Artiklid
Helve Toomla, jurist
Olen vormistatud tööle osalise tööajaga. Läinud aasta lõpust on tööaeg neli tundi päevas. Hommikul pean asutuse kliendile avama, siis võin koju minna, kuid pean olema kogu aeg valmis ja tulema välja dispetšeri esimese väljakutse peale. Õhtul sulgen uksed ja teen oma töö seal lõpuni. Kas nii võib, et töötajat hoitakse kogu aeg valvel, kuid tasu saab ta nende reaalse nelja töötunni eest, kui tuleb kohapeal olla? Töö sisuks on taaraautomaadi tühjendamine ja pudelite õigetesse kastidesse sorteerimine, kaubaarvestuse pidamine ja väljasaatmine, dokumentide vormistamine, automaadi töökorras hoidmine. Taarapunkt ise on avatud kella 9–18. Reaalset tööaega kohapeal tuleb umbes viis-kuus tundi ja päeva jooksul peab kohal käima neli-viis korda.
Tööpäev võib olla jaotatud osadeks, kuid kokku neljast tunnist pikemat tööpäeva tööandja nõuda ei saa. Üle kokkulepitud tööaja töötamine on ületunnitöö, mis tuleb hüvitada kas samas ulatuses vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga.
Peale tööaja võidakse kokku leppida valveajas, s.t ajas, mille jooksul on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaeg ei ole tööaeg ja kui inimene sel ajal tööle kutsutakse, algab tööaeg. Valveaja tasu ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Seega tuleks küsijal töölepingust ja töökorralduse reeglitest (endisest töösisekorraeeskirjast) vaadata, kuidas on tööaeg täpselt määratud ja kokku lepitud, ning nõuda tööaja arvestuse pidamist.
Artur Tooman
Pettuste arv, mis on seotud välismaale töökohtade vahendamisega, kasvab pidevalt ja on saavutanud 2004. aasta taseme.
Rahvusvahelise tööotsingu võrgustiku EURES juhataja Marta Traksi sõnul tunnevad petised ennast vabalt, sest inimesed usuvad, et välismaal pakutakse neile tööd, ega mõtle, et kriis ja töötus on tabanud ka teisi riike. Teine põhjus peitub asjaolus, et inimesed ei usu, et riik aitab leida tööd või vähemalt säilitada olemasolev töökoht.
"Kui küsida inimestelt, kui hästi nad võõrkeeli valdavad, keeravad nad ringi ja lähevad nende juurde, kes ei nõua mingeid eriteadmisi," rääkis Traks.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4642/uud_uudidx_464202.html
Alates tänasest on lauatelefonilt töötukassa infotelefonile helistamine tasuta.
Varem maksis helistaja infotelefonile helistamise eest nii, nagu kõigi teistegi kõnede puhul kõnealustustasu ja paketipõhise minutihinna. Nüüdsest tasub need kulud töötukassa. Infotelefonile saab tasuta helistada ka läbi Skype’i, valides „tootukassa“
Mobiiltelefonilt helistades oleneb kõne hind konkreetse mobiilsideoperaatori hinnakirjast.
Töötukassa kõnekeskus vastab klientide päringutele tööpäeviti. Sel aastal on vastatud 13 438 kõnele.
Lisaks infotelefonile saab teavet töötukassa tegevuse kohta küsida meie kodulehe kaudu. Sel viisil on aasta kolme esimese kuuga vastuse saanud 1471 küsimust. Eelmise aasta 1. maist kuni 31. detsembrini vastasime 2565 küsimusele.
Priit Simson, arvamustoimetaja
Kergemini taastuvad töötuks jäämise traumast need, kes on endale elus loonud rohkem eri rolle, arvab tööpsühholoog Taimi Elenurm.
•• Kui töötud kohtuvad psühholoogiga, näiteks töötute klubis, siis millest nad räägivad?
Põhiküsimus on, kuidas teha järgmised valikud. Milline amet valida ja milline ümberõpe saada? Seda eriti nooremaealiste puhul. Kriitika, mis töötutelt praeguse süsteemi kohta tuleb, on see, et töötukassa pakkumine täiendus- ja ümberõppetoetuseks on suhteliselt piiratud. Koolitus, mida pakutakse, peab praegu olema seotud kunagi õpitud eriala või peetud ametiga. Nooremate töötute puhul kostab kriitikat, et kui elu jooksul inimene vahetab mitmeid kordi ameteid ja erialasid ning tahaks teha teistsugust tööd, siis hoopis teistsuguse koolituse vajadus on üsna suur. Eriti väikestes maakohtades, kus kunagi peetud ametit pole enam võimalik valida.
Nii pensionieelikute kui ka noorte lapsevanemate puhul on probleem: mis tööd saaks teha osaajaga, vahetustega või kaugtöö korras? Tihtipeale räägitakse, et töökoht oleks olemas, aga kuna töö on õhtuste vahetustega ja tuleb lapsele järele minna, siis ei saa seda tööd vastu võtta. Siit ka ettepanek tööandjatele, et võiks olla rohkem pakkumisi, kus töökoht ongi mitme inimese peale ära jaotatud. Töötuklubis võiks selle seltskonna kokku panna ja siin on vaja vaid õige vähe vahendust.
•• Paljukest töötute seas ettevõtjaks saamise soodumust on?
Töötuklubid on põnev koht. Kui nad seal kokku saavad ja asja arutavad, siis tekib hasart ja vaimustusseisund, et lähme ja pöörame maailma ringi, andke ainult toetuspunkt. Kui õnnestub saavutada see seisund, siis tekivad üks-kaks liidrit, kes ütlevad: paneme siis selle pagariäri koos püsti või teeme juuksurisalongi. Tihtipeale see entusiasm kustub, kui klubi lõpeb. Kuidas pärast seda edasi minna? Oleks vaja omavahelise töökorralduse koolitust, oleks vaja edasist nõustamist.
•• Kas inimeste enesehinnang on ka töötuks jäämise tõttu põntsu saanud?
Jah, kindlasti. Eriti olen seda näinud Ida-Virumaal. Ja kui rääkida neist, kes kergemini käega löövad, siis just need inimesed, kes on saanud koondamisel rohkem haiget, tulevad raskemini töötuse tekkimisega seotud valust välja. Ja see, kelle jaoks koondamine on tulnud ootamatusena, kes on arvanud ja teadnud, et ta on tubli ja vajalik, kuid nüüd on öeldud, et just tema on see, kes peab ära minema. Ta võib hakata arvama ka tuleviku suhtes, et ei saa hakkama või et teised on paremad. Kergem on töötusest välja rabelda sellel, kes on oodanud oma koondamist.
•• Kas saame esile tuua veel raskemini ja kergemini taastujate ühisnimetajaid?
Kel on toetusrühm, pere, lähedased, need taastuvad paremini. Eelmisel nädalal oli hea kogemus. Noor naine tuli koos oma elukaaslasega töötute klubisse. Elukaaslane oli huvitatud ja küsis, kas tema võib ka jääda. Niisuguse toetuse olemasolu on oluline. Samamoodi paljud pensionieelikud või lapsevanemad ütlevad mulle: ma elan selle aja üle, mul on neid, kellega rääkida, kellega koos midagi teha.
Kes läheb julgemalt uuesti tööd otsima, on ka selline inimene, kelle jaoks on lahkumine vanast töökohast olnud väärikas. Siit tuleneb juhtidele soovitus, et igal juhul, kui on teada, et peab kedagi koondama, tuleks mitmeid kordi rõhutada, et iga töö on olnud teatud perioodil vajalik ja iga inimene on väärtuslik, olenemata sellest, et see töö kaob. Inimene on matkiv olend ja kui temaga on käitutud väärikalt lahkumisel ja ka enne seda, siis ta suudab seda väärikust säilitada ka sellel perioodil, kui ta on töötu. Kordan ka psühhiaater Rudolf Dreikursi lauset: kui inimene on ühendatud eluga vaid ühe peajuure kaudu ja kui kõrvaljuured on ära lõigatud, siis on loomulik, et kui lõigatakse läbi peajuur, milleks on töö, kukub ta ümber.
•• Nii et inimesel on vaja palju eri rolle?
Just. Inimene vajab palju rolle, mitmekesiseid rolle. See aitab püsti jääda. Töötaja, kes on olnud tööandjale väga lojaalne, tehes tööd vaid selle tööandja juures, kipub seda unustama ja lõikab need rollid ära. On ka üks kontingent, kes on harjunud tegema eluaeg ühte ja sama asja. Nad ei suudagi mõelda, et teeks midagi muud.
Koos töötuse kasvuga on kasvanud ka töövahendusbüroode arv ning mõned neist kasutavad tööotsijate keerulist olukorda kurjasti ära, pettes neilt sisuliselt raha välja, kirjutab rus.postimees.ee.
Selle aasta algusest on sotsiaalministeeriumile laekunud mõned töövahendusbüroode pettustega seotud kaebused - enamasti on firma võtnud töö vahendamise eest raha, kuigi tal pole tegelikult õigust seda teha.
Ministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul võib töövahendusfirma võtta tasu vaid tööandjalt ja teistelt juriidilistelt isikutelt.
Jõgiste märkis, et tööotsijate käest võtavad tavaliselt ebaseaduslikku tasu need firmad, kes pole sõlminud lepinguid tööandjatega.
«Tavaliselt sellised töövahendusbürood avaldavad töökuulutusi, kus pole märgitud tööandjate kontaktandmeid. Selleks, et saada tööandja kontaktandmeid, on tööotsijad sunnitud pöörduma büroo poole, kus nendega sõlmitakse kõigepealt leping ja alles seejärel saavad nad vajalikud kontaktid,» selgitas ta.
Ministeeriumile laekunud kaebuste tulemusena on üks firma juba kustutatud majandustegevuse registrist, veel ühe firmaga tehakse sama juba sel nädalal.
«Meie poole pöördus naine, kes tahtis saada Aulerix OÜ kaudu välismaale tööle. Talle pakuti tööd ühes Soome hotellis. Temaga sõlmiti leping ja võeti ebaseaduslikult 3000 krooni. Tööandjaga tal aga kohtuda ei õnnestunudki,» rääkis Jõgiste.
Tema sõnul helistasid ministeeriumi töötajad asja uurimise käigus eeldatava tööandja telefoninumbrile ja said teada, et tegelikult on tegemist Soome töövahendusbüroo numbriga. Aurelix OÜ-ga polnud polnud see Soome firma aga kuidagi seotud ning Eestist pärit tööotsijast polnud nad samuti teadlikud. Soomlased pakkusid, et Aurelix OÜ võttis nende kontaktandmed ehk lihtsalt internetist.
Jõgiste sõnul kasutataksegi sääraseid petuskeeme tavaliselt välismaale tööle soovijate peal. Töövahendusfirmad kasutavad ära inimeste teadmatust oma õigustest. «Raha võetakse isegi sel juhul, kui firmal pole kontakti tööandjaga ja info on võetud lihtsalt internetist,» märkis Jõgiste, lisades, et isegi siis, kui firmal on sõlmitud leping tööandjaga, pole tal õigust küsida raha tööotsija käest.
Tema sõnul võetakse 15-minutilise konsultatsiooni ja arvuti abil niigi kergesti leitava info eest klientidelt sageli 2000 kuni 6000 krooni. Nii info pakutavate vabade töökohtade kohta kui ka konsultatsioon peaks aga olema inimestele tasuta.
«Kui teile üritatakse peale suruda mingit lepingut, tuleb alati täpsustada selle eesmärki. Tavaliselt kohustab leping töövahendusfirmat pakkuma infot vabade töökohtade kohta, mis peaks olema tasuta,» ütles ta.
Töövahendusfirmal on õigus küsida raha vaid lisateenuste eest, näiteks lennukipiletite broneerimise eest. «Kuid küsimus on selles, kas tööotsija tahab, et firma broneeriks talle 2000-6000 krooni eest lennukipileti,» lisas Jõgiste.
Täiendavat infot välismaal töötamise kohta leiab aadressil www.eures.ee.
Toimetas: Marina Lohk
Lehekülg 1288 / 1593
