Artiklid
Täna toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid vahetatakse üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni, st praegune kurss ei muutu.
„Tänane otsus on tunnustus meie ühistele jõupingutustele ja rahanduspoliitikale. Me astume eurotsooni, mille majanduslikud alused on tugevnemas. Euro on väga tähtis meie majanduse taastumiseks ja heaolu kasvuks. Nüüd seisab riigil, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel ees veel pool aastat tõsist tööd praktiliste ettevalmistustega, et eurole üleminek kulgeks võimalikult sujuvalt,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.
Lisaks eurootsustele said ministrid ülevaate Belgia eesistumise prioriteetidest, kus esikohal on majanduspoliitikate koordinatsiooni parandamine ning finantssektori jätkuvad reformid. Euroopa Komisjon tutvustas ettepanekuid senisest rangema eelarvepoliitika seire rakendamiseks. Nende ettepanekute kallal jätkatakse tööd sügisel.
Katrin Reimann
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3049
GSM 53 030 146
E-post: katrin dot reimann at fin dot eekatrin dot reimann at fin dot See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
1. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
2. Tööruumides sobivate tingimuste loomisel tuleb lähtuda konkreetse töö iseloomust.
3. Päikesepoolsetest akendest tuleva kuumuse ja päikesekiirguse leevendamiseks kasutada aknakatteid, soojust peegeldavaid päikesekaitsekilesid või muid lahendusi.
4. Temperatuuri saab reguleerida jahutussüsteeme kasutades.
5. Jahedamat töökeskkonda on võimalik saavutada konditsioneeride abil.
6. Töötajate enesetunde parandamiseks tuleb tagada kvaliteetse joogivee tarbimise võimalus.
7. Duši olemasolu töökohal võimaldab töötajatel end päeva jooksul jahutamas käia.
8. Enesetunde parandamiseks võiks sagedamini teha lühiajalisi puhkepause, veetes neid jahedama ja värskema õhuga puhkeruumis.
On oluline, et töötajad ja tööandjad teeksid enesetunde parandamiseks töökohal ühiseid jõupingutusi.
Marge Tubalkain-Trell, Delfi Majandus
Kahel kolmandikul juhtudest on naiste ja meestevaheline palgaerinevus põhjendamata, kuid ka Euroopas on enamik palgaerinevusi põhjendamata.
Sellistest objektiivsetest kriteeriumidest nagu segregatsioon (koondumine nö meeste ja naiste aladele) ning tööaja, hariduse, staaži vms erinevused tulenevat palgaerinevust loetakse põhjendatuks. Seda osa,mida ei ole võimalik selgitada mainitud näitajate abil, nimetatakse põhjendamatuks palgavaheks ja sellest suure osa võib moodustada diskrimineerimine — sama või võrdväärse töö eest ühest soost töötajale väiksema palga maksmine võrreldes teisest soost töötajaga.
“Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsi kohaselt on Eestis 1/3 palgaerinevustest põhjendatud ning 2/3 põhjendamata,” märkis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv Delfile.
Eurofoundi andmetest selgub, et Eestis oli 2007. aastal naiste ja meeste vaheline palgaerinevus suurim — 30,3 protsenti. Väikseima erinevusega oli Malta, 2.4 protsenti. Itaalias ja Portugalis on põhjendamatute palgaerinevuste trend kasvuteel.
“Palgalõhe põhjused on komplekssed ja tulevad muuhulgas sellest, et Eestis on ka Euroopa Liidu suurim tööturu segregatsioon, naiste töid väärtustatakse meeste omadest vähem, naised jõuavad vähem kõrgepalgalistele kohtadele ning tööandjad kipuvad lähtuma eelarvamusest, et kohustus laste ja teiste hoolt vajavate inimeste eest hoolitseda lasub ainult naistel,” märkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Agnes Männiste.
Lisaks ei tule kasuks Eestis levinud komme sõlmida salajasi palgakokkuleppeid. Suurem läbipaistvus aitaks kindlasti inimestel läbirääkimistel õiglasemat palka küsida, samuti tuleks inimesi julgustada valima “ebatraditsioonilisi” ameteid.
2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt tunnetab 17 protsenti naisi ebavõrdsust töö tasustamisel. 9 protsenti meestest aga tunnetab erinevust informatsiooni saamisel.
“Voliniku poole pöördujad on enim esile tõstnud võrdse kohtlemise rikkumisi tööle võtmisel (seda kogevad eriti noored naised), sh sooliselt diskrimineerivaid töökuulutusi,” märkis Sarv.
Eelmisel aastal oli esmakordselt pöördumisi seoses töösuhte lõpetamisega. Antud probleem puudutas rohkem mehi, keda koheldi naistöötajatega võrreldes halvemini.
Samuti on päevakorda kerkinud nõu küsimine seksuaalse ahistamise asjades, eranditult naisterahvaste poolt. Nende kirjeldatud juhtumid olid tõesti tõsised ja väga traumeerivad ohvritele.
“Ükski ahistamisega seoses pöördunust ei olnud aga valmis ametlikult oma tööandja vastu välja astuma, mis andis kinnitust, et sellekohastesse süüdistustesse ei suhtuta kergekäeliselt ja oma õiguste eest seista on emotsionaalselt raske,” märkis volinik.
Kuumade suveilmade saabudes pöördub järjest enam inimesi Tööinspektsiooni poole küsimusega, kuidas tagada töökohal sellised tingimused, et pea värske püsiks ja oleks võimalik produktiivselt tööd teha. Mida saab töötaja parema enesetunde tekitamiseks ise ära teha ning milline on tööandja roll töötamiseks sobivate tingimuste loomisel?
Seadus ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
Juhul, kui töötaja tunneb, et tingimused tööruumides on töö tegemiseks ebasobivad (näiteks valitseb ruumides liiga kõrge õhutemperatuur), tuleks olukorra muutmiseks ennekõike pöörduda tööandja poole. Tööandja peab võimaluse korral arvestama tehtud ettepanekutega. Töötaja ja tööandja on kohustatud ohutu töökeskkonna tagamiseks tegema koostööd ning selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist.
Tööruumides valitseva kliima norme ei ole õigusaktidega määratletud. Seega tuleb iga töökohta eraldi hinnata ja arvestada konkreetse töö iseärasusi. Kui tööruumis on päikesepoolsed aknad, siis tuleb leida võimalusi päikesekiirguse vähendamiseks ruumis. Päikesekiirgust saab leevendada aknakatete, soojust peegeldavate päikesekaitsekilede või muude lahenduste näol. Lisaks on võimalus paigaldada tööruumidesse erinevaid jahutussüsteeme.
Kuumust aitab paremini taluda ka see, kui töötajad teevad sagedamini lühiajalisi puhkepause, viibides puhkeruumis, kus on piisavalt värske ja töökeskkonnast jahedam õhk. Kindlasti tuleks tagada töötajatele kvaliteetse joogivee tarbimise võimalus. Üheks lahenduseks kuumusega võitlemisel on duši olemasolu töökohal – nii saavad töötajad end päeva jooksul värskendamas käia.
Tööandjad peaksid tähelepanu pöörama ka konditsioneeride paigaldamisele. Tuleb jälgida, et need ei oleks suunatud jahedat õhku puhuma otse töötajate suunas, kuna selliselt võib tulemus olla oodatule vastupidine ning töötajad võivad haigestuda.
Kõrged kuumakraadid häirivad enamiku inimeste tööd. Seetõttu on mõistlik töötajatel ja tööandjatel teha enesetunde parandamiseks ühiseid pingutusi, kuna erksa meelega reibas töötaja suudab ka töösse rohkem panustada.
Tööinspektsioon soovitab palavuskaebusega tööandja poole pöörduda, kuid kui ülemust alluva mure ei huvita, võib too töötamise katkestada.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat kujundama ja sisustama töökohad nii, et töötaja oleks võimeline säilitama töövõime ja heaolutunde. Seega peaks tööandja hoolitsema, et ruumides poleks ülearu palav.
Lõuna inspektsiooni tööinspektori Indrek Avi sõnul võivad töötajad inspektsiooni poole pöörduda, kui ülemus alluvate kurtmisele ei reageeri.
«Kaebustega tegeldakse esimesel võimalusel,» rääkis Avi. «Kuni inspektori kontrollkäiguni võib töötaja tööst keelduda, sest liigne palavus võib tema ja teiste tervise ohtu seada.»
Seda, kui kõrge temperatuur ja kui suur õhuniiskus võib töökohal olla, seadus ei ütle. Avi soovitusel peaks siis arvesse võtma töötaja ettepanekuid.
Ennast jahutada saab sagedasi lühikesi puhkepause tehes ja vett juues. Hea on, kui töökohal paikneks dušš. Suurepärane oleks konditsioneer, kuid seda paika sättides tuleb jälgida, et jahe õhk ei puhuks inimestele peale.
Töötaja ja tööandja võivad kokkuleppel tööaega muuta. Töötada võib ka varahommikul või hilisõhtul, kui on jahedam. «Muidugi peab muudatus mõlemale poolele sobima, samuti tuleb vaadata, kas uus aeg töö spetsiifikaga klapib,» toonitas Indrek Avi.
Ta tõi välja, et tööinspektsioonile on kurdetud katmata akende ja jahutussüsteemide puudumise üle. Samuti on kuumusega raskusi neil inimestel, kellel on kohustuslik kanda pakse või pikki rõivaid.
Toimetas Helen Soeorg, suvereporter
Lehekülg 1270 / 1592
