Artiklid
Agne Narusk
Aasta pärast lubab seadus töötajale pensionisammast ehitada liigset maksu kartmata.
2012. aasta jaanuarist saavad tööandjad teha sissemakseid oma töötaja pensioni III sambasse ilma, et peaks arvestama kuluka erisoodustusmaksuga. Suuresti just see viimane on hoidnud Euroopa riikides nii populaarse töötajate motiveerimise hoova siinmail vaid üksikute väljavalitute jaoks. Kui see kogumispensionide seaduse muudatus jõustub, võrdsustub pensionimakse palga maksmisega, millelt tuleb tasuda vaid sotsiaalmaksu. See toob töölepingute sõlmimisse ning palgaläbirääkimis-tesse juurde uusi võimalusi, loodab rahandusministeerium, kes on muudatuste paketi ette valmistanud. Mõistagi ei juhtu kõik üleöö, aga võimalused nn töö-andja pensioniks on loodud, nentis ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kertu Fedotov.
Riigi huvi on selge: III pensionisammas peab muutuma populaarsemaks, et sinna hakataks tegema senisest rohkem sissemakseid. Kui vanades Euroopa Liidu riikides on tööandja „kättpidi sees” ka n-ö põhipensionis ehk siis meie mõistes kohustusliku kogumispensioni ehk II samba kogumisel, siis Eestis teab Fedotov vaid üksikuid rahvusvaheliste ettevõtete esindusi, kes töötaja(te) täiendavasse kogumispensionisse panustavad – seni veel on odavam tõsta palka. Et mõni Eesti suurfirma või rahvusvahelise firma esindus oleks värbamisel oma motivatsioonipaketis välja pakkunud lisapensioni, ei meenu ka EMA Partners Internationali Eesti värbamiskonsultandile Heli Zilenskile.
Töötuse taustal väike tähtsus
„Sõltub mõlema poole huvist. Ma ei arva, et see kõrge töötuse määra juures oluliseks mõjutusvahendiks värbamisel muutub – tööle saamine iseenesest on juba suur huvi,” ütles Zilensk. „Kuid firmal, kel tavaks oma töötajate heaolule rohkem tähelepanu pöörata, on kahtlemata üks võimalus rohkem, kuidas seda tulevikus teha.” Zilenski hinnangul võiks töö-andja pensionil mõju olla sotsiaalsfääri töökohtadel – õpetaja, politseiniku, pääste- ja meditsiinitöötaja ametites. „Ilmselt sõltub tööandja pensioni rakendamine ka töötajate poolsest nõudlusest. Rolli mängib töötaja isiksus ja isiklikud eelistused. Kas tal on tavaks oma tulevikku teadlikult planeerida ja kindlustada või mitte jne,” sõnas ta. Tuleva aasta 1. augustil jõustub terve hulk kogumispensionide seaduse muudatusi, mis ekslikult on pannud arvama, et ka nn tööandja pensioni erisoodustusmaksust lahti sidumine käib nende hulka. Sellega läheb, nagu öeldud, siiski 2012. aasta jaanuarini aega.
II samba maksed jätkuvad
•• Tööandjatele, kes oma töötajate palgast kohustusliku kogumispensioni makseid kinni peavad, toob 2011. aasta 1. jaanuar kaasa kaks erinevat maksemäära.
•• Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada kas 1% või 2%, sõltuvalt sellest, kas see töötaja esitas 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse või mitte. Palju ja kellele, vaata www.pensionikeskus.ee
•• Tavapärane sissemaksete te-gemise kord taastub 2012. aastal, mil kõigi jaoks hakkab kehtima kohustusliku kogumispensioni makse, mis koosneb 2%-lisest nn inimese osast ja 4%-lisest riigi osast.
1. jaanuarist 2011 hakkab Saksamaal kehtima kord, mille kohaselt ei vaja kaheksa uue liikmesriigi ehk Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari hooajatöölised enam tööluba, teatas Saksamaa sotsiaalministeerium. Saksamaa tööturg tervikuna avaneb Euroopa Liidu uutele riikidele 1. maist.
Tänavu kolmandas kvartalis oli Saksamaal u 980 000 vaba töökohta. Aripaev.ee kirjutas, et Saksa tööturu uuringute instituudi (IAB) andmetel kasvab vabade töökohtade hulk eelkõige tööstussektoris. Seevastu riiklikult finantseeritavates sektorites, nagu näiteks koolides, lasteaedades ja tervishoiuasutustes, on märgata vabade töökohtade olulist vähenemist.
Helve Toomla, jurist
•• Kolleeg koondati, aga personalijuht ei leia üles tema tööraamatut. Kas nüüd siis juba endisel tööandjal on kohustus kadunud tööraamat taastada? Tööstaaži peaks tal olema umbes kümme aastat, viimase tööandja juures oli palgal neli aastat.
Uue tööraamatu andmise kohustust enam ei ole. Need tööraamatud, mis veel praegu on tööandja hoida, tuleb töölepinguseaduse (TLS) § 133 kohaselt töölepingu lõppemisel töötajale kätte anda ja edaspidi enam tööraamatuid ei peeta. See tähendab siis, et uues kohas tööd alustades ei pea tööraamatut enam ära andma.
Tööstaaži saab tõendada ka töölepingu vm dokumendi alusel. Kui küsija muretseb pensioniõigusliku tööstaaži pärast, siis selleks põhjust ei ole, kuna juba üle kümne aasta (1. jaanuarist 1999) arvutatakse pensione pensionikindlustusstaaži alusel sotsiaalmaksu laekumise järgi. Enne 1. jaanuari 1999 teenitud tööstaaži tõendamisel on tööraamat jätkuvalt oluline dokument.
•• Minu palk on töölepingu järgi 12 500 krooni kuus. Firma majanduslik seis oli eelmise aasta lõpus väga halb ja leppisime tööandjaga kokku, et ta maksab selle asemel 10 000 krooni kuus. Sel aastal on olukord aga veelgi nutusem: viimane palk tuli neli kuud tagasi, välja arvatud juhuslik 5000 krooni kaks nädalat tagasi. Nüüd aga üritas tööandja teha töölepingu tagantjärele selliselt, et palk nagu olekski kogu aeg olnud 10 000 krooni neto. Keeldusin lepingule alla kirjutamast, sest mina küll nii asjast aru ei saanud. Tööandja aga väidab, et meil oli suuline kokkulepe. Mida peaks tegema, kas ehk lõpetada leping TLS-i § 82 põhjal? Kui ruttu saaks raha kätte töövaidluskomisjoni kaudu?
Tagantjärele tarkusena tuleb öelda, et töötasu vähendamise kokkulepe tulnuks töölepingusse kirja panna kas või tähtajalisena. Kui küsija on pikema aja jooksul leppinud 10 000-kroonise palgaga, võidakse seda tõlgendada ka suulise kokkuleppena töölepingu tingimuse muutmiseks.
Küsimusest selgub, et ka väiksemat palka pole kuude kaupa saadud, ja see annab küsijale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Ülesütlemisavalduses tuleb näidata põh-jus, miks töötaja seda võimalust kasutab: tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Soovitan lisada konkreetsed kuud, mille eest on palk saamata. Kehtiv TLS-i § 82 enam töölepingu lõppemise aluseks ei ole, see sätestab hoopis töölepingust taganemise keelu. Vahemärkusena olgu lisatud, et töölepingus tuleb näidata brutopalka.
Töövaidluskomisjoni tuleks võimalikult kiiresti pöörduda, kuid kui kiiresti selle otsuse alusel raha kätte saab, ei oska vist keegi öelda. Töövaidluse läbivaatamine komisjonis ja otsuse jõustumine võtab heal juhul paar kuud, halvemal juhul pool aastat, kohtus jätkamisel võib protsess kesta veelgi kauem.
•• Kuu aega tagasi läksin valvetööle, nädala eest sain allkirjastamiseks töölepingu, mille lähemal uurimisel avastasin punkti Palk alt sellise klausli: töötajale makstav töötasu on x krooni tunnis, mis sisaldab lisatasu õhtu- ja öötundidel töötatud aja eest. Kõik, kellega olen sel teemal rääkinud, väidavad, et see ei ole õige. Et tegelikult peaks öösel tehtav töö olema eraldi (kõrgemalt) tasustatud, mis peab ka töölepingus olema ära näidatud. Mida tööseadus selle kohta ütleb?
Töölepinguseaduse § 45 lg 1 ütleb, et öötöö (kl 22–6) eest makstakse 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega on antud kaks võimalust – kas nn lisatasu maksmine kõikide öösel töötatud tundide eest igakordse arvestuse alusel või öötöö tõttu suurendatud töötasu. Viimase variandi puhul peaks töölepingus olema näidatud öötöö eest makstav töötasu osa. Selguse saamiseks soovitan paluda töö-andjalt sellekohast täpsustust.
•• Lähen detsembris lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Kas mul kehtib sama tööleping, mille sõlmisin enne lapsega koju jäämist või on vaja sõlmida uus? Küsin ka, et kas mul on õigus keelduda valvetest, kui mul on alla kolmeaastane laps.
Küsija peab oma valveaja puhul ilmselt silmas tööaega, ta on siis tööl ja täidab tööandja korraldusi. Valveaeg õiguslikus mõttes ei kuulu tööaja hulka, töölepinguseaduse (TLS) § 48 kohaselt on see aeg, mil töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja rakendamiseks peab olema sellekohane kokkulepe tööandja ja töötaja vahel, selle eest tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui kümnendik kokkulepitud töötasust. Kui töötaja kutsutakse valveajal tööle, algab tööaeg. Valveaeg ei ole ka mitte puhkeaeg, töötajale peab igal juhul lisaks töö- ja valveajale jääma igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.
Igapäevast puhkeaega peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul olema üldjuhul vähemalt 11 tundi järjest, kuid seda piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele. Siiski ei tohi ka viimati nimetatuile kehtestada sellist tööaega, mis kahjustaks töötaja tervist ja ohutust. Iganädalast puhkeaega peab olema vähemalt 48, summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest. Alla kolme-aastase lapse kasvatamine töö- ja puhkeaja kasutamisel eeliseid ei anna. Rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele peab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel looma sobivad töötingimused.
Tööandja ei saa ühepoolselt töölepingut muuta ega seda lapsehoolduspuhkuse ajal üles öelda, seega kehtib pärast lapsepuhkuse lõppu senine tööleping muutmatul kujul edasi. Uue lepingu sõlmimiseks ei ole põhjust.
•• Millised õigusaktid reguleerivad isiku töötamist töövõtulepingu alusel ja kas uus töölepinguseadus on selles osas midagi muutnud?
Selles osas muudatusi ei ole. Töövõtuleping on endiselt üks teenuse osutamise lepingutest, mida reguleerib võlaõigusseaduse 36. peatükk. Töölepinguseadus töövõtulepingu suhtes ei kehti. Töölepingu oluline tunnus on töötegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all. Töövõtu korral selline alluvuse ja kontrolli suhe puudub, töövõtja peab midagi valmistama või saavutama tulemuse ilma, et tellija sellesse protsessi sekkuks.)
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Küsimus: 1,5 aastase lapse ema soovib tulla tööle. Kas ta peab saama tagasi oma endise töökoha ja töötasu, kuigi ettevõttes on vahepeal teiste töötajate tasusid alandatud ja tema töö jaotati kaastöötajate vahel?
Vastus: Jah, peab küll. Tema töötasu saab muuta poolte kokkuleppel. Kui aga soovitakse teda koondada, siis temal kui alla 3-aastast last kasvataval töötajal on tööle jäämise eelisõigus.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel muutusid puhkusenõuete aegumistähtajad. Lõppeva aastaga aeguvad esmakordselt ja endisest kiiremini möödunud kalendriaasta teisel poolel väljateenitud puhkused, see tähendab ühe aasta jooksul peale niiöelda puhkuse väljatöötamisaastat.
Lühema aegumistähtaja eesmärgiks on motiveerides töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal vältida nende ületöötamist ja puhkuste kogunemist, mis ka tööandjale koormavaks võib muutuda asendamiste või rahaliste hüvitamistena.
Niisiis aegub alates seaduse jõustumisest, st 01.07.2009.a. kuni 31.12.2009.a. väljatöötatud puhkusepäevade nõue seega juba 01.01.2011. Seda puhkust saab kasutada veel ainult 2010. aasta jooksul.
01.01.2010.a. kuni 31.12.2010.a.eest antava põhipuhkuse nõue aegub 01.01.2012.a.
Seda puhkust saab kasutada 2010. ja 2011. aasta jooksul. Sarnaselt aeguvad ka kõik järgmistel kalendriaastatel väljateenitavad põhipuhkused.
Enne 01.07.2009.a. välja töötatud ja selleks ajaks aegumata põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub 01.07.2013.
Uue TLS alusel mindi arvestamise lihtsustamise eesmärgil tööaastapõhiselt puhkuse arvestuselt üle kalendriaastapõhisele puhkuse arvestusele. Seaduse § 138 lõike 1 alusel tasaarvestasid tööandjad enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkused 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul.
See tähendab, et tööandjal tuli teha inventuur, mille käigus selgusid iga töötaja individuaalsed, 2009. aasta lõpuks kas väljatöötatud, kuid kasutamata või kasutatud, kuid väljatöötamata puhkusepäevad. Nende päevade võrra on 2010. aastal töötajal õigus rohkem või vähem puhkust kasutada, kui kalendriaasta eest ette nähtud.
Kui puhkusepäevade saldo jäi miinusega ehk puhkust oli 2009. aasta lõpuga kasutatud rohkem, kui välja töötatud, on töötajal õigus kasutada kalendriaastal siiski kogu 2010.aasta põhipuhkust, kui ta seda soovib. See on nõnda, kuna seadus näeb ette ja puhkuse eesmärk on puhata proportsionaalselt töötatud ajaga ning taastuda. Ettepuhatud päevade olemasolu tõttu ei tohi tööandja nõuda, et töötaja sellevõrra vähem puhkaks.
Inventuurist selgunud ja vähem puhatud ehk puhkamata puhkusepäevi saab poolte kokkuleppel tööandjaga kasutada ka pärast 2010.aastat, arvestades erinevaid eelpoolnimetatud aegumistähtaegu. Ettepuhatud päevad tasaarvestatakse hiljemalt töölepingu lõppemisel.
Tööandjal on õigus aasta esimese kvartali jooksul koostada puhkuste ajakava arvestades ettevõtte töökorraldust ja tööandja kohustust anda puhkust kogu kalendriaasta eest ning piirangut, et puhkust on võimalik jagada osadeks ainult poolte kokkuleppel. Ühe osa pikkuseks peab olema seejuures vähemalt 14 kalendripäeva ja tööandjal on õigus keelduda lühema kui 7-päevase puhkuse võimaldamisest.
Puhkuste ajakavasse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ära ei maksa unustada, et tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus proportsionaalselt töötatud ajaga nõuda puhkust alles pärast 6 kuud.
TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest töötajale puhkusi antakse, see tähendab, kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Selles peavad pooled kokku leppima.
Töölepingu lõppemisel kuuluvad kõik selleks hetkeks välja töötatud ja aegumata puhkusepäevad hüvitamisele.
Ka enne 01.07.2009.a. väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et põhipuhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. See, TLS § 68 lõike 6 säte kuulub kohaldamisele ka enne 01.07.2009.a väljatöötatud ja aegumata põhipuhkuse aegumise peatumisel.
Juhul, kui töötaja puhkuse aegumisperioodi sees on puhkuse aegumine peatunud nimetatud juhtudel, siis on töötajal õigus puhkust kasutada pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist aegumisperioodi lõpuni ja/või täiendavalt.
Kaia Taal
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist
Lehekülg 1243 / 1592
