Artiklid
Heidi Kukk
Tegelik töötute arv kajastub selgemini ravikindlustuseta inimeste hulgas.
Sotsiaalministeerium teatas möödunud reedel, et registreeritud töötute arv on vähenenud nädalaga 1027 inimese võrra ning nüüd on Eesti töötukassas arvel 75 691 inimest, mis langetab ametliku töötuse protsendi 11,6-le.
Haigekassa andmetel võib aga Eesti elanikkonna tegelik töötute arv küündida isegi 100 000 lähedale. Kui majanduslanguse alguses, 2008. aasta märtsis sai ravikindlustust meil 1 288 177 inimest, siis kahe aasta ja kolme kuuga on see arv vähenenud 19 546 võrra.
Kuna kindlustatute arvu kiire languse on tinginud majanduslangusest tekkinud tööpuudus, siis võib järeldada, et need ligi 20 000 inimest on samuti töötud, kuid ei ole end töötuks registreerinud või on loobunud seal arvel olemast.
Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata isikuid hinnanguliselt 71 496. Sotsiaalministeeriumi andmetel tegi statistikaamet viimase ravikindlustamata inimeste koosseisu uuringu 2004. aastal. Siis moodustasid mittetöötavad ja seejuures töötuna mitteregistreeritud inimesed valdava enamuse ehk 75%. Ülejäänud olid need, kes olid küll osaliselt hõivatud tööga, kuid ei maksnud makse (ümbrikupalga saajad, maksuvõlglastest füüsilisest isikust ettevõtjad ja isikud, kes töötasid välismaal).
Eesti haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul ei pea haigekassa arvet nende üle, kes on kindlustatute nimekirjast kadunud. „Osa inimesi on ravikindlustuse kaotanud seetõttu, et nad ei ole täitnud töötukassa nõudeid. Kuna töötute arv on suurenenud, siis võib olla palju inimesi, kes ei ole end töötuks registreerinud ning nende kindlustus on seetõttu kadunud,” rääkis ta. Haigekassa soovitab kontrollida ka oma kindlustuse kehtivust. „Võib leiduda neid, kes on nii-öelda mustalt tööl ning tööandja ei maksa nende eest sotsiaalmaksu ning seetõttu ei ole neil ka ravikindlustust,” ütles Koppel.
Tuleb täita tingimused
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu märkis, et töötuna võib neil arvel olla ükskõik kui kaua, kui registreeritud inimene vaid tingimusi täidab. Selleks tuleb otsida aktiivselt tööd ning tulla kord 30 päeva jooksul lähimasse töötukassasse kohale. Töötuna arveloleku tingimusi selgitatakse Sarapuu sõnul uuele töötule esimesel kohtumisel alati põhjalikult. „Võib ka juhtuda, et kui me kolm-neli kuud hiljem neid inimesi maksuametist kontrollime, siis avastame, et nad on leidnud endale rakenduse, kuid unustanud meile teatamast,” ütles Sarapuu. Miks nii palju inimesi kahe viimase aastaga haigekassa arvelt on kadunud, ta öelda ei osanud.
Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Jana Rosenfeldi kinnitusel on töövõimeliste töötute, kuid töötukassas mitte arvel olevate ning seega vastava abirahata inimeste ainsaks sissetulekuks toimetulekutoetus. „Vastavalt 2010. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele,” tähendas ta.
Rohkem väärivad tähelepanu töötuna arveloleku lõpetamise põhjused. Näiteks juunis, kui avaldati viimane sellekohane statistika, vähenes töötukassas arvelolijate arv 10 734 inimese võrra, kuid ainult ligi 5000 neist läks tööle või hakkas ettevõtjaks. Samal ajal kustutati aga registrist selle aasta rekordarv – 4361 inimest, kes rikkus tööotsimisnõudeid või jätsid määratud ajal (nõuetekohaselt kord 30 päeva jooksul) töötukassasse pöördumata.
Kommentaar
Jüri Kõre, Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja
Raskel ajal otsitakse ikka alternatiivsemaid väljapääse. Paljud on töötukassas arvel ka nii-öelda passiivselt. Inimeste jaoks on kõige tähtsam ikka töötu abiraha. Samuti annab arvelolek ka ravikindlustuse garantii ning see on inimeste jaoks juba väga suur pluss. Mõne jaoks on ka kord kuus töötukassas end näitamas käimine keeruline. Juba paarisajakroonine bussisõit võtab mõnel juhul inimeselt viiendiku ta töötuabirahast ära.
Samuti otsib enamik inimesi ajutisi ja hooajalisi tööotsi ning teeb „naabriga vahetuskaupa”. Kui headel aegadel müüakse teenuseid, siis halvematel antakse teenuseid teiste teenuste vastu. Näiteks parandab naabrimees teise autot, kui see vastutasuks tema ahju korda teeb.
Omavalitsused inimeste käekäiku suurel määral kahjuks parandada ei saa. Nende ülesanne praegu on aidata aktiivselt kaasa kogukonnasisesele suhtlusele. Imeravimit välja pakkuda pole võimalik, sest isegi kui vabade töökohtade arv kasvab, siis nende loend ja tingimused on tööotsija jaoks endiselt äärmiselt piiratud. Muidugi on lootust, et need mitukümmend inimest tulevad ikka tööturule tagasi – see juhtub lihtsalt pikema aja jooksul kui mõned aastad tagasi.
Kristjan Pihl
Vaatamata erakordselt soojale suvele, on suur hulk koolinoori otsustanud vaheajal tööd teha. Vastupidiselt levinud arvamusele hindavad noored kõrgest palgast tähtsamaks ametiga kaasnevat kogemust.
Jõudnud kevadel õpingutega Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis lõpusirgele, kirjutas Laura Mallene Eesti Ekspressi toimetusele kirja sooviga suveks reporterina tööd saada. Vastas peatoimetaja Priit Hõbemägi, kes palus üldmulje saamiseks näha valikut varasematest kirjutistest.
“Et töötasin kolm suve Sakalas, oli näidistöid hulganisti,” lausub toimekas neiu.
Mallene sõnul peab ta end emotsionaalseks inimeseks, mis võib ajakirjanikutööd segada. “Kui intervjueerisin naist, kes rääkis, kuidas ta oma raha eest küüditatute minevikku uuris, hakkasid mul käed värisema ja silmad läksid märjaks,” räägib ta. “Samas ei tohi lugu olla ka liiga kuiv ega emotsioonitu – see on kaasaegse meedia miinus.”
Ajakirjandustudengid kasutavad võimalust suvel meediaväljaannetesse praktikale minna küllaltki aktiivselt, ütleb Mallene. Tudengeid leidub kõikides suuremates ajalehtedes. “Samas on rohkesti ka neid, kes suvel üldse ei tööta ja rannas mõnulevad,” sõnab Mallene. Tööta kursusekaaslastele ta samas etteheiteid ei tee. “Suvevaheaeg on mõeldud siiski ju puhkamiseks!”
Tööpäev algab õhtupoolikul
Suurel osal noortest tuleb enne ametisse asumist vajalikud töövõtted selgeks õppida, kuid Loo keskkooli abiturient Kerli Puusepp teeb tööd, mida ta juba ammu hästi oskab. Vähemalt kolm korda nädalas laulab ta Tallinna vanalinna kohvikuterrassil.
Ehkki Puusepp suveks tööd ei otsinud, kuulis ta sõbra kaudu, et üks pealinna söögikoht vajab esinejat. Neiu läks kohale ja laulis kohviku omanikule mõned omaloodud palad. “Kui olin lõpetanud, ütles ta, et räägime töötingimustest,” lausub ta.
Kerli Puusepp ise arvab, et teeb pigem taustamuusikat kui soolokontserti. “Külastajad naudivad ikka kogu miljööd: toitu, seltskonda ja teenindust, muusika on üks osa sellest,” ütleb ta.
Palk pole esmatähtis, hoopis olulisem on esinemiskogemus ja positiivne vastukaja, väidab noor lauljatar. “Paljud kuulajad on mu esinemist kiitnud ja esinemagi kutsunud,” räägib Puusepp. Seegi on noorele lauljatarile meelepärane, et tööpäev algab õhtupoolikul kell viis ja lõpeb enne südaööd, sest keskpäev on vaba ja saab kõik vajaliku ära teha.
“Olen rahul, sest nüüd ei jää aega laisklemiseks. Pealegi teen tööd, mis mulle meeldib – kodus laulaksin nii või teisiti,” põhjendab Kerli Puusepp, kes on enda sõnul laulmisega tegelnud terve elu.
13aastane paidelane Mati Varblane on ajalehepoiss, kes müüb igal neljapäeval väikelinnas värskeid nädalalehti. Hommikul kell 9 saab ta 15 eksemplari, mille püüab pärastlõunaks rahaks teha. Igalt müüdud ajalehelt saab poiss tasuks viis krooni.
Mati räägib, et müügitöö on temaealistele igati jõukohane, vaid suhelda peab oskama. “Müün põhiliselt ostukeskuste läheduses, sest seal on rohkem inimesi. Vahel vaatan sõidugraafikust, millal buss tuleb, et siis õigel ajal peatusesse lehti pakkuma minna,” selgitab poiss oma tööstrateegiat.
Möödunud aastal koduhoovi ümbruse koristamisega raha teeninud Mati suhtub suvisesse töötamisse hästi. “Mille eest ma siis oma ATVd remondin?” küsib noormees asjalikult. Ühtlasi kulub raha ka riietele ja maiustustele.
Mati Varblase vanematele poja mõte töölkäimisest meeldib, kuid sõprade arvamused jagunevad kaheks. “Ühed ütlesid, et mul on vahva amet, teised arvasid, et ma ei teeni niikuinii midagi,” sõnab ta. Poiss teab öelda, et paljud temavanused löövad suvel lihtsalt lulli, kuid temale selline ajaraiskamine ei meeldi.
Ametiga kaasnevad ka ohud
Varblase Tartu kolleegid Egert Käsper (11) ja Kristi Kimmel (13) möönavad, et ehkki valdavalt on inimesed sõbralikud, kohtab vahel ka ebaviisakat käitumist. “Pole mulle teid, ajalehepoisse, segama tarvis!” toob Käsper näiteks. “Üldiselt vabandatakse ja keeldutakse ikka viisakalt.”
Tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel tõdeb, et tema poole on pöördunud mitmed kodanikud mureliku küsimusega, kas ajalehtede müümine on algklassiõpilastele ikka sobilik töö.
7–14aastase alaealisega võib töölepingu sõlmida, kui selleks on olemas tööinspektori ja lapse seadusliku esindaja heakskiit, ütleb töölepinguseadus. “Kuni 12aastased tohivad teha kerget tööd ainult kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, mille alla ajalehemüük sugugi ei mahu,” märgib Pavel.
Kuid töötamine ei pea sugugi toimuma ainult töölepingu alusel. Pavel selgitab, et nende väikeste ajalehemüüjate puhul ongi üldjuhul tegu mitmepoolse tehinguga, kus juhinduvalt võlaõiguslikust lepinguvabaduse põhimõttest on osapooled valinud teistsuguse lepingulise suhte. “Suuline või kirjalik leping on täiesti seaduslik, kui ka lapsevanemal on ülevaade, milleks kontraht last kohustab,” kinnitab ta.
“Paraku on nii, et kus liigub raha, seal võivad tekkida ka probleemid,” hoiatab Pavel. Nende vältimiseks paneb ta vanematele südamele enne nõusoleku andmist uurida, millistel tingimustel töötamine toimuma hakkab ja toetudes oma elukogemusele rääkida lapsele võimalikest ohtudest ja käitumisest eri oludes.
Töölepingule on õigus ka alaealisel
- Suurim muutus, võrreldes vana töölepinguseadusega, seisneb selles, et nüüd on lubatud ka 7–12aastaste alaealiste töötamine töölepingu alusel. Töötada tohib 3 tundi päevas ja 15 tundi 7päevase ajavahemiku jooksul.
- 13–16aastase koolikohustusliku alaealise tööle lubamisel tuleb tööandjal hinnata tehtava töö ohutust ja raskusastet. Peamine on, et töö ise ega töökeskkond ei oleks alaealisele töötamisel ohtlik.
- Alla 18aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vajalik noore enda tahteavaldus ning tema seadusliku esindaja (lapsevanema) nõusolek.
- 7–14aastaste lastega töölepingu sõlmimiseks tuleb tööandjal taotleda tööinspektori nõusolek.
- Et tagada võimalus õppetööst välja puhata, ei tohi alaealine töötada rohkem kui pool (iga) koolivaheaja kestusest, küll aga tohib õppur töötada kooli kõrvalt õppeaasta kestel.
- Keelatud on koolikohustuslikku alaealist tööle rakendada vahetult enne koolipäeva algust, et vältida väsinuna tunnis tukkumist.
Allikas: tööinspektsioon
Tööpraktikat on tänavu alustanud ligi 2500 töötut, mis on rohkem kui eelmise aasta jooksul kokku. Praktika lõpetanutest ligi pooled on saanud ka tööle.
Tööpraktikal täiendab töötu tööks vajalikke erialaseid teadmisi ja oskusi ning saab ettevõttes töökogemuse. Tööpraktika võimalust otsime töötutele, kes tööotsingutele vaatamata ei ole tööle saanud töökogemuse puudumise või selle vähesuse tõttu. Tööpraktikat võimaldame, kui tööandjal on vaba töökoht, millele me ei leia töötute seast sobivaid kandidaate, kuid on töötuid, kes saaksid sinna tööle asuda pärast praktika läbimist. Lisaks veendume, et tööandja juures on võimalik omandada töölesaamiseks vajalikud oskused ja teadmised kaasaegsel ja konkurentsivõimelisel tasemel. Praktikakohana eelistame neid ettevõtteid, kus varem praktikal käinud töötud on edukalt tööle saanud.
Raivo Murde
Ettevõtjaks hakanud töötud eelistavad tegeleda jaekaubanduse ja põllumajandusega.
Tänavu on töötute huvi ettevõtlust alustada kahekordistunud. Töötukassa on kuue kuuga maksnud ettevõtluse alustamise toetuseks ligi 25 miljonit krooni ehk peaaegu kogu aastaks kavandatud summa. Seetõttu suunas valitsus enne suve täiendavalt 27,8 miljonit krooni Euroopa Sotsiaalfondi raha nimetatud toetuse maksmiseks.
Toetuse saajate hulgas on eelistatumad ärivaldkonnad jaekaubandus, põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad ning teenindussektor. Populaarsed valdkonnad on ka mootorsõidukite ja mootorrataste müük ja hooldus, ehitus, hotellindus ja restoranide pidamine, rõivatootmine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning vaba aja, kultuuri- ja sporditegevus. Kokku on tänavu makstud toetust 443-le ettevõtlust alustanud töötule.
Töötukassa teenusejuhi Raido Raudnageli sõnul alustavad toetuse saanud töötud ettevõtlusega enamasti samas valdkonnas, kus nad varem töötasid. Paljud neist on töökoha kaotanud spetsialistid, kellel on oskused ja kliendibaas ning soov pakkuda sama teenust või toodet ettevõtjana. Totaalne ümberorienteerumine teise valdkonda võib taotleja jätta toetuseta – töötukassa eeldab, et ettevõtlusega alustajal on valitud valdkonnas kogemus või vastav haridus.
Sellise tee valis ka kohviku juhataja kohalt koondatud Jane Naptal, kes asutas pärast töötukassast saadud ettevõtluskoolitust ja talle eraldatud 70 000 krooni toetusraha catering-toitlustusettevõtte Foodline Group. Aasta tagasi oma äri alustanud Naptal toitlustab nüüd 11 väikeettevõtet, viies klientidele kohale omavalmistatud lõunasöögi. Praeguseks on ta abiks palganud ka koka. Äriidee valmistada ja transportida toite inimestele, kes ei saa päeval töö juurest lahkuda, tuli endistelt klientidelt, kes kurtsid, et pärast Jane endise tööandja kadumist on nad lühikese aja jooksul mitu korda catering-firmat vahetanud, kuid ükski neist ei ole suutnud sama taset pakkuda. Turul valitses nõudlus ettevõtja järele, kelle pakutava hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas.
Töötukassa sõel on tihe. Rahastatakse alla poole taotlustest, kuid küsijaid on kümme korda rohkem. „Meie juurde ei maksa tulla lihtsalt jutuga, et hakkaks õige ettevõtjaks. Äri alustamise eelduseks on omada plaani ja tegevuskava ning tunda vastavat valdkonda,” selgitas Raudnagel.
Kümnendik ebaõnnestub
Nendest, kes on alates eelmise aasta maist ettevõtluse alustamise toetust saanud, ei ole töötukassa spetsialistide esialgsel hinnangul oma ettevõtet alustanud või sellega toime tulnud umbes kümme protsenti.
Tagasinõue on esitatud juba kümmekonnale toetuse saajale ja umbes teist samapalju on neid, kellel ei ole raha kasutamisega kõik korras ja praegu käib asjaolude tuvastamine. „Enamik ebaõnnestumise põhjuseid on inimlikud – näiteks rikkus plaane külm talv või planeeriti oma tegevust valesti. Raha pahatahtliku kasutamist esineb väga vähe,” rääkis Raudnagel.
„On suuri õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Me ei eelda taotlejalt Eesti Nokia sündi. Toetuse eesmärgiks on aidata inimesel luua endale töökoht ning eriti hea, kui võetakse kedagi ka palgale,” ütles Raudnagel. Esimese poolaasta 382 toetuse saanut soovisid äriplaanide kohaselt luua 626 uut töökohta. Ametniku sõnul on see väga hea näitaja, kui ligi pooled raha saajad loovad 70 000 krooni eest kaks töökohta. Äriregistri andmetel on uutes ettevõtetes keskmiselt palgal kolm töötajat.
Ettevõtluskoolituseks napib raha
•• Juhul kui töötul pole kutse- või kõrgharidust majanduse alal või ettevõtluskogemust, peab ta selleks, et töötukassalt oma äri alustamiseks toetust saada, läbima ettevõtluskoolituse. Tänavu on töötukassa eraldanud koolituste läbiviimiseks mullusest enam kui poole võrra vähem raha – 98 miljonit krooni. Sellest summast suunatakse omakorda ettevõtluskoolitusele vaid murdosa.
•• Töötukassa teenusejuhi Raido Raudnageli sõnul kvalifitseeruvad paljud toetuse saajad varasema ettevõtluskogemuse või vastava hariduse alusel. „Ettevõtlusega alustamiseks ei piisa vaid koolitusest. Vaja on ka head ja läbimõeldud äriideed. Nii oleme oma piiratud vahendeid arvestades otsustanud sel aastal pakkuda ettevõtluskoolitust sõltuvalt vajadusest ja võimalustest kuni 1000 inimesele,” ütles ta.
•• Mullu läbis ettevõtluskoolituse 1200 töötut. Nõudlus ettevõtluskoolituse järele püsib aga endiselt kõrge. Osal töötutel tuleb seda kuude kaupa oodata või loobuda. Juba mullu oli sadu tahtjaid rohkem kui ettevõtluskoolituseks vabu kohti.
Ettevõtluse alustamise toetuse saamise tingimused
Õigus ettevõtluse alustamise toetust saada on töötukassas arvele võetud töötul:
— kes on vähemalt 18-aastane ja
— kes on läbinud ettevõtluskoolituse või
— kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või
— kellel on ettevõtluskogemus.
•• Positiivse otsuse korral kannab töötukassa toetuse töötu pangakontole kümne tööpäeva jooksul.
•• Toetuse laekumisega kaasneb töötuna arveloleku lõpetamine ja töötutoetuse maksmise lõpetamine.
•• Toetuse maksimumsumma on 70 000 krooni. Keskmiselt on makstud 64 000 krooni.
Ettevõtluse alustamise toetust saanu peab:
— alustama majandustegevust kuue kuu jooksul alates toetuse saamisest;
— kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile;
— tagastama toetuse täies ulatuses, kui majandustegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega.
Allikas: töötukassa
Vastab Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant, jurist
Pensioniõiguse saamiseks peab kogunema vähemalt 15 staažiaastat. Miinimumpalga eest töötaja peab arvestama, et iga tema töötatud aasta ei lähe pensioni ühe osa suuruse arvestamisel täie ette.
Nüüd kus kõrgem palk annab kõrgema sotsiaalmaksu ja seega tulevikus ka kõrgema pensioni, on Maalehe poole pöördunud mitmed lugejad — osa on mures, et pension jääb liiga väikeseks, teised kardavad, et ümbrikupalka saades ei kogu nad sentigi oma tulevaseks pensioniks. Tuntakse ka huvi, kui palju koguneb pensioniks miinimumpalgaga.
Arvestatakse mitut moodi
Ants Järvamaalt küsib järgmist: kui pensionile jääv inimene on aastaid saanud ainult miinimumpalka, kas siis tööaasta ei võrdu pensioniaasta arvestusega?
Vanaduspensioni suurus ei ole päris ühe arvuga väljendatav ja ühe koefitsiendiga kirjeldatav.
Kõigepealt on pensioni arvestamine põhimõtteliselt erinev 1999. aastast järgnevate ja varasemate aastate kohta. 1999. aastast peetakse arvestust inimese isikustatud sotsiaalmaksu üle, varem seda ei tehtud.
Aasta isikustatud sotsiaalmaks on inimese nimele selle aasta jooksul kõigist allikatest laekunud sotsiaalmaks ning selle alusel arvutatakse lisaks pensionile ka haigushüvitist ja vanemahüvitist. Sotsiaalmaks jaguneb pensioni osaks (20%) ja ravikindlustuse osaks (13%).
Kogumispensionide süsteemi rakendamisega 2002. aastast on pensioni arvutamise juures sotsiaalmaksu arvestamine natuke erinev neile, kellel on II sammas, ja neile, kellel seda pole, aga see ei puutu antud juhul asjasse.
Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosa, staažiosak ja kindlustusosak.
Vanaduspensionile jäämiseks peab kõigepealt olema lisaks pensionieale ka piisav arv staažiaastaid. Täis staažiaasta saab siis, kui aasta kõigis kuudes on inimese nimele laekunud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalgalt (ametlik termin “kuupalga alammäär”).
Kolm vanaduspensioni osa
Staažiaastaid peab pensioniõiguse saamiseks kogunema vähemalt 15, staaži arvestamise mõttes võrdub miinimumpalgaga töötatud aasta ühe pensioniarvestuse aastaga.
Baasosa suurus ja aastahinne on määratud riikliku pensionikindlustuse seadusega. Praegu on baasosa suurus 1793 krooni ja 44 senti ning aastahinde väärtus 67 krooni ja 94 senti.
Staažiosak on inimese pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutis. Staaž tähendab siin kogu Eestis omandatud staaži, mitte ainult pärast 1999. aastat omandatut. Nii et ka staažiosaku arvutamisel on miinimumpalgaga töötatud aasta ikka aasta.
Seega annaks praeguse aastahinde puhul 40aastane staaž staažiosakuks 40 x 67,94 = 27147,60 krooni.
Kindlustusosak on aga inimese aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Aastakoefitsiendi määrab ära sellel aastal inimese isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja valitsuse poolt kinnitatud antud aasta keskmise isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagatis.
Valitsuse kinnitatav keskmine on miinimumpalga sotsiaalmaksu pensioni osast mitu korda suurem. 2009. aastaks kinnitati selleks 27 000 krooni.
Aastas laekub praeguselt miinimumpalgalt (4350 krooni bruto) sotsiaalmaksu 17 226 krooni, sellest pensionikindlustuse osa on 10 440 krooni.
Aastakoefitsiendiks annab see 0,387. Kui Ants Järvamaalt oma küsimusega seda mõtles, siis aastakoefitsienti 1,0 ta miinimumpalgaga täis ei saa.
2009. aasta koefitsiendi 1,0 andis 11 250 krooni suurune brutopalk.
Jämedalt võttes samasugune on selle valitsuse poolt kinnitatava keskmise arvu ja miinimumpalga vahekord olnud kogu aeg.
Lehekülg 1266 / 1592
