Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta IV kvartalis 12 259 krooni ja brutotunnipalk 74,25 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 6,5% ja brutotunnipalk 6,7%.

Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. 2009. aasta I kvartalis oli langus 1,5%, II kvartalis 4,4% ja III kvartalis 5,9%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes IV kvartalis 4,6%. 2009. aasta I , II ja III kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5%, 4,1% ja 4,9%. Detsembri lõpu seisuga oli palgatöötajaid 10,5% vähem kui 2008. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,9%) ja kinnisvaraalases tegevuses (1,7%). Brutokuupalk langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (15,9%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (6,6%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,1%). Brutotunnipalk langes kõige enam ehituses (13,8%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 12 226 krooni, novembris 11 891 krooni ja detsembris 12 662 krooni.

2009. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 730 krooni ja tunnis 109,05 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 5,9% ja 6,7% 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (5,1%) ja kinnisvaraalases tegevuses (2,6%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (14,6%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2008 aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (5,1%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3,5%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (13,9%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009 (krooni)
______Aasta_______I kvartal______II kvartal______III kvartal_____IV kvartal
2005__ 8 073_______ 7 427_______ 8 291_______ 7 786_______ 8 690
2006__ 9 407_______ 8 591_______ 9 531_______ 9 068_______10 212
2007__11 336_______10 322_______11 549_______10 899_______12 270
2008__12 912_______12 337_______13 306_______12 512_______13 117
2009__ ____ _______12 147_______12 716_______11 770_______12 259

Täpsem teave:

Mare Kusma
Talitusejuhataja
Palgastatistika talitus
Statistikaamet
Tel 625 9221

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

2009. aastast avaldab Statistikaamet keskmise palga andmeid klassifikaator EMTAK 2008 järgi. 2008. aasta on samuti selle järgi ümber arvutatud. Loe lähemalt: Statistika > Metaandmed > Klassifikaatorid > Üleminek EMTAK 2008-le http://www.stat.ee/30843

Helve Toomla , jurist

•• Töötajal on kindel kuupalk. Tööandja tahab seda 20 protsendi võrra vähendada. Kas töötajale oleks kasulikum leppida kokku mitte palga vähendamises, vaid töötamises osalise tööajaga? Kuidas see mõjutab puhkusetasu? Või koondamishüvitist, töötu abiraha jms töötuks jäämise korral?

Eeldan, et tööandja soovib muuta töölepingus kokkulepitud kuupalka ilma, et ta seejuures ka tööaega vähendaks. Kui töötaja soovib lisada ka tööaja vähendamise ja töötada edaspidi osalise tööajaga, tuleks asuda läbi rääkima ja täpsed muudatused töölepingusse kirja panna. Põhimõtteliselt aga ei pea töölepingus ühe tingimuse muutmine tooma kaasa teise muutmist. Võib kokku leppida osalises töö-ajas endise palgaga või vastupidi – endises tööajas väiksema või ka suurema palgaga.

Osaline tööaeg annab rohkem vaba aega, muud kasu ei oska ma sellest leida. Väiksem palk, olgu see täis- või osalise tööaja eest, toob kaasa nii puhkusetasu kui ka keskmise palga vähenemise, seega ka väiksema koondamishüvitise. Töötu abiraha ehk töötutoetus töötaja palgast ei sõltu, küll aga arvutatakse töötuskindlustushüvitist töötasu alusel.

Agnes Kuus

Esimese paari päevaga on esitatud juba üle 200 000 ehk ligi kolmandik tänavu täidetavaist tuludeklaratsioonidest. Mulluse tulu kirjapanek tekitab aga paljudele kõikvõimalikke küsimusi – alates sellest, miks mõni ei saa riigilt tagasi sentigi, ning lõpetades sellega, kas kohtutäitur võib raha, mis lapse arvele lasti kanda, ära võtta.

Valik sagedasematest küsimustest koos maksuameti vastustega.

Tulumaksutagastus laste pealt

Vanem poeg sai 18aastaseks alles 2009. aasta detsembris. Miks ma ei saa kanda teda deklaratsiooni, kuigi ta oli 11 kuud 17aastane ja jääb ka edaspidi ülalpeetavaks?

Seadus on selline, sest ta oli 2009. aastal 18aastane.

Mul on kolm last, kaks praeguse ja üks eelmise elukaaslasega. Lastetoetust saavad emad. Kas saan eelmise elukaaslase lapse kanda oma deklaratsioonile, kuna temal on vaid üks laps?

Võite lapse enda deklaratsiooni kanda, kui osalete kasvatamises ning saate eelmise elukaaslasega kokkuleppele. Eelisõigus maksusoodustust kasutada või kasutamata jätta on lapsetoetuse saajal.

Kas laste pealt tagastatava tulumaksu suurus sõltub sissetulekust?

See sõltub tasutud tulumaksust. Kui peres on kaks kuni 17aastast last ja tulumaksu on makstud aasta jooksul vähemalt 5670 krooni, siis selle summa saabki tagasi.

Kohtutäitur tulumaksu-tagastuse kallal

Kuidas saavad kohtutäituri nõuded maksuameti lehele? Ja kui täituriga on kokkulepe maksegraafikus, siis kas ta tohib raha ära võtta?

Kohtutäitur arestib maksu- ja tolliametis (MTA) tulumaksu tagastuse nõude. Sellel aastal jõuab see info ka teie tuludeklaratsiooni infoleheküljele. Juhul kui leiate, et kohtutäituri nõue on alusetu, täidetud või olemas graafik, millest kinni peate, tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes vaatab selle üle ja kui nõustub teiega, saadab MTAle info, et nõue maha võetakse.

Kas tagastatavast tulumaksust arvestatakse maha ainult need kohtutäituri nõuded, mis puudutavad riigi- ja tollimaksuvõlgasid, või kõik nõuded?

Kohtutäiturid võivad igasuguste nõuetega pöörduda.

Kas seitsmeaastase tütre arvele võib lasta tulumaksu tagastada?

Jah, kui tal on pangakonto. Kui aga põhjus on kohtutäituri nõudest kõrvalehiilimine, siis juhul kui kohtutäitur on arestinud MTAs tulumaksutagastuse nõude, siis esmalt kaetakse MTAs kohtutäituri nõue ja alles seejärel kantakse ülejäänud summa soovitud arvele.

Kui palju kohtutäitur tagastatavast osast ära võtta võib? Kas ka siis, kui tagasisaaja on töötu ega saa toetust, võib kohtutäitur kõik ära võtta?

Kohtutäitur võib ära võtta nii suure summa, kui suur on nõue. Seega ka kogu tagastatava summa.

Tulumaksutagastus koolituskuludelt

Pensionärist ema maksis ülikooli õppemaksu minu eest. Kui panen koolituskulud ema deklaratsioonile, kas siis tagastatakse tulumaks temale või ei saa pensionär midagi? Ema pension on 5000 krooni kuus.

Kui ema pension on 5000 krooni kuus, siis see on tal olnud kogu summa ulatuses maksuvaba ja ta ei ole riigile tulumaksu tasunud. Seega ei ole kusagilt tulumaksu tagastada.

Mullu tulu-kulu puudus, oli ainult lapse koolituskulu lasteaias. Kas keegi teine tohib need kulud oma deklaratsioonis ära näidata?

Deklareerida tohib koolituse eest maksja.

Kas autoregistrikeskusele eksamite eest makstud riigilõivu eest saab raha tagasi?

Ei.

Eluasemelaenu intressid

Mul on õigus mahaarvamisele üle 90 000 krooni. Miks arvesse läheb ainult 50 000? Kui olen eluaseme omanik, aga laen on elukaaslasega pooleks, kas siis elukaaslane saaks deklareerida ülejäänud intressid?

Deklareerida saab sellisel juhul ainult omanik ning 50 000 krooni piir on pandud seadusega. Midagi pole parata, ülejäänud intressid jäävad kasutamata.

Kui olen laenuga soetatud eluaseme parendamiseks võtnud täiendavat laenu, kas selle intressidelt tagastatakse samuti tulumaksu?

Küsimus taandub sellele, kas ehituseks on ehitusluba. Kui ehitusluba ei ole, siis on tegemist tavalise remondiga ja selle jaoks võetud laenult ei saa soodustust kasutada

Tulumaksutagastusest ilmajäämine

Olen terve aasta töötanud kahe koha peal ja arvutuskäik näitab, et saan tagasi kõigest kolm krooni. See tundub nii ebareaalne! Üle-eelmisel aastal käisin paar kuud tööl ja sain aastas kokku alla 20 000 krooni palka, kuid deklaratsiooniga sain tagasi ligi 2000 krooni. Millest selline erinevus?

Järelikult oli aasta jooksul kõikidelt tuludelt tulumaks õigesti kinni peetud ning teil ei olnud kulutusi, millelt saaks maksuvabastust.

Käisin mullu viis nädalat tööl ning ei saa mitte midagi tagasi. Kuidas on see võimalik? Tulumaksu maksan nii palgast kui ka pensionist.

Vaata eelmist vastust.

Välismaal töötamine

Kui töötan ajutiselt välismaal ja maksan tulumaksu vähem, kas pean vahe Eesti maksuametile kinni maksma?

Kõik välistulud tuleb deklareerida ja kui on vähem tulumaksu kinni peetud kui seda näeb ette Eesti seadus, tuleb vahe täiendavalt tasuda.

Olen kogu eelmise aasta töötanud Soomes ja makse siia maksnud. Kas ma saan kodulaenu intressidelt midagi tagasi?

Kui te Eesti riigile ei ole tulumaksu tasunud, siis ei ole teile võimalik eluasemelaenu intressidelt tulumaksu tagastada, kuna tagastusi saab teha ainult tasutud tulumaksult.

Kuigi haigushüvitise­ maksmise uus kord jõustus juba möödunud aasta juulis, valitseb tööandjate seas endiselt segadus, kuidas hüvitist arvutada.

Maksumaksjate liidu vanemjuristi Martin Hubergi sõnul sai probleem alguse, kui riik otsustas, et 4.–8. haiguspäeva eest hakkab tasuma tööandja, ning sotsiaalministeerium pidi kiiresti välja mõtlema valemi, kuidas hüvitamine toimuma hakkab.

Samas ei arvestanud ministeerium Hubergi sõnul sellega, et määrusesse, mille alusel toimub keskmise töötasu arvutamine, pole eraldi sisse kirjutatud haigushüvitise arvutamise korda. Nii on maksumaksjate liidu poole pöördunud paljud segaduses tööandjad, kes ei tea, kuidas on õige hüvitist määrata.

Kolm võimalust

Nimelt peab tööandja maksma haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja eelneva kuue kuu keskmisest töötasust, kuid Hubergi sõnul annab valitsuse määrus keskmise töötasu arvutamiseks kolm võimalust.

Töötajale väljamakstava hüvitise suurus võib seejuures sõltuvalt lähenemisest kaheksa päeva kestnud haiguse puhul küündida näiteks 913 kroonist 1663 kroonini. Sellises olukorras lähtuks töötaja hea meelega maksimaalse summa tagavast arvutuskäigust ja tööandja hoopis vastupidisest, kuid Hubergi sõnul tuleks siin leida mingi tasakaal.

«Kui see asi kohtusse läheks, siis tõenäoliselt kohus üritaks kompromissi leida,» märkis ta. «Ma ei imesta, kui kohus lihtsalt üritaks võimalikud variandid läbi arvutada ja siis võtaks keskmise.»

Samas ei saa Hubergi sõnul välistada võimalust, kus kohus ütleks, et olukord on põhiseaduse vastane ja hüvitise peab tegelikult maksma haigekassa, sest riik ei ole suutnud seda õigesti reguleerida. «Väga raske on siin öelda, milline lõplik lahend oleks,» tõdes ta.

Ametnik palub süveneda

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Egle Kääratsi sõnul ei ole aga olukord sugugi segane. Erinev lähenemine haigushüvitise väljarehkendamisele võib tema hinnangul tuleneda sellest, kui seadustesse pole piisavalt süvenetud.

Kuna töövõimetusleht antakse kalendripäevades ja tööandja maksab hüvitist kalendripäevades, siis tuleb Kääratsi sõnul keskmist töötasu arvutada samuti kalendripäevapõhiselt ehk siis sama valemi järgi, nagu tehakse puhkusetasu puhul.

Küll aga lähevad erinevalt puhkusetasu arvutamisest haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvuspühad ja riigipühad.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei tohiks haigushüvitise arvutamisel erinevaid summasid tekkida, kuid kui töötaja leiab, et tööandja on arvutanud hüvitise valesti, võiks ta eelkõige pöörduda raamatupidaja poole.

«Kui saadud selgitus töötajat ei rahulda, on tal õigus pöörduda töövaidlust lahendava komisjoni poole vähemmakstud hüvitise nõudes,» ütles Siitam. Siiani pole talle teada olevalt siiski töövaidluskomisjonides selliseid vaidlusi olnud.

Haigushüvitis

• Haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4. päevast.
• 4.–8. päevani maksab tööandja 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust.
• 9. päevast maksab haigekassa 70 protsenti töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks, mille andmed saadakse maksu- ja tolliametist.

Tööandja peab haigushüvitise välja maksma kas 30 päeva jooksul pärast haiguslehe saamist või järgmisel palgapäeval. Haigekassa maksab haigushüvitise välja 30 päeva jooksul pärast lehe jõudmist haigekassasse.

Allikas: haigekassa

Marina Lohk

Helve Toomla , jurist

•• Tööd praegu pole ja keegi pole ka midagi rääkinud palgata puhkusest. Kas tööandja on kohustatud maksma mulle kodus istumise eest palka? Töölepingu järgi on mu põhipalk 5000 krooni.

Töölepinguseaduse (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja pole seda andnud.

Seega tuleb tööandjal maksta ka kodus istumise eest ja mitte töölepingus näidatud palka, vaid koguni keskmist töötasu. Tuleb siiski meeles pidada, et töövaidluse korral peab töötaja suutma tõendada, et ta oli töötegemiseks valmis, kuid tööandja seda ei võimaldanud. Seepärast soovitan tingimata tööd nõuda ja teha seda nii, et endale jääks sellest kirjalik jälg, mida oleks võimalik töövaidluskomisjonis või kohtus tõendina kasutada.

Töönõue tuleks kirja panna ja tööandjale allkirja vastu üle anda, saata see tavalise või elektronposti teel või esitada muul kirjalikku taasesitamist lubaval viisil. Ülemuse suulise ütlemise peale ja ilma omapoolse reageerimiseta ei maksa koju jääda.

•• Töötajatel on tähtajalised lepingud kolmeks kuuks. Kui kolm kuud saab täis, siis tavaliselt pikendatakse taas lepingut sama aja võrra. Nüüd aga ei soovita lepinguid enam pikendada. Kas pean töötajate koondamisest teatama ka töötukassale või piisab, et teavitan üksnes haigekassat?

Kui tööandja soovib tähtajalist lepingut lõpetada enne tähtaja saabumist, tähendab see töötaja koondamist. Koondamise korral tuleb tööandjal esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest. Avalduse vorm on kehtestatud sotsiaalministri 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 56. Kollektiivsest koondamisest aga peab tööandja töötukassale kindlasti teatama TLS paragrahvides 101-103 näidatud korras.

Töötuskindlustuse seaduse § 42 sätestab töötuskindlustusmakse maksmise ja tõendite andmise korra. Selle järgi tuleb tööandjal kindlustatu (töötaja) nõudel anda tõend töötuskindlustusmaksete, tasude liikide, suuruste, töösuhte lõppemise aluse ja aja, tööstaaži jms kohta. Tavaliselt ei oska inimene töölepingu lõppemisel tõendit küsida, seetõttu on arukas see talle ise kaasa anda. Töötuskindlustus-hüvitise taotlemisel peab töötaja niikuinii need tõendid lisama sotsiaalministri 2009. aasta 8. aprilli määrusele nr 31 järgi.

Täpsemat teavet saab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee või infotelefonilt 15501.

••Soovin tööle minna nö poole kohaga. Kas see on võimalik? See on vahetustega töö. Mitu tundi päevas peaksin siis töötama ja mitu päeva järjest?

Poole kohaga töötamine tähendab osalist tööaega, see võib olla nii neli tundi päevas viiepäevase töönädala korral kui ka 20 tundi nädalas, kusjuures tööpäevad võivad siis olla erineva pikkusega. Samuti on osalise tööaja korral võimalik rakendada tööaja summeeritud arvestust, kuid ikka nii, et arvestusperioodi jooksul tehtud töötunnid summas jääksid kokkulepitud tööaja piiresse, st neli tundi tööpäeva kohta.

Vahetustega tööl enamasti tööaja summeeritud arvestust kasutataksegi. Kui näiteks arvestusperioodiks on üks kuu, tuleb kalendrist lugeda konkreetse kuu tööpäevad ja korrutada need üheks päevaks kokkulepitud töötundide arvuga, poole kohaga töötamisel siis neljaga. Nii saadakse töötundide arv selles kuus. Töölepingus tuleb näidata töö-aeg. Võib kirja panna, mis päeval ja mis kellast mis kellani töötatakse. Tööaja summeeritud arvestuse korral peavad töölepingus olema ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused.