Artiklid
Mullu sügisel tehtud küsitlusest selgus, et suurem osa Eesti ettevõtetest koostab töökeskkonna riskianalüüsid ise, spetsialisti hoolde usaldab ohtude hindamise vaid kolmandik.
Põhjustena, miks spetsialisti teenuseid vajalikuks ei peeta, tõid ettevõtjad välja firma väiksuse, töökeskkonna lihtsuse ja selle, et analüüsi tegemiseks on vajalikud oskused-teadmised endal olemas.
Samuti ilmnes, et viiendik ettevõtetest polnud varem spetsialisti koostatud analüüsiga rahule jäänud.
Seaduse järgi peavad tööandjad hoolt kandma selle eest, et ettevõtetes saaks tehtud töökeskkonna riskianalüüs. Kas seda teevad spetsialistid või ettevõte ise, on vaba valik.
Küsitluse teinud terviseameti teatel võiks eeldada, et ettevõtted on huvitatud, et selle töö teeb ära spetsiaalse väljaõppe saanud ja kogemustega asjatundja. Samas ilmnes uuringust, et enamik organisatsioone soovib töökeskkonna riskianalüüsi ka edaspidi peamiselt ise teha. Töötervishoiuspetsialisti rolli nähakse eelkõige keerulisemate töökeskkonna probleemide lahendamisel.
Toimetas: Siiri Erala
28. jaanuaril 2009 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega lõpetati alates 30.04.2009 Tööturuameti tegevus ja anti ülesanded üle Eesti Töötukassale. Töötukassa võttis üle Tööturuameti ülesanded alates 1. maist 2009.
Tööturuameti likvideerimisel vabastati ametnikud avalikust teenistusest, sest kehtiva õiguse kohaselt ei olnud üleminek avalikust teenistusest töölepingulisse suhtesse võimalik isegi siis, kui jätkatakse täpselt samade ülesannete täitmist. Seda põhjusel, et Tööturuameti inimeste teenistussuhteid reguleeris avaliku teenistuse seadus ja töötukassas töösuhteid töölepinguseadus. Arvestades avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel töötamise erisusi, vabastatati Tööturuameti ametnikud ATS-i § 115 lg 1 alusel seose asutuse likvideerimisega.
Endise Tööturuameti ametnikke töötingimused muutusid – Töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmis töötajatega töölepingud töölepingu seaduse alusel. Töötingimuste muudatus algas nii põhilisest kui personali õigusliku staatuse muutusest. Tulenevalt erinevast õiguslikust alusest on erinev põhi- ja lisapuhkuse nõudeõigus, lisatasude skeem; tööstaaži arvestamise põhimõtted; pensioniõiguse erisus. Ehk siis õiguslikult on ekslik ja eksitav väide, et tegemist on ametnikega, kes jätkasid ametnikena.
Sotsiaalministeerium tööpoliitika kujundajana ei saa mööda minna töösuhete reeglitest ja neid meelevaldselt sisustada. Samale seisukohale jõudsid viidatud seaduseelnõu menetlemise käigus nii teised ministeeriumid kui Riigikogu.
Viide Rahandusministeeriumi seisukohale, et see on ainus juhtum, mille puhul kasutati sellist skeemi, on ühest küljest õige, aga jätab taas kord avamata tausta – nimelt ei ole meile teadaolevalt rohkem juhtumeid, mille puhul riigiasutus kujundataks ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Seega ei olegi seda juhtumit millegagi võrrelda. Tegemist ei olnud õiguslikult ametite ümberkorraldamisega, töötukassa õiguslik vorm (valik õiguslik juriidiline isik, mille juhtimisse on kaasatud sotsiaalpartnerid) oli muu hulgas üks tööturu struktuurireformi tingimusi, mis lepiti kokku sotsiaalpartneritega.
Töötukassa ning Tööturuameti liitmise eesmärk oli parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti tulemuslikkust inimeste tööleaitamisel. Töötukassa muutis oma maakondlike osakondade töökorraldust ja tugevdas koosseise, et konsultantidel oleks võimalik pühenduda inimeste tööleaitamisele ning pakkuda neile kiiret ja vajadustele vastavat abi töö leidmiseks. Klientide paremaks teenindamiseks loodi maakondlikesse osakondadesse infolauad, kust on võimalik saada esmast teavet Töötukassa teenuste ja töökorralduse kohta. Samuti pikenesid teenindusajad.
Tööturuameti lõpetamist reguleeriva seaduse seletuskiri.
Jana Rosenfeld
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
Tööl käiv tudeng ei pruugi pärast teenistuseta jäämist riigilt hüvitist saada. Töötukassa teatel pole tööta jäänud inimesel, kes õpib ülikoolis täiskoormusega, õigust töötuna arvel olla ja seega pole tal õigust ka töötuskindlustushüvitisele.
Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul on põhjendus sellisele korrale lihtne – tudengite tööks on õppimine ja neile on toimetulekuks ette nähtud muud tagatised. Üliõpilasel on niigi õigus ravikindlustusele ja neil on võimalik saada õppetoetusi.
Üliõpilaste õiguste eest võitleva Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Maris Mälzer juhtis aga tähelepanu sellele, et töötukassa reeglil on ka omad erandid.
Näiteks on seadustes punkt, mis ütleb, et kui tudeng on enne teenistusest ilmajäämist viimase aasta jooksul vähemalt kuus kuud tööd teinud, siis on tal õigus end töötuna arvele võtta. Samuti on selleks õigus akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel.
Masu ajal tööta jäänud üliõpilasi, kellele riigi toetus töötuskindlustushüvitise näol ära kuluks, on omajagu. Üliõpilaskondade liidu tehtud küsitluse andmetel vähenes töötavate tudengite hulk mullu ligikaudu kümnendiku võrra.
Et uut tööd pole pikka aega kestnud otsingutest hoolimata leitud, tunnistas pea kolmandik tööta jäänud õppuritest. Seejuures märkis enamik vastanutest, et ilma tööta pole võimalik rahaliselt toime tulla.
Mälzeri sõnul on nende andmete põhjal selge, et töölkäimine on suurele hulgale tudengitest toimetulekuks hädavajalik, samas ei ole osal neist praegu töökohta. «Võib arvata, et nende sissetulek tuleb perekonnalt,» ütles ta.
Õppetoetused, millele viitas Vanatalu, ei ole toimetulekuks piisavad. Põhitoetuse suurus on 875 ja lisatoetuse suurus 440 krooni kuus, kokku teeb see 1315 krooni.
Mälzer märkis, et isegi seda raha ei jagu kõikidele üliõpilastele, toetusesaajaid on kogu Eesti tudengkonnast vaid 16 protsenti. Raskustesse sattunud üliõpilastele mõeldud majandusliku toetuse jagamises valitseb üliõpilaste esindaja sõnul aga nii suur segadus, et praegu polegi teada, kui suur on selle saajate hulk, millised on jaotatavad summad ja mis alustel seda kõike tehakse.
Pääsetee
Töötuks jäänud üliõpilane saab end töötukassas arvele võtta:
• kui ta õpib osakoormusega;
• kui ta on viimase aasta jooksul töötanud vähemalt kuus kuud;
• kui ta viibib akadeemilisel puhkusel.
Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit
Siiri Erala
Dannar Leitmaa
Üks päev koondame, teine päev võtame uude asutusse tööle – hind riigile 10 miljonit.
Tööturuameti ja töötukassa liitmisel koondatud ja seejärel samasugusele töökohale võetud inimestele miljonitesse ulatunud koondamishüvitiste maksmine polnud vähimalgi määral õigustatud, selgub aprillis avaldatavast riigikontrolli auditi eelnõust.
Tõsi, tegu on veel eelnõuga ja ametlikke allkirju ja vastulauseid auditis ei ole, kuid see on tõsine etteheide sotsiaalministeeriumile, kes 2008. aastal ühinemise tingimused paika pani.
Eelmisel aastal tegevuse lõpetanud tööturuametist koondati nimelt 360 teenistujat, kellest 261 said töö uues töötukassas. Seejuures läks kogu koondamislaine riigile maksma 13,71 miljonit krooni ja uuesti samale tööle saanud inimesed jagasid omavahel ära 9,8 miljonit koondamiskrooni.
Ministeerium ei anna alla
„Riigikontrolli hinnangul tekib koondamishüvitisele õigus siis, kui töösuhe riigiga lõpeb ehk ametnik keeldub talle pakutud ametikohast uues asutuses,” seisab auditi eelnõus. „Koondamishüvitis on ette nähtud kompenseerimaks ametiasutuse likvideerimise tõttu töökoha kaotust ja ärajäänud sissetulekut kuni uue töökoha leidmiseni.”
Sotsiaalministeeriumi ametnikud väidavad aga siiani, et koondamishüvitisi oldi sunnitud maksma, sest riigi tööturuametist läksid inimesed tööle avalik-õiguslikku töötukassasse. „Endise tööturuameti ametniku töötingimused muutusid – töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmib töötajatega töölepingud töölepingu seaduse järgi,” selgitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats.
Ometi toob riigikontroll otse välja, et isegi juhul, kui valitsusasutus likvideeritakse või korraldatakse ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, pole koondamishüvitiste maksmine mõeldud neile teenistujatele, kes uues asutuses töökoha vastu võtavad.
Riigikontroll teeb seejuures rahandusministeeriumile ettepaneku seadust parandada.
Ka rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Tiina Tamm möönab, et kümnemiljonilisest kingitusest oleks saanud hoiduda. „Koondamissituatsiooni tekkimist saab vältida, kui asutuse ümberkorraldamist reguleerivates õigusakti rakendussätetes näha ette uuele töökorraldusele ülemineku tingimused,” lausus Tamm. „See võimalus on asutusel kogu aeg olemas olnud ja on ka tulevikus.”
Rahandusministeerium aga seadust ümber teha ei kavatse, vaid järgmisel korral üritatakse koos teiste ministeeriumidega tähelepanelikum olla.
Tööturuameti juhtum on Eestis ainulaadne, sest ei varem ega hiljem ei ole riigiasutust avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks ümber kujundatud. Seetõttu ei saavat Kääratsi sõnul võrrelda juhtumit ei terviseameti ega politsei- ja piirivalveameti loomisega. „Tegu pole apsakaga,” kinnitas Käärats.
Suur liitus väiksega
•• Töötukassa oli enne ühinemist 25 töötajaga organisatsioon, tööturuamet see-eest 360 ametnikuga suurem organisatsioon. Ometi otsustati koondada just tööturuamet ja seega maksta suuremale hulgale inimestest koondamishüvitist.
•• Vahetult pärast 4. detsembril 2008 valitsuse heakskiidu saanud ametite ümberkorraldamise otsust põhjendas sotsiaalministeerium sellist valikut avalik-õigusliku organisatsiooni eelistamisega, kuna selle juhtimises saavad võrdsetel alustel osaleda nii riik kui ka tööandjate ja töötajate esindajad. Tööturuametis osalesid juhtimises vaid riigi esindajad.
•• Tööturuameti töötajatele tehti enne uue ameti töölehakkamist ettepanek sõlmida tööleping töötukassaga, ja neil, kes lepingut ei sõlminud, avanes võimalus osaleda avalikul konkursil. Koondamishüvitisi said aga eranditult kõik töötukassa teenistujad.
•• Uude ametisse saanud inimesi ootas ees ka palgatõus, sest varem oli tööturuameti konsultantide palk olnud väike.
Helve Toomla
•• Kas tööandjal on õigus koostada puhkusegraafikut nii, et töötajate soove ja nõusolekut üldse ei arvestata? Puhkused on jaotatud osadeks nii, et üks osa on kahenädalane ja kaks osa seitsmepäevased.
Töölepinguseaduse § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ilma töötaja nõusolekuta koostada puhkusegraafikut nii, et üks osa on kahenädalane ja kaks osa seitsmepäevased. Tervikliku põhipuhkuse aja määrab siiski tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Kui küsija ei ole oma puhkuse ositi andmise ja selle ajaga nõus ning tööandjaga ajakava muutmises kokkuleppele ei jõuta, võib ta oma põhjendatud nõuded graafiku muutmiseks esitada otsustamiseks töövaidluskomisjonile või kohtule.
Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Puhkus paika
•• Puhkuste ajakava tuleb paika panna ja töötajatele teatavaks teha hiljemalt märtsi lõpuks.
•• Ära tuleks näidata: kalendri-aasta, mille eest puhkust antakse; kasutamata puhkuse päevad, mis on jäänud ajast enne 1. juulit 2009; puhkuse liik (põhipuhkus, vanemapuhkus); puhkuse algus ja lõpp; puhkuse kestus.
•• Kui ajakava jääb koostamata on töötajal õigus puhkusele jääda siis, kui talle sobib, tuleb vaid 14 kalendripäeva kirjalikult ette teatada.
•• Osal töötajatel on õigus valida puhkust neile sobival ajal: alla 7-aastase lapse vanemal; naise rasedus- või sünnituspuhkuse ajal; vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; töötajal, kes kasvatab 7–10-aastast last, lapse koolivaheajal jt.
Loe: www.rmp.ee/toooigus/tls/9170
Lehekülg 1289 / 1589
