Artiklid
Ametiühingute Keskliit peab jätkuvalt vajalikuks tõsta kogu erasektori alampalka ega nõustu Tööandjate Keskliidu ettepanekuga rakendada töötasu alammäära tõstmise asemel paindlikke palga-kokkuleppeid.
EAKL taotleb töötasu alammäära tõstmist, kuna:
- Tänaseks on pea kõik majandusanalüütikud seisukohal, et majanduskriisi põhi on läbitud, 2011. aastaks prognoositakse nii majanduskasvu taastumist kui ka keskmise brutopalga mõningast tõusu.
- Majandusnäitajad kinnitavad, et tootlikkus on tänavu tublisti kasvanud ning tootlikkuse kasvu jätkumist oodatakse ka järgmisel aastal.
- Just viimasel ajal on hakanud kiiresti tõusma tarbijahinnad, mis seab eriti raskesse seisu just kõige madalama palgaga töötajad. Töötasu alammäära suurendamisel 320 euroni taastatakse selle ostujõud 2008. a. alguse tasemel ning aidatakse sama ostujõudu säilitada ka 2011. aastal (arvestades tarbijahindade 10,6% kasvu 2008.a. ning Rahandusministeeriumi prognoose tänavuse ja järgmise aasta kohta).
- Töötasu alammäära tõus toob kaasa riigi maksutulude suurenemise – miinimumpalga tõus aitab kaasa ümbrikupalga osakaalu vähenemisele, tuues kriisi ajal suurenema hakanud ümbrikupalgast osa legaalse ja maksustatava töötasu alla. See omakorda aitab kaasa võitlemisele ebaausa konkurentsiga, sest tihti on töötasu alammäär Maksu- ja Tolliametile ainsaks kontrollivõimaluseks maksude maksmisest kõrvalehoidmise jälgimisel.
- Isegi täna, kui tööpuudus on jätkuvalt väga kõrge, on tööandjatel raske leida töötajaid. Uuringud kinnitavad, et madal töötasu alammäär ei motiveeri inimesi tööle (sh tõrjub neid eemale tööturult), kuna ei võimalda väljapääsu vaesusest. Madal palk sunnib inimesi otsima lisasissetuleku allikaid, mis omakorda langetab nende panust põhitööl. Kõrgemad palgad suurendavad töö ajendeid ning aitavad parandada tootlikkust (nt väiksem töölt puudumine ja tööjõu voolavus, tootmisvahendite parem hoidmine ning parem kohanemine uute tehnoloogiatega).
- Madal töötasu alammäär ja madalate palkade poliitika annavad väära signaali nii rahvusvaheliselt kui ka Eesti elanikele. On üldteada, et odavat hinda ja madalaid palku samastatakse kvalifitseerimata töötajate lihtsa tööga, mis paratamatult loob Eestile negatiivse imago. Riigisiseselt saavad töötajad sõnumi, et kõrge kvalifikatsiooni omandamine ei tasu Eestis end ära.
- EL liikmesriigina tuleb Eestil arvestada ka vajadusega järgida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 4 sätestatud nõuet tagada riigis õiglane palk. Teatavasti käsitletakse Euroopa Nõukogu metoodika kohaselt õiglase palgana sellist töötasu, mis moodustab mitte vähem kui 60% keskmisest palgast. Õiglase brutopalga tase oli Eestis mullu 7358 krooni.
Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahelistel kahepoolsetel läbirääkimistel lepiti kokku, et 2011. aastal riikliku töötasu alammäära tõstmise asemel otsitakse paindlikumaid kokkuleppe vorme.
Tööandjate keskliit teatas, et kõiki majandussektoreid ei saa praeguses majandusolukorras käsitleda võrdselt ja need sektorid, kus turg ei ole taastunud, võiksid alampalga tõstmisest esialgu pääseda. Vastasel juhul võib tööpuudus tööandjate hinnangul hüppeliselt kasvada.
Samas pole välistatud, et tööandjad ja ametiühingud saavutavad kokkuleppe, mille kohaselt osades sektorites alampalk tõuseb.
Ametiühingute keskliidu teatel äbirääkimine alampalga küsimuses jätkub.
Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul tegid tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis ja volikogu esimees Enn Veskimägi kohtumisel ettepaneku rakendada riikliku töötasu alammäära tõstmise asemel paindlikumaid palgakokkuleppeid.
«Ametiühingute keskliit ei välista paindlikke lahendusi, kuid on seisukohal, et mistahes erandite tegemine konkreetses majandusharus saab olla võimalik ainult siis, kui harutasandi ametiühing ja tööandjate ühendus sõlmivad selle kohta laiendatud kollektiivlepingu,» ütles Taliga.
Ametiühingud leiavad, et argumendid töötasu alammäära tõstmiseks on vägagi kaalukad ning loodab, et tööandjate keskliidu juhatus tutvustab 10. novembril oma volikogus 2011. aasta alampalga küsimuses alternatiivina ka ametiühingute kompromissettepanekut.
Tööandjad esitasid ka oma esialgse nägemuse tervishoiukulude rahastamisest tulevikus.
Tööandjate manifestis 2011–2015 esitatud seisukoha järgi peaks rahastamiskoormus jaotuma tööandjate ja töövõtjate vahel selliselt, et tööandjad hakkavad täiendavalt rahastama tööõnnestuste ja kutsehaigustega seonduvate riskide kindlustamist ning töövõtjad võtavad tööandjatelt üle ravikindlustuskulude eest maksmise.
Pooled leidsid, et sellisel juhul ei tohiks töövõtjate sissetulekud väheneda ja maksukoormuse tõus tuleb neile palgakokkuleppe alusel hüvitada.
Samuti tegid tööandjad ametiühingutele Tööandjate Manifesti põhjal ettepaneku alustada dialoogi ühisseisukoha kujundamiseks avaliku teenistuse reformi osas. Manifesti kohaselt tuleks vähendada avalike teenistujate arvu ja täita vajalikud ametikohad töölepingulisel suhtel põhinevate töökohtadega.
Pooled leppisid kokku, et tööandjate keskliidu volikogu kujundab arutelu küsimustes täpsema seisukoha 10. novembril toimuval koosolekul ja edastab need ametiühingute keskliidule edasiseks aruteluks.
Toimetas: Raigo Neudorf
Valitsus kinnitas töötukassa nõukogu ettepanekul tulevaks aastaks töötuskindlustusmakse määrad senisel kõrgel tasemel.
Töötuskindlustusmakse määr on praegu 4,2%, töötaja osa on seejuures 2,8 ja tööandja osa 1,4% brutopalgast. Eelmise aasta alguses oli maks töötajale 0,6 ja tööandjale 0,3% palgast.
Töötuskindlustusmakse määr tõusis järsult olukorras, kus töötus suurenes kiiresti ja töötukassa varem madala maksumääraga kogutud reservid hakkasid vähenema.
Eesti Töötukassa kavatseb tuleva aasta eelarvega jääda 1,66 miljardi krooni suurusesse ülejääki.
Registreeritud töötus ulatub Eestis praegu viimastel andmetel 10,5%-ni ja selle kõrgeim tase on möödas. 2008. aasta lõpus ulatus registreeritud töötus Eestis 3–4%-ni.
Allikas: BNS
Kiire sammuga läheneb rahavahetuse aeg ning seoses sellega on nii mõnelgi inimesel tekkinud mitmesugused küsimused. Mis saab töölepingutest siis, kui tuleb euro? Kas kõik jääb vanaviisi või tulevad sealgi mingid muutused, mida tööandjatel ja -võtjatel vaja teada? Kas siis tuleb töötasude ja lisatasude määramisel teha uus leping või piisab lisadest ning millises suunas eurodeks ümmardamine toimub?
Vali Uudiste esitatud küsimustele soostus vastama Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel.
"Tööleping on oma olemuselt järjepidev ja seda saab lõpetada ainult töölepinguseaduses ettenähtud alustel. Mõnede tööandjate hämamine, et seoses euro tulekuga peab poolte kokkuleppel olemasolevaid lepinguid lõpetama ja täiesti uued sõlmima, on pahauskne.
Nii nagu kõik muudatused töölepingus kokkulepitud tingimustes, tehakse kehtivale töölepingule, kus töötasu on kokku lepitud kroonides, alates 1. jaanuarist 2011 kehtima hakkav kirjalik lisa, kus töötasu suurus on ümber arvestatud eurodeks ajaühiku (nt tunni, kuu) kohta.
Rahalised väärtused arvestatakse ümber eurodesse ametlikult fikseeritud vahetuskursi alusel. Sealjuures juhindutakse euro kasutuselevõtmise seaduse § 5 lõikes 2 toodud ümardamisreeglitest. Ümardamine toimub üldjuhul töötajale soodsamas suunas. Kuidas aga soodsalt ümardamine toimiks, on poolte kokkuleppe küsimus. On ju näiteks täiseurodeks ümardamine sama mis pisike palgatõus."
Agne Narusk
Noortele on tööandjal kerge ära öelda – eelnevat töökogemust lihtsalt pole ja kõik.
Töötud, kes Aafrikasse vabatahtlikuks minekut maiste kohustuste tõttu endale lubada ei saa, kuid heameelega õpiks-kogeks vahelduseks kodus olemisele midagi kasulikku, võiksid sellest rääkida oma konsultandile töötukassas. Nimelt on töötukassa vahendusel saanud praeguseks vabatahtlikku tööd esimesed kümme inimest, nn tasuta tööotsad ulatuvad paarist päevast paari kuuni.
Ameti kaudu liikuvad kohad on mõeldud registreeritud töötutele. Esmajoones pakutakse vabatahtliku töö võimalust noortele, kellele töökogemuse puudumine on liiga sageli ainsaks takistuseks, miks tööandjad nad ukse taha jätavad. Kuid enim huvitatuid ning ka vabatahtlikuks olijaid on keskealiste naiste hulgas, märkis töötukassa teenusejuht Arne Akk. Tema sõnul on lisaks töökogemuse hankimisele, mida kandideerimisel elulookirjelduses ära märkida, asjal veel üks hea külg – saab proovida, milline amet võiks huvitada ja sobida tulevaseks (uueks) palgatööks.
Ühiskond pole harjunud
Kui vabatahtlik tegevus kõik-võimalikes heategevusprojektides on Eestis nüüdseks tuttav teema, siis n-ö töötasuta alustamine tulemustele orienteeritud ettevõtetes on siinmail üsna uus ja harjumatu teema.
„Ütleme nii, et võiks kergem olla,” vastas Akk küsimusele, kuidas õnnestub tööandjate leidmine, kes vabatahtliku enda juurde võtaks. Libedamalt on läinud töötukassal koostööpartnerite leidmine MTÜ-dest, sotsiaalprojektidest jms – laagrid, karjääri-nõustamiskeskused, toidupank jne. Tihe on koostöö noorsootöö keskusega, kes töötukassale oma projektidest teada annab. Äri-ettevõtete juhtidel seevastu on sageli raske mõista, mida vabatahtlikuks olemine endast kujutab. Ja vastupidi: kui lääneriikides tähendab (kõrg)koolist tööturule sisenemine esmalt vabatahtlikku tööd erialavaldkonnas ja sealt tasapisi edasi liikumist, siis Eesti noortele on see kaunis võõras. Kui korralikku palka pakkuda pole, võetakse pigem aastaks aeg maha ja minnakse vabatahtlikuks mõne kauge maa sotsiaalprojekti juurde.
„Ausalt öeldes on see kummaline,” ütles ettevõtja Margit Hakomaa, kel on vabatahtlikke kaasamise kogemust üksjagu. Praegu lükkab ta käima nn kogu pere kokakooli ning otsib iseseisvalt vabatahtlikku abilist seniks, kuni ettevõtmine lubab hakata ka palka maksma. „Eesti ettevõtjad võtavad äri nii tõsiselt, et ei saa ilmselt aru, miks keegi peaks ilma rahata tahtma tööd teha,” arvas Hakomaa. Kuid piisas vaid jutul tema uuest projektist liikvele minna, kui e-postkast ummistus pakkumistega „tuleksin vabatahtlikuks küll”. Huvi on suur, järelepärijaid igas vanuses. Ja taas – kõik naised.
Paljudes riikides on olemas vabatahtliku töö seadus, Eestis mitte. Põhimõte, millest lähtutakse ja mida töötukassa mõlemale osapoolele selgitab, on järgmine: vabatahtlik ei saa teha midagi sellist, mis on organisatsioonis mõne palgatöötaja tööülesanne. See välistab palgasaajate asendamise vabatahtlikega.
Palgatöötajat asendada ei saa
Vabatahtlikul pole rangeid tööülesandeid, ta täidab tühimikku, mis jääb olemasolevate ametikohtade vahele, ta saab teha ühes ja samas organisatsioonis väga erinevaid asju, selgitas Arne Akk. Selle poolest erineb vabatahtlik töö ka tööpraktikast, mida töötukassa ühe tööturuteenusena töötutele pakub. Kui tööpraktikant saab riigilt sõidutoetust ja stipendiumi, siis töötukassa kaudu vabatahtlikuks läinud registreeritud töötu vaid esimest.
Noorte tööpuudus kasvab jõudsalt
•• Ailar Pokk oli suvel kaks nädalat vabatahtlikuna lastelaagris kasvataja abi. Kevadel gümnaasiumi lõpetanud noormees jäi sellega enda sõnul enam-vähem rahule. „Lastega oli üsna raske, kuid kokkuvõttes oli see huvitav,” ütles laagri väljasõitudel abiks olnud Pokk.
Tartumaal, kus ta elab, pole lootustki temavanusel noorel tööd leida. Valdavalt tegeletakse väikeses alevikus autoremondiga, noormees seda aga ei oska. Õnneks lubab Tartu lähedus sealgi ringi vaadata, kuid seni pole tööotsingutel tulemusi olnud. Muidugi oleks võinud sügisel jätkata õpingutega, kuid püüdlused oma majanduslikku olukorda parandada jätsid ta seekord sellest rongist maha.
•• Noorte tööpuudus on Eestis üle kahe korra suurem kui üldine tööpuudus. Selle aasta esimeses kvartalis oli töötus 15—24-aastaste noorte seas 40,6 protsenti, näitavad sotsiaalministeeriumi andmed.
•• Septembris oli Eestis tööta 37,2 protsenti alla 25-aastastest noortest. Üldine töötuse määr riigis oli samal ajal 18,6 protsenti, sellega ollakse Euroopas Hispaania (20,8%) ja Läti (19,4%) järel häbiväärses pingereas kolmandal kohal – selle ja mulluse aasta teist kvartalit võrreldes on suurim tõus töötuse määras ette näidata just Eestil (13,4%-lt 18,6-le).
•• Kui vaadata, keda on riigis töötute seas kõige rohkem, torkab teravalt silma, et üldkeskharidusega ehk siis erioskusteta inimesi.
Lehekülg 1246 / 1591
