Artiklid
Helve Toomla, jurist
•• Kunagi pandi mõningate töötajate 28-päevasele puhkusele otsa veel seitsmepäevane lisapuhkus, nn normeerimata tööaja eest. 2010. aastast aga soovitakse kõigile töötajatele jätta ainult seadusega ette nähtud 28-päevane puhkus. Kuidas ja kelle otsusega saab seda ettevõttes teha?
Normeerimata tööaja eest ei ole Eesti Vabariigis lisapuhkust kunagi ette nähtud. Seetõttu on minu arvates tegemist ikka poolte kokkuleppel antava lisapuhkusega ja seda saab ära jätta töölepingu muutmisega. Silmas tuleb pidada, et töölepingu tingimuse muutmine on võimalik töötaja ja tööandja kokkuleppel.
•• Töötaja läheb juunis lapsehoolduspuhkusele, eelmiselt tagasi tööle naasis ta alles märtsis. Teatavasti antakse nüüd puhkust kalendriaasta eest. Kas temal on õigus saada 2010. aasta eest puhkust ja kas 28 päeva või vähem? Kuidas seda tasustatakse? Samal töötajal on eelmistest aastatest jäänud 14 kasutamata puhkusepäeva. Kas kolme aasta pärast, kui ta lapsepuhkuselt tagasi tuleb, on need aegunud?
28-kalendripäevast puhkust võib see töötaja töölepinguseaduse (TLS) § 69 lg 7 p 1 alusel nõuda vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Siiski ei ole ta kõiki neid päevi välja töötanud, osa puhkusest antakse avansina, mis tuleb pärast lapsehoolduspuhkust tasa töötada või töölepingu lõpetamisel leppida ette saadud puhkusetasu tagas-tamisega.
Teine võimalus on puhata enne rasedus- ja sünnituspuhkust ainult väljateenitud aja eest, st 14 kalendripäeva varasemate tööaastate ja sel kalendriaastal umbes kolme kuuga teenitud seitsme kalendripäeva eest, kokku oleks sel juhul puhkust u 21 päeva. Kuna rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg arvatakse puhkuseõigust andva aja hulka, lapsehoolduspuhkuse aega aga mitte, oleks tal pärast lapsehoolduspuhkust välja teenitud ligikaudu viie kuu puhkus.
Kumb variant oleks mõistlikum, sõltub lapseootel naise tervisest, enesetundest, kodustest võimalustest jne. Mina eelistaksin ilma avansita (laenuta) toime tulla. Mõlemal juhul arvutatakse puhkuseraha tänavu teenitud töötasult: arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu, mis korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Lapsehoolduspuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsendaja puhkuse ajaks puhkusenõude aegumine peatub, st lapsehoolduspuhkuselt naasmise ajaks ei ole varasemate töö-aastate 14 kalendripäeva aegunud, nende puhkuste aega ei arvata aegumisaja hulka. Seda muidugi juhul, kui nad juba enne neid puhkusi aegunud pole. Puhkused, mis on välja teenitud enne 1. juulit 2009, aeguvad
1. juuliks 2013. Möödunud aasta teisel poolaastal teenitud puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2010, kuid nagu öeldud, näidatud puhkuseliigid pikendavad aegumistähtaega.
•• Juhatus otsustas ettevõtte tegevuse lõpetada, töötajad said teate eesseisvast töölepingu lõpetamisest. Siis aga selgus, et tööd on võimalik jätkata veel kaks kuud. Kuidas vormistada töölepingu pikendamist?
Kui töötajad on nõus paar kuud edasi töötama, siis võib juba antud ülesütlemisavaldustes kokku leppida uues töölepingu lõppemise ajas. Näiteks nii: tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping lõpeb erakorralise ülesütlemisega koondamise tõttu TLS § 89 lg 2 p 1 x kuupäeval 2010. aastal. Pooled lisavad sinna oma allkirjad. Konkreetne tekst sõltub sellest, mis on juba antud teates kirjas. Pakutud kokkuleppest ei tohi aru saada nii, et koondamises tuleks kokku leppida. Kokkulepe puudutab üksnes teates antud lepingu lõppemise päeva.
Järgmisel aastal langeb vanemahüvitise ülempiir 1566 krooni võrra, sest valitsuse määrusega vähendatakse maksimumpiiri aluseks olevat kalendrikuu tulu määra.
Sotsiaalminister saatis e-õigusesse kooskõlastusringile valitsuse määruse eelnõu, millega kinnitatakse keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 11 250 krooni.
Selle põhjal arvutatakse 2011. aastal ka vanemahüvitise maksimaalne suurus, mis on kolmekordne kalendrikuu tulu ehk 33 750 krooni. See on 1566 krooni ehk 4,43 protsendi võrra väiksem kui on tänavu.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peegeldab ülempiiri langus muutust töötasudes. «Eelmisel aastal töötasud vähenesid ning esmakordselt langeb seeläbi ka vanemahüvitise ülempiir,» ütles minister.
Vanemahüvitise alammäär on võrdne alampalgaga, mis on tänavu 4350 krooni.
«Vanemahüvitise eesmärk on kompenseerida lapsega koju jäävale vanemale saamatajääv töötasu. Vanemahüvitis on peredele andnud vajaliku kindlustunde, mis on julgustanud lapsi saama,» lisas Pevkur.
Eelmisel aastal sündis Eestis 15 763 last.
Toimetas: Merike Tamm
Kärt Anvelt
Eelnõu järgi võiks vanemahüvitist välja võtta lapse kaheksa-aastaseks saamiseni.
Sotside fraktsioon valmistab sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi vedamisel ette vanemahüvitist reformivat eelnõu, mis esitatakse riigikogu menetlusse lähinädalatel.
Kui praegu saab vanemahüvitist võtta järjest 1,5 aastat ja süsteemis puudub paindlikkus, siis sotside eelnõu järgi nähakse ette, et hüvitist on võimalik osadeks jagatult välja võtta kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni mis tahes ajahetkel. „Näiteks perioodil, mil laps harjub lasteaiaga või läheb esimesse klassi või on hoopis muu põhjus, miks on tarvis lapsega pikemalt kodus olla,” viitas juba aastaid vanemahüvitise süsteemi reformimise vajalikkusest rääkinud endine rahvastikuminister Urve Palo.
Ergutab lapsevanemaid
Teise olulise punktina toovad sotsid eelnõusse sisse suurema paindlikkuse selle kaudu, et vanemahüvitist võiks välja võtta päevade või ka lausa nädalapäevade jagamisel ema-isa vahel. See ergutaks lapsevanemaid võtma vanemapuhkust võrdselt. Näiteks ema on kolm päeva lapsega kodus ja seejärel tööl, isa kaks päeva kodus ja kolm päeva tööl või vastupidi. „See meede aitaks kaasa sellele, et naised ei oleks nii pikalt tööturult eemal,” selgitas Palo.
Sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor kummutas juba eos võimalikud vastuargumendid, et vanemahüvitis ongi mõeldud selleks, et ema oleks lapsega poolteist aastat kodus. „Vanemahüvitis on ette nähtud töö ja pereelu paremaks ühitamiseks ning selleks, et pere sissetulekutes ei põhjustaks perekonna juurdekasv olulist langust,” kordas Nestor seaduse mõtet.
Et keegi ei saaks teha etteheiteid süsteemi administreerimise osas, püütakse seadus Nestori sõnul ka kõikidele võimalikele „agadele” ette mõeldes kokku kirjutada. „Eelkõige vaatame, kuidas Rootsi riik seda süsteemi administreerib,” viitas Nestor.
Rootsis on vanemahüvitise pikkus 13 kuud, summa suurus on 80% palgast ning seda võib välja võtta kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni, samuti võib hüvitise väljavõtmist ema-isa vahel jagada. Rootsi riik isegi ergutab lapsevanemaid hüvitisepäevi võrdselt kasutama.
Ka viimane inimarengu aruanne ütleb, et poolteist aastat lapsepuhkusel olnud ema jääb tööle naastes nii kogemuste kui ka tööstaaži poolest alla omavanustele meestele ja karjääripausita naistele. See omakorda vähendab tõenäosust, et naine liigub karjääriredelil ülespoole.
Ka riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Liisa Pakosta on öelnud, et parandamaks olukorda, kus pärast lapsesaamist on naise tööle naasmine ja edasiminek raskendatud, tuleks pikendada vanemahüvitise väljavõtmiseks lubatud aega. Ka Pakosta kaldub Rootsi näite poole.
Urve Palo viitas uuringutele, mille järgi hindavad eestlased töökoha kindluse ja palga järel kolmandana võimalust ühitada töö- ja pereelu. „Ka sünnib neis riikides, kus tööhõive on kõrgem ja töö- ning pereelu paremini ühitatud – Soome, Rootsi, Taani, Island – rohkem lapsi,” viitas Palo.
Reformierakond: tasub kaaluda
•• „Reformierakond on kindlasti nõus kaaluma kõiki neid ettepanekuid, mis suurendavad lapsevanemate kindlustunnet ning mis aitavad paremini töö- ja pereelu ühitada,” kinnitas Reformierakonna fraktsiooni liige, endine sotsiaalminister Maret Maripuu.
•• Maripuu viitas töölepinguseadusele, kus on loodud võimalus pooltevaheliseks kokkuleppeks. „Me propageerime ka osalise tööajaga töötamist, miks mitte kaaluda siis neid võimalusi, mis teevad ka vanemahüvitise kasutamise paindlikumaks,” ütles Maripuu. Ta rõhutas, et kindlasti tuleb eelnõu plussid ja miinused läbi arutada tööandjatega, samuti analüüsida mõju tööturule.
•• Samal ajal ei poolda Maripuu, et vanemahüvitisest tehtaks valimiseelne teema, mis võib mõjuda vastupidiselt: lapseootel naised hakkavad kartma, et muudetakse vanemahüvitise üldisi põhimõtteid.
•• Vanemahüvitise paindlikumaks muutmist on arutatud ka Reformierakonnas, kuid kindlat kava ei ole välja töötatud.
Autor: Ivika Born, CV-Online Estonia OÜ värbamise spetsialist
Tööandjad otsivad praeguses olukorras ennekõike erialase kogemuse või haridusega inimesi.
Majandussurutise ajal on olukord tööturul muutunud – kui veel 2008. aastal tuli inimesi tikutulega otsida ja kõrge palgaga meelitada, siis nüüd on tugevamal positsioonil tööandjad, kes dikteerivad töökonkursi tingimused, palga jms. Õnneotsijad jäetakse kõrvale konkursi esimeses etapis. Kuna tööotsijaid on palju ja valik lai, on tõenäosus leida vajaliku kogemusega inimesi suurem. Aga mitte alati.
Tööotsijad ei oska õigekirja
Just tippspetsialiste ja erialase kogemusega head töötajat on osale ametikohtadest ikkagi raske leida. Eriti spetsiifiliste erialade puhul, kus praegugi veel esineb n-ö üleostmist. Tippe hoiavad tööandjad enda juures nii kaua kui võimalik ning samas pole inimesed, kel hea töökoht olemas, enam nii avatud uutele pakkumistele, sest ebakindlas majanduskeskkonnas kardetakse mõjuva põhjuseta töökohta vahetada.
Tööotsijate poolt vaadates on majanduskriis ja töötus toonud välja mitmed kitsaskohad. Tööotsijatel on raskusi CV-de ja teiste kandideerimisdokumentide koostamisega. Hätta jäädakse nii enese väljendamise, õigekirja kui ka enese „müümisega”. Väga palju on n-ö bingo- ja meeleheitekandideerimist, mis tähendab, et CV saadetakse peaaegu valimatult igale silma jäänud töökonkursile. Kandideeritakse seega palju kohtadele, millel töötamiseks oskusi-teadmisi pole. Tagajärjeks on pidevad äraütlevad vastused, mis motivatsiooni ei tõsta. Julgen väita, et töö saamine on veidi ka suhtumise küsimus – kandideerimisdokumentides esineb palju lohakust, tööintervjuudele jäetakse tulemata, palgaootused on endiselt kohati põhjendamatult kõrged jne.
Kokkuvõttes pole olukord siiski nii masendav, kui väljatoodud probleemidest silma paistab. Need tööotsijad, kes teavad, mida tahavad, ja oskavad mingit konkreetset eriala, leiavad mõne kuuga tööd. Tööandjad, kes täna otsivad, saavad üldjuhul laiast kandidaatide ringist endale hea spetsialisti välja valida.
Raske on napi haridusega ja noortel tööotsijatel
Töötus on tabanud kõiki inimgruppe – olen kohanud nii väga uhke CV-ga tippspetsialiste, kes juba üle poole aasta otsinguil, kui ka väheharitud lihttöölisi. Tööturu statistika näitab, et peamiselt on tööta ikka vähese haridusega inimesed. Ka CV-online portaalis toimuvate konkursside puhul on näha, et lihttööliste ja klienditeenindajate konkurssidel on tihti 100–200 kandidaati, samas kui mingi valdkonna spetsialisti ametisse on kandidaate 20–30.
Madala haridusega inimestel on keeruline uut tööd leida ka põhjusel, et pakkumisi on neile küllaltki vähe. Meie portaalis on u 2/3 pakkumistest juhtidele-spetsialistidele, kellelt oodatakse erialakogemust või -haridust. Eriti keeruline on põhi- ja keskharidusega inimestel, kes pole õppinud ühtegi konkreetset eriala ning kel pole ka palju kogemusi.
Noortel on küllaltki raske tööturule siseneda – seda näitab nii ametlik töötuse statistika kui ka meie kogemus. Praeguses olukorras, kus tööandjad värbavad üsna vähe ning kandidaatide valik on lai, eelistavad ettevõtted kogemustega inimesi. Võib isegi öelda, et soovitakse väga konkreetselt sama ametikoha kogemust. Isegi kogemustega töötajat, kelle varasem töökogemus on pakutavast ametikohast veidi erinev (näiteks müügiinimene, kes kandideerib ühte valdkonda, aga omab müügikogemust teises), võidakse küllaltki kiiresti välja praakida. Sellises olukorras on noorte konkurentsivõime madal. Õnneks on olemas rühm tööandjaid, kes hindavad kõrgelt nooruslikku energiat ja õppimisvõimet ning värbavad pigem noore ja kogenematu, aga särasilmse inimese, et ta oma käe järgi välja koolitada.
Hariduse roll on töö saamisel äärmiselt oluline. Tähtsaim on muidugi erialane oskus, aga kui see kõrvale jätta, on jäänud silma kitsaskohad, mida saaks koolisüsteemi kaudu leevendada. Näiteks ei oska noored koostada kandideerimisdokumente – CV-d, motivatsioonikirja, kaaskirja. Eksitakse elementaarsete põhimõtete vastu, kuigi CV näidise leiab kas või guugeldades. Teine probleem on, et noored ei oska tihtipeale ennast adekvaatselt hinnata – kandideeritakse kohtadele, kuhu nad oskuste-kogemuste põhjal kindlasti ei sobi, küsitakse väga kõrget palka jne. Kolmanda kitsaskohana ei osata töökuulutust enda jaoks lahti mõtestada ja seda n-ö lugeda. See tähendab, et kandideeritakse kohtadele, mille nõudmistele ei vastata.
Kool peaks CV koostamist õpetama
Väljatoodud aspektid on töökonkursil kandideerimise aabitsatarkus. Tasub vaid CV-s mõni suurem viga teha ja oledki konkursilt kõrvale jäetud. Oleme uurinud, kas ja kuidas koolides näiteks CV koostamist õpetatakse. Tase on väga erinev. CV koostamist õpetatakse kas kodanikuõpetuse, inglise keele, arvutiõpetuse ja ühiskonnaõpetuse raames või ei räägita sellest üldse.
Karjääriõpetus (kandideerimisdokumentide koostamine, karjääri planeerimine, tööeluga seotud aspektide teadvustamine, tööõigus) peaks gümnaasiumi programmis olema eraldi kohustuslik moodul. See oleks üks praktilisematest teadmistest, mille noored koolist kaasa saaksid.
Raul Veede
Kui ettevõttes mõeldakse koondamisele, võib sattuda ohtu ka sinu töökoht. See ei tähenda aga, et sa enda heaks midagi teha ei saaks.
Õpi ja arene
Küsi oma ülemuselt ja kolleegidelt tagasisidet: mida sa peaksid tegema, et jõuda paremate töötulemusteni. Ja siis võta neid nõuandeid kuulda. Ükskõik, kas sul soovitati õppida ära uus keel või autojuhtimine - praegu ei saa sa loobumist endale lubada.
Jää silma
Praegu ei ole õige aeg pead õlgade vahele tõmmata. Püüa positiivselt silma torgata. Praegusel ajal vajavad ettevõtted leidlikke ja innukaid töötajaid, kes on valmis uuendusteks - inimesi, kes toovad firmale raha sisse.
Ära jää silma
Ära riputa oma CVd kohtadesse, kus su ylemus seda näha võib. Kui tööandja saab teada, et otsid uusi võimalusi, tõstab ta su kohe koondamisnimekirja etteotsa. Lõppude lõpuks paistad sa seda ju ise tahtvat.
Rõhu unikaalsetele oskustele
Igaüks tahab kolleegide ees tark paista. Aga kui sa pole enam ainus, kes oskab taltsutada uut dokumendihaldustarkvara või koopiamasinat, muutud sa asendatavaks. Järgmine kord, kui ülemus sult midagi küsib, tee see lihtsalt ära ning ära hakka kedagi õpetama.
Lõpeta virisemine
Kellelegi ei meeldi töökaaslane, kelle arvates kõik on kogu aeg halvasti. Kui koondamisnimekirjas tuleb valida kahe muidu võrdse inimese vahel, kellest vaid ühega on meeldiv koos töötada - kumma sa ise alles jätaksid?
Räägi inimestega
Ära raiska aega lobisemisele ega suru end igale õhtusele üritusele, kuid ära hoia ka teistest eemale. Suhtle kolleegidega ning pane kuuldu kõrva taha. See tähendab, et võid olla muutusteks aegsasti valmis.
Ole paindlik
Kui sulle pakutakse lisatööd, naerata ja võta see vastu. Kui pakutakse palgalangust, võid jätta naeratamata - aga mitte vastu võtmata. Vaevalt see sulle erilist rõõmu teeb, ent jutt käib ikkagi su töökohast.
Koosta tagavaraplaan
Vaata oma oskused üle. Räägi sõprade ja tuttavatega. Uuri võimalikke tööpakkujaid. Kui töötad alal, kus uusi võimalusi kuigi palju pole, kaalu erialavahetust.
Lehekülg 1278 / 1592
