Artiklid

Avaldatud: 15 Juuni 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

FIE-d ja nende elukaaslased saavad lapsevanematena parema sotsiaalse kaitse, vastava direktiivi kiitsid nädala eest heaks Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused.

See on Euroopa tasandil esimene õigusakt, mis annab rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigused, nagu on palgatöötajatel, ka FIE-dele. Vähemalt 14-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus tuleb igal juhul tagada kõikjal Euroopas, seisis selgitu-sena direktiivi eelnõus. Ka annab see sisuliselt rohelise tule FIE-de vanemahüvitisele.

Eeldatavasti kinnitab EL-i ministrite nõukogu direktiivi 24. juunil. Seejärel on liikmesriikidel kaks aastat selle hõlmamiseks riiklikku seadustikku, teatas Euroopa Parlamendi kodulehekülg. See on oluline edasiminek võrreldes 1986. aasta direktiiviga, mis kinnitas FIE-de pensioniõiguse.

Avaldatud: 09 Juuni 2010

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Tööstustöölised, energeetikud ja IT-mehed võivad rõõmustada, sest nende tegevusalal on palgad juba mitmendat kvartalit tõusuteel. Ehitajad ja pankurid saavad aga heade aegade tagasitulekust vaid unistada.

«Me püstitame praegu tootmise rekordeid,» rõõmustas Läänemaal Taeblas plasttooteid valmistava Cipax Eesti ASi tegevjuht Kaido Sasse.

Tänavu on ta juba kümmekond meest tööle võtnud. Tehas tegutseb ööpäev läbi, ka nädalavahetustel. Mehed teevad 50-protsendilise lisatasu eest meeleldi ületunde ja kui tellimuste hulk püsib, siis palgatakse töölisi juurdegi.

Tegelikult räsis masu ka Cipax Eestit. Kui 2008. aasta lõpus võeti tootmise kasvu oodates inimesi tööle, siis mullu tuli nad koondada, sest käive vähenes viiendiku võrra. Selle aasta alguses aga tellimused taastusid, viimastel kuudel püstitatakse aina uusi rekordeid ning tellimusteraamat on täis.

Tunnipalk ja kuupalk

Peamiselt Soome ja Rootsi Volvo ja Husqvarna taolistele firmadele mitmesuguseid plasttooteid valmistav Cipax Eesti ei kärpinud kriisi ajal töötajate palkasid, küll vähendati preemiaid ja sportimisvõimalusi.
Läänemaal tervikuna kasvas kahe kvartaliga keskmine tunnipalk peaaegu 13 protsenti ja on praegu kõrgem kui enne kriisi. Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul mõjutasid Lääne maakonna palkasid ebaregulaar­sed preemiad ja lisatasud, mis tõusid I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes töötaja kohta 1,6 korda.

Kuupalk kasvas Läänemaal samal ajal samuti, ent vähem. Majandusekspert Heido Vitsur selgitas, et kuupalk on inimeste sissetuleku näitajana üsna ebatäpne ning palju paremini annabki infot tunnipalk.
Vitsuri sõnul on statistikaameti edastatav näitaja suurem kui summa, mis inimesed tegelikult kätte saavad, sest statistikaamet arvutab kõik palgad ümber täistööajale.

Kui näiteks keegi töötab kahel kohal poole koormusega, siis statistikaamet arvutab tema mõlema töökoha palgad täistööajale ehk statistiliselt makstaks inimesele justkui poole rohkem raha, kui ta tegelikult kätte saab.
Kuupalkade langus tuleneb Vitsuri sõnul osaliselt sellest, et tööandjad kaotavad kõrgepalgalisi töökohti, kus koormus polnud kuigi suur. Kasvab tööviljakus, mis tähendab, et vähemaks jääb niisama tühjalt istutud töötunde.
Töötajate arv kahaneb ning kasvab inimeste töökoormus ja ka tunnipalk. Just tunnipalk näitab Vitsuri sõnul seda, kui palju inimesed tegelikult raha kätte saavad.

Keskmine tunnipalk enne maksude tasumist kasvas aga kogu Eestis esimeses kvartalis statistikaameti andmetel peaaegu kolme krooni võrra – 74,46 kroonini. See jääb buumiaegsele tipptasemele alla vaid viie krooni võrra. Tegelik keskmine kuupalk langeb endiselt, sest siiani töötavad paljud inimesed osalise tööajaga, lausus Vitsur.

Tunnipalkade arvestuses oli nii kogu riigi kui ka valdkondade lõikes tihti kõige kehvem mullune kolmas kvartal. Pärast seda hakkasid tunnipalgad juba kasvama. Tunnipalkade tõusuga paistavad silma just töötlev tööstus, IT, energeetika, ent ka näiteks põllumajandus.

Ehitajatele ei paista aga tunneli lõpust veel valgust. Esmaspäeval Haapsalu turu ümber uut puitaeda meisterdanud kohaliku linnafirma töömehed Raido ja Viktor pidid koos ülejäänud kolleegidega üle elama 15-protsendilise palgakärpe.

Millal palk uuesti endisele tasemele võiks jõuda, pole nende sõnul jutuks tulnud. Mehed rõõmustasid sellegi üle, et tööd üldse on.

Ehituses kukkusid tunnipalgad üle kümnendiku, ent Vitsuri sõnul on tegemist statistilise viguriga ja see alahindab tegeliku palgalanguse suurust.

Nimelt oli buumi ajal ehituses tööl palju mehi, kes oskasid vaid labidaga liiva visata, ent said sellest hoolimata üsna head palka. Praegu on nad suuresti koondatud ning tööle on jäänud enamasti oskajad spetsialistid, kes aga saavad tunduvalt vähem palka kui varem. Ehituses on töötajate koosseis muutunud, uue palgatõusu lootust seal aga lähemal ajal pole, arvas Vitsur.

Sel aastal jäid jõulud ära ka pankuritel. Kui varasematel aastatel olid finantsvahenduse töötajate kuupalgad esimeses kvartalis keskmisest palju kõrgemad, sest välja maksti preemiad, siis tänavuse esimese kvartali keskmine palk oli finantsvahenduses viimaste aastate kõige madalam.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask lausus, et kui pole kasumit, pole ka preemiat. «Kuna tulemustasu on sõltuvuses ettevõtte majandustulemustest ning Swedbank ei teeninud mullu kasumit, siis möödunud aasta eest tulemustasu ei makstud,» ütles Siilivask. Ka Swedbankis pole palgad kasvanud.

Töötuid lohutada ei saa

Vitsur kommenteeris, et on täiesti loomulik, kui ehituses ja finantsvahenduses palgad langevad. Möödunud kinnisvarabuum oligi just nende valdkondade tekitatud.

Palgad kasvavad eelkõige eksportivates sektorites, nagu töötlev tööstus ja ka ekspordile suunatud teenindus. Seetõttu on endiselt väga oluline, millised on arengud Euroopa ja maailma majanduses. Iga suurem šokk võib kaasa tuua uue majanduslanguse eksportturgudel ja takistada ka meie majanduse kasvu.

Töötuks jäänutele polnud Vitsuril aga midagi eriti lohutavat öelda. Töötus hakkas Eestis kasvama just siseturu kokkukuivamise tõttu ning Vitsuri hinnangul pole niipea oodata, et eksport suudaks siseturgu uuesti elavdada.

Vahur Koorits

Avaldatud: 10 Juuni 2010

• EkspressJob
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Raul Veede

Ettevõtluse alustamise toetus on töötule antav rahaline abi (hetkel kuni 70 000 krooni), mille eesmärgiks on motiveerida ja toetada töötut ettevõtlusega alustamisel.

Toetust on õigus saada töötukassas arvele võetud töötul, kes on vähemalt 18 aastane ja

* kes on läbinud ettevõtluskoolituse või
* kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või
* kellel on ettevõtluskogemus.

Tõsi, koolituse saamine ei pruugi olla kuigi lihtne. Töötukassa aktsepteeritud koolitustele on vähe kohti, tänavu plaanitakse koolitada vaid 400-600 inimest.

Milliseid pabereid vaja läheb?

Toetuse saamiseks tuleb töötukassale esitada:

* avaldus;
* äriplaan;
* ettevõtluskoolituse läbimist või ettevõtluskogemust või haridust tõendavad dokumendid.

Otsus toetuse saamise kohta tehakse 30 tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamisest.

Kui otsus on positiivne, kannab töötukassa toetuse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul peale otsuse langetamist. Toetuse laekumisega ühtaegu võetakse töötu arvelt maha ning töötutoetust rohkem ei maksta.

Mida toetuse saaja tegema peab?

Ettevõtluse alustamise toetust saanu peab:

* alustama majandustegevusega 6 kuu jooksul toetuse saamisest;
* kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile;
* tagastama kogu toetuse, kui tal pole majandustegevuse alustamata jätmiseks või lõpetamiseks mõjuvat põhjust.

Äriplaanis kavandatud majandustegevus peab kestma vähemalt ühe aasta, alates raha pangakontole ülekandmise päevast.

Millal toetust ei anta?

Ettevõtluse alustamise toetust ei eraldata tubakatoodete ja alkohoolsete jookide tootmiseks ega hasartmängude ja kihlvedude korraldamiseks.

Samuti ei saa toetusega olemasolevat ettevõtet laiendada või selles majandustegevust alustada - firma tuleb luua alles pärast toetuse saamist. Toetuse abil ei tohi astuda äriühingu osanikuks või aktsionäriks.

Toetust ei saa need, kellel on maksuvõlg riigi või omavalitsuse ees, ärikeeld või vähemalt 51 protsenti olemasolevast äriühingust. Keelduda võib ka juhul, kui äriplaan on suure riskiga.

Millised piirangud on toetuse tarvitamisel?

Alates 20 000 kroonist (koos käibemaksuga) tuleb asjade ja teenuste soetamiseks võtta mitu pakkumust. Alates 100 000 kroonist peab pakkuja need allkirjastama.

Liiklusvahendeid ja kasutatud seadmeid tohib osta vaid juhul, kui nende vajalikkus on põhjendatud äriplaanis seoses ettevõtte spetsiifikaga. Olmeelektroonikat võib osta ainult teenuse osutamiseks.

Kasutatud seadme või liiklusvahendi ostuks ei tohi olla viimase seitsme aasta jooksul pruugitud ELi, riigieelarve ega välisabi raha. Hind peab olema madalam kui uuel seadmel ning mitte üle turuväärtuse. Liiklusvahend peab vastama normidele ja standarditele.

Toetusest ei või katta personalikulusid. Samuti ei tohi selle eest osta kinnisvara. Seda ei või kasutada väljaostuõigusega rendiks, mitterahaliseks sissemakseks, intressideks ja teenustasuks valuuta vahetamise eest, trahvideks ja viivisteks, kindlustuskuludeks ega finantseerimisteenustega (nt laenud ja liisingud) seotud kuludeks, v.a toetuse jaoks avatud eraldi pangakonto kulud.

Toetusest võib tasuda kasko-, liiklus- ja varakindlustusmakseid juhul, kui need on seotud toetuse kasutamisega. Hangete või teenuse osutamise kulusid võib katta vaid siis, kui need loovad projektile lisaväärtust.

Juhendmaterjalid

Äriplaani vorm.doc
Äriplaani vorm.rtf

Äriplaani koostamise juhend.doc
Äriplaani koostamise juhend.rtf

Ettevõtluse alustamise toetusest kulude tegemise tingimused.pdf
Täpsem teave: tööturuteenuste ja -toetuste seadus, § 19

Aruandlus

Ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruanne.doc
Ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruanne.rtf

Kust veel abi saab?

Töötukassa toetusele alternatiiviks või täienduseks sobivad EASi antav stardilaen ja starditoetus. Nende tingimuseks ei seata ka ettevõtluskoolituse nõuet, vaja on vaid tugevat äriplaani.

Kuni 100 000 krooni suurune starditoetus on suunatud ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet või teenust, mida turg vajab, on jätkusuutlikud, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule. Toetust võib taotleda FIE või ettevõte, kes on registreeritud äriregistris mitte rohkem kui aasta tagasi või on asutamisel. Toetuse osakaal projekti maksumusest ei tohi ületada 80 protsenti.

Allikad: Töötukassa, Loov Eesti, EAS

Avaldatud: 09 Juuni 2010

• EkspressJob
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Raul Veede

Töötuskindlustushüvitis on üks Eesti riigi kahest ulatuslikumast meetmest töötute abistamiseks. Sellest on lõputult kirjutatud, ent ikkagi kiputakse seda töötutoetusega segi ajama, rääkimata pisemaist segadustest. Püüame siis asja mõnevõrra selgitada.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõigusega välismaalasel, Euroopa Liidu kodanikul, Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi või Šveitsi kodanikul, samuti varjupaigataotlejal:

1) kes on töötukassas töötuna arvele võetud;
2) kel on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab ta hüvitise saamiseks olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kes pole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:

* enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui lahkus seetõttu, et tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis- või töökorraldust. Samuti on teil õigus saada hüvitist, kui töövaidluskomisjon tunnistas teie töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja märkis töösuhte lõpetamise põhjuseks omal soovil lahkumise;
* kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
* töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või
korruptiivse teo tõttu.

Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, pikaajalise töövõimetuse korral) on töötul õigus töötuskindlustushüvitisele.

Kui töötu oli arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning tal pole seetõttu selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.

Hüvitist ei maksta vähem kui 16aastastele ega pensioniealistele, samuti ajateenijatele.

Kust hüvitist küsida?

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tuleb täita töötuna arvelevõtmise avaldus ja töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldus töötukassa maakondlikus osakonnas.

Osakonnad asuvad peamiselt maakonnakeskustes, kuid ka mujal. Kõige rohkem on töötukassa kontoreid Ida-Virus, kus on töötukassa bürood peale Narva ka Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel. Harukontoreid paiknevad samuti Põltsamaal, Lihulas, Väike-Maarjas, Räpinas, Tõrvas ja Antslas. Harjumaa ja Tallinna kontorid asuvad Tallinnas, Keilas ja Maardus. Täielik nimekiri koos aadresside, telefonide ja meiliaadressidega on töötukassa kodulehel.

Hüvitise taotlemise avalduse saab varem täita ja välja printida. Blankett selleks on samuti töötukassa kodulehel.

Soovi korral saab osakonda vahetada, tehes selle kohta avalduse töötukassale.

Milliseid dokumente vaja on?

Lisaks avalduste täitmisele peab esitama järgmised dokumendid:

* isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms);
* tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui tööandjalt tõendit ei saa, võib esitada muu dokumendi, mis tõendab viimase kolme töökuu tasusid ja töötuskindlustusmakseid.

Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab samuti andma tõendi abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.

Kaua otsust oodata tuleb?

Kui hüvitise taotlemise avaldus on esitatud koos nõutavate dokumentidega, teeb töötukassa otsuse hüvitise saamise õigus kohta hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist. Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus elektrooniliselt või saab selle kätte töötukassa osakonnast.

Kui kaua hüvitist makstakse?

* Kui kindlustusstaaži on vähem kui 56 kuud (4 aastat ja 8 kuud), määrab töötukassa hüvitise 180 kalendripäevaks (ca 6 kuuks).
* Kui kindlustusstaaži on 56-110 kuud , määrab töötukassa hüvitise 270 kalendripäevaks (ca 9 kuuks).
* Kui kindlustusstaaži on 111 kuud või enam (vähemalt 9 aastat ja 3 kuud), määrab töötukassa hüvitise 360 kalendripäevaks.

Kui töötu jõuab hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse talle töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.

Kui palju hüvitist makstakse?

Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa maksu- ja tolliametilt. Seega läheb arvesse ainult see töötasu (ja tööstaaž), mille eest on makstud sotsiaalmaksu. Kui tööandja maksis ümbrikupalka või jättis töötajate eest salaja maksud maksmata, ei ole töötukassal mingeid andmeid, mille järgi ta selle eest hüvitist maksma peaks.

Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt töötu ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi ühe kalendripäeva keskmine töötasu.

Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne). See tähendab, et kolme viimase kuu palgatõusud hüvitise suurust ei mõjuta; samas ei mõjuta seda ka palgalangus.

Näide. Kui teie tööleping lõpetati detsembris, siis ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Sel juhul arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse enne jaanuari makstud tasud.

Ühe kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa ühe kalendripäeva hüvitise suuruse. Esimesel 100 hüvitise saamise päeval saab töötu iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli 250 krooni. Esimesel 100 päeval saate iga päeva eest 125 krooni hüvitist ning alates 101. päevast 100 krooni.

Kus on hüvitise alam- ja ülempiir?

Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui ka miinimumsuurus. Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kindlustatute kolmekordsest keskmisest kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. See tähendab, et kui ühe kalendripäeva keskmine töötasu on suurem kui kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, arvutatakse hüvitis viimase alusel.

Töötuskindlustushüvitist on 2010. aastal võimalik saada maksimaalselt 13 856 krooni ja 55 senti kuus. Maksimaalse töötuskindlustus- hüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on ühe kalendripäeva keskmine töötasu 297 krooni ja 99 senti, kolmekordne keskmine päeva töötasu on seega 893 krooni ja 97 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal tasutud töötuskindlustusmaksete alusel.

Millal ma raha kätte saan?

Töötukassa hakkab hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitis makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest pangakontole.

Näide. Oletame, et esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Sel juhul hakkab töötukassa arvestama teile hüvitist alates 8. novembrist ja maksab hüvitise teile esimest korda välja 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, siis detsembris saate sellisel juhul hüvitist 8.-30. novembri eest (24 päeva eest). Juhul, kui te detsembri kuu jooksul veel tööd ei leia, siis 10. jaanuariks maksab töötukassa teile hüvitist kogu detsembri kuu ehk 31 päeva eest.

Kui töötaja koondati (töölepingu seadus § 89) või ta ütles töölepingu üles, kuna tööandja ei saanud temast mittetulenevatest asjaoludest sõltuvalt anda kokkulepitud tööd ning vähendas töötasu (töölepingu seadus § 37 lg 5 ), rakendub ooteaeg.

Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene. Sel juhul hakatakse hüvitist maksma:

1. 1) 30 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui tööstaaž oli 5-10 aastat;
2. 2) 60 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui tööstaaž oli üle kümne aasta.

Näide. Oletame, et teie töösuhe lõppes 15.10.2009 seoses koondamisega ning teie tööstaaži pikkuseks viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaži üle kümne aasta, rakendub 60 päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hüvitise maksmise perioodi alguskuupäev on 15.12.2009. Töötukassa arvestab teile hüvitist alates 15. detsembrist ja maksab esimese hüvitise 15.-31. detsembri (17 päeva eest) teile välja 10.jaanuariks.

Miks nii vähe?

Kui hüvitise taotleja on töötuskindlustushüvitise taotlemisel soovinud maksuvaba tulu arvessevõtmist, siis peab töötukassa maksuvaba tulu (2010. aastal 2250 krooni kuus) ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaksu.

Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva brutohüvitis on 125 krooni ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teile makstav brutohüvitis 3750 krooni. Enne hüvitise ülekandmist teie pangakontole peab töötukassa maksuvaba tulu (2250 krooni) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (3750-2250)x0,21=315 krooni. 10. maiks saaksite sellisel juhul kätte: 3750-315=3435 krooni.

Millal on oht hüvitisest ilma jääda?

Töötuskindlustushüvitise saamise ajal peab aktiivselt uut tööd otsima. Töötukassal on õigus lõpetada hüvitise maksmine enne määratud tähtaega:

* kui töötukassa lõpetab töötuna arveloleku tööleasumise, FIEna alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise, töötu soovi, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise vms tõttu;
* kui töötu ei lähe vähemalt kord 30 päeva jooksul või talle määratud ajal töötukassa maakondlikku osakonda vastuvõtule ja tal puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus;
* kui töötu keeldub ilma mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest või talle pakutud sobivast tööst;
* kui töötu esitab sellekohase kirjaliku avalduse.

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus paneb töötule kohustuse teatada töötukassale viivitamatult asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku või toetuse saamise õiguse lõpetamise.

Mis saab, kui ma uuesti töötuks jään?

Kui määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (nt töölemineku tõttu) ja inimene jääb uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast esmast hüvitise määramist, on tal võimalik veel kord töötuskindlustushüvitist taotleda.

Selleks peab olema kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ning viimane töö- või teenistussuhe peaks olema lõppenud töötajast mittesõltuvatel asjaoludel.

Hüvitise korduval taotlemisel ei pea olema uuesti kogutud 12kuulist töötuskindlustusstaaži ning hüvitist makstakse nende päevade eest, mis jäid eelmisel korral kasutamata.

Allikad: töötukassa, tööturuteenuste ja -toetuste seadus

Loe ka: Kes saab töötutoetust, kui palju ja kui kaua?

Teadupärast ajab pikk jutt kõik ainult segasemaks. Kui kellelgi tekkis küsimusi, palun lisage need kommentaaridesse, otsime targematelt inimestelt vastuseid.