Kui rasedale pole terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja ajutiselt töö tegemisest keelduda. Selle aja eest maksab haigekassa töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist.

Küsimus: toodi arsti tõend raamatupidamisse "üleviimine kergemale tööle seoses tervisliku seisundiga". Põhjuseks rasedus. Arsti soovitus: keelatud raskuste tõstmine üle 4 kg. ning viibimine kõikuva temperatuuriga ruumis. Töökoht on külmhoone, kus tehakse külmutusteenust, säilitatakse kaupa.
Ühesõnaga, meil pole anda sellele töötajale nõutud tingimustele tööd. Mis edasi? On võimalik kuidagi tööleping üles öelda?

Vastus: Kui töötajale pole terviseseisundile vastavat tööd anda, siis on töötajal õigus ajutiselt töö tegemisest keelduda (TLS § 18 lg. 2) ja selle aja eest maksab haigekassa töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduses sätestatud korras (aluseks töövõimetusleht, määraks on 70% ja hüvitise maksmist alustatakse tööst keeldumise teisest päevast alates ja makstakse kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni). Töötajale tuleks siis asendaja palgata juba enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust ehk siis alates ajast, mil rase töötaja on kasutanud oma õigust töö tegemisest keelduda.

Töölepingu ülesütlemine sellises olukorras terviseseisundist tuleneva töövõime vähenemise tõttu võib osutuda problemaatiliseks, sest sellel alusel töölepingu ülesütlemine eeldab pikemaajalist töövõime vähenemist (üldjuhul kestnud vähemalt neli kuud) ja üldiselt tuleb kõne alla sellises olukorras, kus töötaja terviseseisund ei võimalda vastavat tööd teha püsiva iseloomuga töövõimetuse tagajärjel. Raseduse tõttu töövõime vähenemine ei ole enamasti püsiv ning peale rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu saab töötaja tööle naasta ja tööd jätkata.

Äripäeva Käsiraamatute Foorumis vastas Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Rivo Sarapik

Eurole üleminekut ettevalmistava komisjoni juht, rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak ei usu, et inimesed jooksevad pärast aastavahetust ühekorraga raha
eurodeks vahetama.

Teie oletegi Eestis eurole ülemineku tegelik juht?

Mina juhin seda komisjoni, mis peab tagama eurole ülemineku tehnilise valmisoleku
1. jaanuariks 2011.

Meil pole valitsuse eriesindajat, nagu oli Slovakkias, meil pole ka Malta süsteemi, kus tehti selleks peaaegu uus ministeerium. Ainult teie ja väike spetsialistide komisjon?

Väike see komisjon kindlasti ei ole. Liikmeid on väga palju ja ka rahandusministeeriumis tegeleb sellega palju inimesi, ning teistes ministeeriumides ja ametites. Vähemalt 201 omavalitsuse esindajad on andnud nõusoleku sellesse võrgustikku lisanduda.

Tähendab, eurole ülemineku juhtimine on Eestis hajutatud?

Vale. Mina koordineerin, kõik on vägagi kontrolli all. Süsteem toimib, komisjon töötab juba aasta aega väga aktiivselt, käib vähemalt igakuiselt koos. Teatud töörühmad kogunevad kaks korda kuus.

Meie majas on igal teisipäeval koosolek, kus käiakse üle kõik teemad, mis on eurole ülemineku tehniliste ettevalmistustega seotud. Eri valdkondadel on oma juhid, mina koordineerin lõplikku otsustamist. Ma täiesti ka tunnetan seda vastutust ja saan aru, mis see tähendab.

Ilmselt olulisim töö riigisektoris on infosüsteemide eurokõlblikkus. Kolme suure asutuse – sotsiaalkindlustusameti, maksuameti ja siseministeeriumi – valmisoleku tähtaeg on lükatud novembrisse. Kas pole ikkagi väga suur risk, et need olulised asjad jäävad niivõrd hiljaks?

Sellele pean viimasel ajal kogu aeg vastama. Need on õigustatud küsimused, ning olen julgenud välja öelda, et ka minu jaoks isiklikult on just see kõige suurem mure.

Kuid saime asjast aru juba mitu kuud tagasi. Arutasime komisjonis olukorda ja otsustasime, et nende süsteemide juurde, mida te mainisite, saadetakse eraldi inimesed, kes ise neis organisatsioonides ei tööta. Nad jälgivad aja- ja tegevuskava täitmist iganädalaselt ja informeerivad kohe, kui kusagil on vajakajäämine või on näha, et täitmise tähtaeg ohus.

1. juuliks pidid kõik ministeeriumid andma kantsleri kirjaga kinnituse, et on eurole üleminekuks valmis. Mainitud kolm pidid aga kinnitama, et nad on valmis 1. novembriks. Mul on kõikide kinnitused olemas ja öösel magamata ma sellepärast ei ole.

Komisjoni koosolekutel räägime teema muidugi üle. Kui mingid tõrked tekivad, tuleb kiiremas korras mõelda plaanile B, mis on ka kõigil olemas.

Sotsiaalministeerium on rääkinud, et kõige kibedam testimise aeg jääb neljanda kvartali teise poolde. Tekib küsimus, kas te ikka annate endale aru, mis juhtub, kui jaanuaris tekib tõrge näiteks pensionide väljamaksmisel, sest süsteemis ilmneb mingi n-ö kala? Meil on ju ka sarnaseid näiteid viimasest ajast – digiretsept ja .ee domeenide uue registreerimise käivitamine.

Annan aru muidugi. Kuid mingil moel pean ka kolleege usaldama, ja kui ma olen juba pannud kõrvalt inimesed nende tegevust jälgima, mida teie veel teeksite?

Vaatasin näiteks, kuidas oli välja kuulutatud riigihange sotsiaalkindlustusameti süsteemi eurokõlblikkuse saavutamiseks – viisil, mida tohib kasutada üksnes väga kiireloomulise hanke puhul.

Tean, et nad on konsulteerinud spetsialistidega. Vastavat töögruppi juhib meie asekantsler, kes on väga vastutustundlik. Kui meil oleks põhjust praegusel hetkel väga-väga mures olla, ma kindlasti teaksin seda ja saaksime kohe ka midagi erakorralist ette võtta.

Meil on tõesti see kõige suurem mure, et testimine toimuks ja süsteemid läheksid töösse. Järgmisel komisjoni koosolekul arutame veel kord, kuhu jääb testimisperiood ja kas see on reaalne. Sotsiaalministeeriumi esindajad on olnud komisjoni välja kutsutud ja meil on olnud väga tulised vaidlused.

Teine asi, millega kõvasti maadlete, on euro tuleku teavitamine. Jätsite katki senise riigihanke ja võtate ministeeriumiga juhtimise ise üle, st üht partnerfirmat kampaaniaks ei saagi riigil olema.

Kuna eurole ülemineku teemades osalemine oli kõikide firmade suur huvi, siis eeldasime kohe algul, et võib tulla vaidlustusi. Meil oli plaan A ja plaan B. Plaan A oli see, nagu tegime algul, ning plaan B, et võtame projektijuhtimise töö endale, mida olemegi nüüd alustanud. Selle põhjuseks on ajafaktor.

Meil pole aega käia ja vaielda. Projektijuhtimine juba käib, uue hanke osa pakkumisi kindlasti tuleb peatselt ja selle koha pealt olen täna üsna rahulik.

Kas eurokalkulaatoreid on Eestis ikka kindlasti vaja?

Eurokalkulaatoreid on vaja. Otsus, et nad tulevad, on juba tehtud. Võib ju seada küsimärgi alla, kas neid ikka läheb tarvis, kuid on olnud ka palju niisugust tagasisidet, et inimesed ootavad neid.

Nad tahavadki minna poodi ja sellega arvutada. Võib-olla ei olegi neil raha, et seda kalkulaatorit ise osta. Miks me ei võiks inimestele siis seda lihtsamaks teha?
Sealhulgas lapsed ja vanemad inimesed, kes võib-olla ei korruta ega jaga peast 15,6466ga nii ruttu.

Kuivõrd on kalkulaatorite hankimine seisnud vahetuskursi ametliku kinnitamise taga?

Otseselt mitte, ettevalmistavad tegevused on käinud. Neljapäeval kirjutasin alla käskkirja, et soovime eurokalkulaatoreid saada läbirääkimiste teel otse tootjatega Hiinast.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiga, kellel on Hiinas esindus, on firmad leitud, kõnelused käivad. Lõpusirgele peab jõudma vähemalt kaks varianti, kelle seast valime endale partneri, teeme lepingu ja neid hakatakse tootma.

Mis saab, kui inimene kaebab, et tal polegi postkasti ja ta ei saanud kalkulaatorit?

Siis anname talle kalkulaatori, meil ei jää muud üle. Tellime neid ka natuke rohkem varuks – kogus on üle 500 000. Maksumuse suurusjärk on kuue miljoni krooni piires, aga loodame hinda alla saada.

Meil on hulk omavalitsusi, kus pole ei pangakontorit ega sularahaautomaati. Kas sellepärast tahategi kaasata postkontoreid?

Tahaksime kaasata 187 postkontorit. Põhimõtteliselt on juba kõik kokku lepitud. Loodan südamest, et me katame sellega ära kogu Eesti.

Kas pangad on 1. jaanuaril lahti?

Kindlasti saavad inimesed pangakontoreis raha vahetada, kuid see on veel otsustamisel, millised kontorid on avatud ning mis tehinguid seal lisaks teha saab. Muidugi, automaatidest on võimalik raha kätte saada.

Suur hulk inimesi hoiab oma raha ikkagi ju pangakontol, kus see vahetatakse automaatselt. Vajadus kohe esimestel päevadel sularaha saada on suhteliselt väike, sest samal ajal käibib ju veel kaks nädalat Eesti kroon.

Seda, et kõik peaks kohe tahtma panka tormata – eestlane on niivõrd tark, et mina ei usu, et ta teeb paanikat ja jookseb kohe raha vahetama. Lihtsalt ei usu.

Kuidas kavatsete saavutada eurole üleminekuks 65 protsendi Eesti inimeste toetuse, nagu plaanitud?

Ütlesime samuti välja, et inimeste osa, kes on kursis üleminekuga, peaks olema 90 protsenti. See kõik on väga suur väljakutse. Aga meil on suur võrgustik, keda kaasata. Infot annavad ju ka pangad, paljud teised organisatsioonid.

Meil tuleb hilissügisel kolm otsepostitust. Igal tööpäeval on võimalik helistada infotelefonil 800 3330 ja saada küsimustele vastuseid. Euroveebi euro.eesti.ee pannakse järjepidevalt uusi materjale. Loodan sedagi, et kohalikud omavalitsused edastavad oma inimestele teavet.

3 mõtet

• Kuna eurole ülemineku teemades osalemine oli kõikide firmade suur huvi, siis eeldasime kohe algul, et võib tulla vaidlustusi. Meil oli plaan A ja plaan B.

• Võib ju seada küsimärgi alla, kas eurokalkulaatoreid ikka läheb tarvis, kuid on olnud ka palju niisugust tagasisidet, et inimesed ootavad neid. Nad tahavadki minna poodi ja sellega arvutada.

• Kindlasti saavad inimesed pangakontoreis raha vahetada, kuid see on veel otsustamisel, millised kontorid on avatud ning mis tehinguid seal lisaks teha saab.

Argo Ideon

Enamikes EL riikides ei ole tööruumide sisekliima õigusakti tasandil reguleeritud. Kasutatakse Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ja juhiseid, kuna ettevõtte sisekliima loomist mõjutavad mitmesugused tegurid ning ka töötajatele sobivad töötingimused on erinevad. Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt soovitavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kutsub tööandjaid üles paindlikkusele ning paneb neile südamele, et väga oluline on töötaja ja tööandja omavaheline koostöö.

„Töötaja peaks tegema tööd enesetunnet jälgides ning vajadusel probleemidest tööandjat teavitama. Kui tööruumi temperatuur on töötajale ebamugavalt kõrge ning mõistlike vahenditega ei ole seda võimalik alandada, tuleks kindlasti pakkuda võimalusi puhkepausideks jahedamates ruumides ning piisavalt joogivett. Kui lihtsamad abivahendid ei aita, tuleks kaaluda ajutiselt töö ümberkorraldamist – näiteks tööaja režiimi muutmine või kaugtöö võimaluse kasutamine on mõned võimalikud vahendid. Terviseohu korral tuleks töö katkestada,“ ütles Pevkur.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu sõnul on seoses kõrge temperatuuriga tööl tekkinud paljudel töötajatel ja tööandjatel viimastel päevadel küsimus, kas seadusega on kehtestatud maksimumtemperatuuri piirnorm töökohtadel.

„Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sh Soomele, ei ole Eestis õigusaktides ühest kohustuslikku piirnormi töökeskkonna õhutemperatuurile kehtestatud - inimese poolt tajutav temperatuur töökohal sõltub mitmetest asjaoludest nagu tööprotsessi iseloom, õhu suhteline niiskus ning liikumise kiirus ruumis, töö füüsiline raskus ja nõuded töötaja riietusele, töötaja vanus ja tervislik seisund ning palju muud,“ selgitas Piirsalu. Ilmekas näide töökeskkondade erinevuse osas on tema sõnul külmladude töötajate ja teedeehitajate töötingimused.

Et kõike eelnevat arvestada ja tagada igale töötajale tervislik ning töösooritust soodustav töökeskkond, antakse Piirsalu selgitusel üldiselt üheste normide asemel töökeskkonnas sobiva mikrokliima tagamiseks soovitusi ja juhtnööre.

Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt annavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet soovituse, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse, kui töö tehnoloogia ei eelda tavapärasest kõrgemat või madalamat temperatuuri.

Tööinspektsiooni poole on viimastel päevadel pöördunud korduvalt kuuma töökeskkonna üle nurisevaid inimesi. Inspektsioon püüab tõsisemate kaebuste ja vihjete peale üldjuhul ka ettevõtet külastama minna, kuid tööandja trahvimine pole kindlasti eesmärk omaette.

„Trahvimiseni võib minna näiteks siis, kui tööandja ei arvesta üldse praeguste soojakraadide ja päikesepaistega ning ei võimalda välitöödel mingit puhkepausi varjulises kohas,“ ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. Ka tööinspektsioon kutsub tööandjaid üles suuremale hoolivusele ja inimlikkusele, võimaldades sel lühikesel kuumal perioodil töötajatele nii värsket joogivett, puhkepause jahedamas ruumis kui ka paindlikumat tööaega.

Terviseamet hoiatab, et liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kuumarabanduse. Selle ennetamiseks tuleks sageli juua, soovitatavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohi kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis.

Kuumarabandusega on tõenäoliselt tegu siis, kui keha temperatuur tõuseb kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41 kraadini või rohkem. Kui kuumarabanduse korral ei osutata kiiresti esmaabi, võib see lõppeda surma või püsiva puudega.

Kuumarabanduse nähtude ilmnemisel tuleb kohe kutsuda kiirabi ning kuni abi saabumiseni toimetada rabanduse ohver jahedasse varjulisse paika, jahutada teda, näiteks duši all, pritsides teda veega või niisutades märgade jahedate riietega ning lehvitades talle jahedamat õhku.

Lisainfo:
Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
Tel 5190 4030
heidi.vilu|ä|ti.ee
www.ti.ee

Iiris Saluri
Avalike suhete juht
Terviseamet
Tel 694 3546
iiris.saluri|ä|terviseamet.ee
www.terviseamet.ee

Kuigi viimase nädala kuumalaine on esile toonud palju probleeme seoses töötajaid kimbutava kuumusega, on mitmedki tööandjad omal initsiatiivil üritanud leida lahendusi töötingimuste parandamiseks ja palavuse leevendamiseks.

Põhja inspektsiooni saabunud kaebuste hulk on oluliselt kasvanud seoses kuuma ilmaga ning tegelevad kõikide vihjetega, hinnates olukorda vastavalt ettevõtte tegevusvaldkonnale ja töö iseloomust lähtudes. Paljudel juhtudel on tööandja juba jõudnud enne tööinspektori külastust palavusest tekkinud terviseriske vähendada vastuvõetava tasemeni.

Tööinspektor Andres Jõgiste sõnul on mitmed tööandjad teinud muudatusi ettevõtte töökorralduses, võimaldades tavalisest enam paindlikku graafikut ja sagedasemaid puhkepause. Juhul kui tavapärastes puhkeruumides on temperatuur samuti kõrge ja puhkamine seal ei jahuta töötajaid, on mõnes ettevõttes võimalik sel otstarbel kasutada koosolekuruume või teisi tube, kus on olemas kliimaseade. Ühtlasi on mõnel pool loobutud tavapärasest vormiriietusest või nõuetest rõivastusele ja lubatud näiteks lühikeste pükste kandmine tööajal. Arvestatakse ka inimeste iseärasusi ja neil, kes kannatavad kuuma halvemini, lubatakse tervise huvides vajadusel töötegemine peatada.

Tavapärasest erinevat töökorraldust on rakendatud näiteks ühes turvafirmas, kus muidu on patrullautodel ette nähtud parkida täpselt kindlaks määratud kohtades, kuid nüüd lubatakse seista mõnes varjulises paigas kohustusliku parkimiskoha läheduses.

Võimalusel on kasutanud ettevõtted rahalisi ressursse jahutussüsteemide töökindlamaks muutmiseks ja võimsuse tõstmiseks.

Kõige efektiivsem viis kuumusest tulenevaid probleeme lahendada on ikkagi tööandjaga suhtlemine. Sageli pelgavad töötajad oma probleemidest tööandjatega kõneleda, kuid Tööinspektsiooni praktika näitab, et konstruktiivsed lahendused leitakse enamasti just avameelselt üksteisega suheldes. Ka tööandja tunneb palavust ja suudab mõista antud olukorras enamasti töötaja muret.

Kui Teie asutuses on kasutusele võetud leidlikke lahendusi kuumaga võitlemiseks, siis jagage oma kogemusi ka Tööinspektsiooniga e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ning andke nii teistele ettevõtetele inspiratsiooni!

Lisainfo:

Andres Jõgiste
Tööinspektor
Põhja inspektsioon
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Rein Sikk, Mirko Ojakivi

Aastakümneid ühes summas makstud puhkusetasu pakuti nüüd jupikaupa.

Mitmed Tallinna kooliõpetajad olid hämmingus, kui õppeasutuse juhtkond tegi neile ettepanek võtta puhkuseraha välja jupphaaval ning sõlmida selleks ka kirjalik leping. Aastakümneid on pedagoogid saanud oma puhkuseraha kätte ühekorraga. Anonüümsust palunud pedagoogid seostasid arusaamatut uuendust Tallinna linna rahanappusega.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles, et linnavõim andis neile teada võimalusest saada puhkuseraha osa kaupa ühe elektronkirjaga. „Ka meie andsime õpetajatele teada, et selline võimalus on ja edasi sellega ei tegelenud, sest eespool oli kaheksateist hoopis tähtsamat asja,” selgitas Agur.

Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall sai soovituse maksta puhkuseraha jupphaaval ühel koolijuhtide koosolekul. „Rääkisime õpetajatele sellest võimalusest ja kaks kolmandikku olidki nõus,” selgitas Pall. Ta rõhutas korduvalt, et mingit survet Tallinna linnaametnikud puhkuseraha jupphaaval väljavõtmiseks ei avaldanud.

Seotud linna rahahädaga

Kadrioru saksa gümnaasiumi direktori Ann Mändveere sõnutsi jäi talle küll mulje, et soovitused puhkusraha jupitada on seotud linna finantsraskustega. „Meid teavitati puhkuseraha osadeks jagamise võimalustest ühel nõupidamisel, teavitasin seejärel kollektiivi ja osa töötajaid kasutaski võimalust,” rääkis Mändveer.

Enam-vähem samasisulisi vastuseid andsid ka Õismäe kooli ja Pääsküla gümnaasiumi juhid.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul pole nende ametkonnast teele läinud ühtegi soovitust puhkuseraha osa kaupa välja maksta. „Küll aga andsime teada võimalusest saada puhkuseraha läbi kogu suve osade kaupa kindlakskujunenud palgapäevadel,” rääkis Pajula. Tallinna haridusjuht rõhutas, et avalduse kirjutamine puhkuseraha saamiseks jupphaaval oli rangelt vabatahtlik. Aguri sõnul oli koole, kus enamik õpetajaid otsustas vabatahtlikult pakutud võimaluse kasuks, aga oli ka neid, kus jätkati korraga kogu puhkuseraha väljavõtmist.

Haridusministeeriumi ametnikele oli selline Tallinnas levinud vabatahtlik puhkuseraha osa kaupa väljavõtmine üllatuseks.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles vastuseks, et Tartus ei ole puhkuseraha jupitamine teemana isegi arutusel olnud ning kõik puhkusele läinud kooli- ja lasteaiaõpetajad on oma puhkusetasud kätte saanud.

Seadus lubab erilepingut sõlmida

•• Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa selgitas: „Õpetajate jaoks ei kehti puhkusetasu maksmisel erikorda. Töölepingu seaduse kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja teisiti kokku ei lepi.”

•• Uusmaa ütles, et õpetajal ja direktoril on küll õigus kokku leppida, et puhkusetasu kantakse üle osade kaupa, aga puhkusetasu tuleb sajaprotsendiliselt ära maksta hiljemalt puhkusele järgneval palgapäeval. Vastasel korral on tegemist seaduserikkumisega.

•• Jurist Helve Toomla (pildil) kinnitusel on ka töötajal endal õigus teha tööandjale ettepanek maks­ta puhkusetasu puhkuse lõppedes või järgmisel palgapäeval. „Selline ettepanek tuleb töötajal siis puhkuseavaldusse kirja panna. Näiteks võib kirjutada, et palun puhkusetasu maksta pärast puhkuse lõppu,” selgitas Toomla. Samal ajal ei pea tööandja töötajale vastu tulema, sest töölepinguseadus näeb ette kokkuleppele jõudmise.