutamise võimalust.

Samas peab aru saama sellest, et puhkust antakse TLS § 68 lg 1 alusel töötatud aja eest, avansina saab puhkust võtta ja anda ikka ainult poolte kokkuleppel ja see tuleb töölepingu lõppemise korral kas tööga või rahaga tagasi maksta.

Kahjuks on tänavu tekkinud olukord, kus paljud said puhkust aasta lõpuni, ehkki osa sellest oli välja töötamata ja alles uue aastaga algab uuesti puhkuseõigust andev aeg. Suveks on sel juhul välja teenitud tõesti ainult pool puhkust. Muidugi võidakse puhkust ette anda, kuid selles tuleks kokku leppida juba ajakava koostamisel.

Tööandja peaks puhkuseaja määramisel kõige muu hulgas arvestama ka võrdse kohtlemise seaduse nõuetega. Ei tohiks olla nii, et ühele annan avansina suvel puhkust, teine töötagu see aga igal juhul täies ulatuses välja, st teine saab puhkust igal aastal ainult detsembris.

Pane tähele!

•• 2010. aasta lõpuks tuleb ära kasutada see puhkuseosa, mis on välja teenitud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2009.

•• Enne 1. juulit 2009 välja töötatud põhi- ja lisapuhkuse nõue aegub töölepinguseaduse (TLS) § 137 kohaselt nelja aasta jooksul arvates TLS-i jõustumisest.

•• See tähendab, et enne 1. juulit 2013 peaks kõik vanad puhkusepäevad ära kasutama, muidu need aeguvad.