Artiklid
Helve Toomla, jurist
Hiljemalt 31. märtsiks tuleb tööandjatel puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha.
Ajakavas tuleb muu hulgas näidata ka kasutamata puhkused ehk need päevad, mis varasemast ajast on saada.
Kui töötaja jätab osa saadaolevaid puhkusepäevi ajakavva märkimata, on tal õigus võtta need päevad oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette.
Puhkuse aja määrab ajakavas tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Tööandjal pole õigust puhkust ilma töötaja nõusolekuta tükeldada, s.t määrata ajakavas puhkust näiteks nii, et üks osa on juunis 14, teine juulis 7 ja kolmas augustis 7 kalendripäeva.
Samas ei ole töölepingu pooltel kohustust anda/võtta puhkust väljatöötamata aja eest ette, puhkust võib anda ka üksnes töötatud aja eest. On ju ülejäänud puhkus avansina ehk laenuna ette antud.
Kui töötaja näiteks varsti pärast suvepuhkust koondatakse, tuleb tal arvestada umbes poole kuupalga kaotusega.
Kui töötaja näeb, et ajakavas on midagi ebaseaduslikku või pole tema soovi alusetult arvestatud, võib ta nelja kuu jooksul ajakava tutvustamisest pöörduda oma põhjendatud nõuetega töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Puhkuste aegumist on seadused aegade jooksul erinevalt reguleerinud, seetõttu on vahel tõesti raske kindlaks teha, kas aastatetagust puhkust saab veel küsida või mitte.
1993. a algusest jõustus Eesti Vabariigi puhkuseseadus, mis ei näinud ette puhkuste ega puhkuste hüvitiste aegumist.
Kasuta vana puhkus nelja aasta jooksul
1. jaanuarist 2002 rakendus uus seadus, see tõi puhkusenõude ja hüvitise õiguse kuni nelja viimase aasta eest kasutamata puhkusele.
1. juulist 2009 kaotas seegi puhkuseseadus kehtivuse ja puhkusi reguleeritakse nüüd töölepingu seadusega (TLS), mis sätestab juba hoopis karmi aegumisaja – puhkusenõue aegub edaspidi ühe aasta jooksul, arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti ajaks, mil töötaja on aja- või asendusteenistuses.
Uus TLS seadis piiri ka kõigile vanadele seni aegumata puhkuste kasutamisele ja hüvitamisele töölepingu lõppemisel.
TLSi § 137 ütleb – enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
Sellest johtuvalt tuleks hiljemalt 30. juuniks 2013 ära kasutada kõik kasutamata jäänud aegumata puhkused või ka üksikud päevad, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2009.
Nii tõi TLS mullu kaasa kaks aegumistähtaega – 1- ja 4aastase, seetõttu tulnuks detsembris tehtud 2009. a inventuuris eraldi näidata väljatöötatud puhkusepäevade arv enne ja pärast 1. juulit.
Inimestel, kel on eelmiste tööaastate puhkusepäevi kasutamata, tuleks koos tööandjaga kindlaks teha, milliste tööaastate eest ja kui palju neid on.
Tuleb silmas pidada, et töötajal, kes on kasutanud lapsehoolduspuhkust, ei pruugi tööaasta alata päevast, mil ta kunagi tööle tuli, sest lapsehoolduspuhkust puhkuseõigust andva aja hulka ei arvatud. Sama põhimõte kehtib ka nüüd.
Kui tööandja pole pidanud puhkuste üle arvestust
Keerulisem on asi siis, kui tööandja rikkus seadusjärgset tööaastate ja puhkuste üle arvestuse pidamise kohustust.
Sellisel juhul tuleb üheskoos arvestus taastada ja minu arvates ei tohi tööandja siis kasutamata jäänud puhkustele üldse aegumist kohaldada – see oleks vastuolus hea tava põhi-
mõttega.
Juhin tähelepanu ka sellele, et vähemalt töölepingulise suhte puhul ei ole puhkusenõude aegumise kohaldamine mitte tööandja kohustus, vaid õigus. Seda õigust ta ei pea kasutama.
Kasutamata ja aegumata puhkusepäevade eest saab hüvitust nõuda ainult töösuhte lõppemisel, töötamise ajal seadus seda teha ei luba.
Millal puhkus aegub
- Kuni 31. detsembrini 2001 väljateenitud tööaastate kasutamata puhkused ei ole aegunud, neid saab kasutada 30. juunini 2013.
- Tööaasta 2001–2002 kasutamata puhkusepäevad aegusid 2006. a
- 2002– 2003 – aegumine 2007. a
- 2003–2004 – aegumine 2008. a
- 2004–2005 – aegumine 2009. a
- Alates 1. juulist 2009 hakati puhkust arvestama kalendriaasta järgi. Puhkustele liidetakse/lahutatakse kasutamata või võlgu saadud puhkusepäevad.
- 2009. aasta 1. juulini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 30. juuniks 2013.
- 2009. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2010.
- 2010. aasta kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2011.
- Puhkuste aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendajapuhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
- Hiljemalt 30. juuniks 2013 tuleb ära kasutada kõik puhkusepäevad, mis on välja teenitud enne 1. juulit 2009.
Allikas: töölepingu seadus
Mari Kodres
Tööandjad kipuvad tööle kandideerivaid väikelaste vanemaid kiirelt välja praakima.
Karjäärinõustaja Tiina Saare sõnul tekitab hämmingut, et hoiaku muutmise asemel soovitavad isegi töötukassa konsultandid lapsevanematel töö leidmise hõlbustamiseks lapsi elulookirjeldusse mitte märkida. „Vestlusest ühe töötukassa konsultandiga selgus, et klientidel soovitatakse lapsi elulookirjeldusse mitte märkida,” sõnas Saar.
Riigiasutuse põhjendus olevat järgmine: tööandjad praagivad väikelaste vanemad teiste seast välja juba esimeses ringis, vestlusvooru pääsemata. „Töötukassa konsultandi sõnul aitab laste mainimata jätmine intervjuule pääseda ning vestlusvoorus juba isikuomaduste najal edasi liikuda,” sõnas Saar.
Isiklikku infot pole Saare sõnul Eesti-suguses riigis võimalik eriti varjata, kuigi otsest kohustust järeltulijate märkimiseks inimese elulookirjeldusesse ei ole. „Lapsed tuleks ikkagi kohe alguses ära märkida – tööandjad peavad selle reaalsusega arvestama ja ainult nii saab muutuda ka avalik hoiak. Võib-olla vajaksime riiklikku mainekampaaniat töö- ja pereelu ühildamisest?” küsis Saar.
Tööotsija otsustab
Töötukassa nõustamisteenuste ala teenustejuhi Lana Randaru sõnul räägitakse karjäärinõustamise käigus sellest, kuidas saaksid inimesed enda teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi võimalikult hästi tööturul ära kasutada. „Kuna meie CV-näidises ei ole laste olemasolu ja arvu eraldi välja toodud, siis ei ole nõustajatel põhjust soovitada seda CV-sse märkida,” lausus Randaru.
Viimasel ajal on Randaru sõnul huvi tööle kandideerimise ning dokumentide täitmise vastu olnud väga suur, samuti on palju inimesi, kes siiani pole varem kordagi elulookirjeldust koostanud ega ühelgi tööintervjuul käinud.
Konsultandid ise tema sõnul nõustatavatele soovitusi ei anna. „Kõik küsimused arutatakse inimesega koos läbi ja inimene teeb oma otsused ise,” ütles ta.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Mari Kalkun möönis, et Eestis on levinud hoiak, nagu oleks lasteta töötajaga vähem probleeme. „See ei vasta siiski tõele. Tööandjate seas tehtud uuringust tuleb näiteks välja, et heal töötajal on ka hea pereelu,” märkis Kalkun.
Taavi Kotka: juba eos jabur mõte
•• 2008. aastal kõige pere- ja töötajasõbralikuma ettevõtte tiitli pälvinud Webmedia juhatuse esimees Taavi Kotka ei saa aru nendest tööandjatest, kes lastes probleemi näevad. „Väide, et perekonnata töötaja on parem töötaja kui perekonnaga töötaja, on juba eos nii jabur, et mõistus keeldub seda vastu võtmast,” ütles Kotka.
•• Sama firma äriarenduse juht, väikese lapse isa Priit Potter lausus, et pole kunagi selle peale tulnud, et lapse olemasolu varjama peaks. „Märgiksin kindlasti lapse CV-sse, sest minu meelest näitab see ühest küljest tasakaalustatud ja stabiilse isikliku elu olemasolu ja teisalt oleks see tööandja suhtes aus. Tõenäoliselt võtaksin isegi tööintervjuul ise teema üles, et hoiatada ja läbi rääkida, kuidas vajadusel lapse jaoks aja leiab,” rääkis ta.
Helve Toomla
jurist
•• Olen kuulnud, et ületunnitööd tasustatakse koefitsiendiga 1,5. Kas ületunnitöö riigipühal tähendab kahekordset koefitsienti?
Kahjuks on töölepinguseaduses (TLS) töötasu mõistega segased lood, sest enam ei ole tehtud vahet nn baastöötasu ja lisatasude vahel.
Lähtudes aga asjaolust, et ületunnitöö tasustatakse siiski 1,5-kordselt ja erandeid selle tasu suurendamiseks riigipühal seadus ette ei näe, leian, et on põhjendamatu nõuda riigipühal kahekordset koefitsienti ehk kolmekordset ületunnitasu. Sama seisukohta toetab ka TLS-i eelnõu seletuskiri, milles on öeldud, et kõnealuse tasu maksmine jääb sarnaseks varem kehtinud palgaseaduses sätestatuga. Siis maksti ületunnitöö iga tunni eest lisatasu vähemalt 50% tunnipalga määrast ka riigipühal.
•• Alates jaanuarist ei saa firma mulle anda täistööajaga tööd. Tööd on siis, kui on tellimusi. Käskkirja tööaja ja palga vähendamise kohta pole antud, seda, millal on vaja tööle tulla, öeldakse suuliselt. Tööle võeti mind palgatoetusega. Kas tööandja mitte ei peta antud skeemiga riiki, kes ju kompenseerib töötu tööle võtnud ettevõttele mingi summa?
Et see summa on seotud palgaga, kas siis võib juhtuda nii, et riik maksab heauskselt palgatoetust, kuid tegelikkuses saab töötaja tasu tunduvalt alla miinimumpalga ehk siis palju vähem, kui ametlikult on töölepingus kirjas?
Käskkirjaga ei saa kellegi töötasu ega tööaega vähendada, seda saab teha ainult töölepingu vastavate tingimuste muutmisega või siis töölepinguseaduse (TLS) §-is 37 ette nähtud korras ajutise töötasu vähendamisega. Kui töölepingut ei ole muudetud ja tööandja ei ole teatanud ajutisest töötasu vähendamisest, on töötajal õigus nõuda keskmist töötasu ka selle aja eest, mil tööandjal ei ole tööd anda.
Aluse selleks annab TLS § 35, mis ütleb nii: tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Olgugi et tööandja küsija suusõnaliselt koju saadab, soovitan töötajal siiski kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näit e-posti teel) saata oma sõnum töö tegemise sooviga. See sõnum jääks vaidluse korral tõendiks selle kohta, et inimene on olnud tööks valmis ja soovis tööd teha.
Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem, kui on kehtestatud töötasu alammäär, s.t 4350 krooni kuus. Maksmine toimub tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus töötukassaga sõlmitud lepingu järgi. Selles osas on töötukassat petta üsna raske. Kui aga kahtlusi tekib, tuleks sellest töötukassat teavitada.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Agnes Ojala
Kogenud raamatupidajale pakutakse 10 000 krooni, elektroonikule lõputuid tööpäevi.
Majanduskriisi ajal püüavad tööandjad endale leida üliinimesi või pakuvad korraliku töö eest nigelat palka. Tööpakkumised on nõudlikumaks muutunud osalt ka seetõttu, et püütakse niisama katsetajaid eemale hoida.
„On olnud tööpakkumisi, mille ülesannete kirjeldus koosneb ligi 30 erinevast tööst. Ka parima tahtmise juures ei oleks võimalik neid kõiki täita,” ütles CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere.
Ülihalbade tingimustega töid tema sõnul aga eriti ei pakuta. „Enim esineb seda, et kõrget kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale pakutakse mittevastavat palka,” lisas ta.
Nii otsis sügisel üks elektroonikapood endale pearaamatupidajat, kel oleks kõrgharidus, pikk töökogemus, teatud spetsiifilised oskused, ja pakkus talle vaid 10 000-kroonist brutopalka.
Töö on kogu elu
IT-bussi operaatorfirma TV Remont OÜ otsib elektroonikut. Pakkumises on kirjas: „Kui tuled, siis pead arvestama, et elu hakkab koosnema ainult tööst ja kodus käid ainult magamas.”
Elektroonika remontijalt eeldatakse, et ta on võimeline töötama kuni 14 tundi järjest ja ilma puhkepäevadeta. Sobiv kandidaat on mittesuitsetaja, joodikutel, tõbistel, laiskvorstidel ja töökogemuseta isikutel palutakse mitte ühendust võtta.
Operaatorfirma omaniku Toomas Vinkleri sõnul ei ole tegemist naljaga. „On üsna vabatahtlik, kas inimene tahab iga päev töötada või mitte. Kui ta seda ei taha või ei saa, siis tuleb leppida väiksema töötasuga,” selgitas ta ja ütles, et pakutav palk on väga hea.
Töökodade omanikfirma ITBuss juht Thomas Kolli lükkas süüdistused karmide töötingimuste kohta ümber. „Kuulutus on ülepaisutatult kirjutatud selleks, et välja raalida joodikud ja laiskvorstid. Meile laekub 1000 avaldust, end pakub endine rekka•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tunnine puhkeaeg.
•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.juht ja ehitaja ja mittekeegi. Sellega on öelda tahetud, et töökoht on sellele, kes tahab tööd teha,” sõnas mees.
Kolli kinnitas, et firmas on 40-tunnised töönädalad. Kes tahab teha ületunde, võib seda teha, aga ei pea. Kui töökuulutus kedagi aga riivama peaks, lubas firmajuht seda muuta.
Kuulutus ei vasta seadusele
•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tunnine puhkeaeg.
•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.
Erik Müürsepp
Töötule hüvitise määramisel võrdub ka paar töötundi kuupikkuse töölkäimisega.
Emapuhkuse ajal väikeste summade eest tööotsi teinud Maria koondati tööle naasmisel. Maria lootis, et töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse tema lapsepuhkuse-eelset korralikku töötasu, kuid võta näpust. Hüvitise arvestamisel võeti aluseks hoopis väiksed sissetulekud lapsepuhkuse ajal. „See on peaaegu kümme korda väiksem, kui oleksin saanud siis, kui ma ei oleks vahepeal midagi teinud,” räägib ta hüvitise arvutamise järel.
„Mul ei olnud õrna aimugi, et ma ei tohi midagi teha, sest see võib nii rängalt kätte maksta,” on Maria seaduste vahel valitsevast vastuolust hämmingus. Nimelt arvestas töötukassa tema keskmiseks ühe kalendripäeva töötasu summaks viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul kõigest 58 krooni. „Arvasin, et see on trükiviga, et siin on komakohaga eksitud. Maksin enne lapsega koju jäämist kõrgeid makse, sealhulgas ka töötuskindlustusmaksu.” Nüüd aga määrati Mariale tema enda sõnul madalaim hüvitis, mida üldse on võimalik määrata.
Mullu jõustunud uue töölepinguseaduse ja töötuskindlustusseaduse vahele ongi peidetud lõks, mis võib jätta lapsepuhkusele naasmise järel koondatud lapsevanemad ilma nende puhkuse-eelse palga alusel arvestatud hüvitisest.
Absurdne on ka see, et puhkuse ajal tööd mitteteinud vanem saab koondamisel töötukassast suuremat hüvitist. Võrdseks kohtlemiseks ei tohiks lapsevanem imikuga kodus olemise kõrvalt seega päevagi tööd teha – vähemalt mitte legaalselt.
Langenud majandusnäitajate juures ei ole kahjuks tavatu, et lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi tulnud ema või isa tööleping lõpetatakse, sest uus seadus alla kolmeaastaste laste vanemaid endisel kujul enam ei kaitse. Appi peaks sellisel puhul tulema töötuskindlustushüvitis, mille summa nägemine lõpeb vahepeal vanemahüvitise saamise kõrval seadusega lubatud lisapalka teeninud emale šokiga.
Hüvitis ja tulu koos
Nimelt võimaldab seadus jätkata vanemahüvitise maksmist täiel määral, kui selle saaja töötab ja saab kuus kuni 4350 krooni sotsiaalmaksuga maksustatud tulu (summa oli sama ka 2009. aastal).
Raske on uskuda, et keegi seda võimalust ei kasutaks, kui tööandja lubab lapsepuhkuse ajal kergemat tööd teha, sest lisaraha kõrval aitab see säilitada ka töötaja kvalifikatsiooni kuni tööle naasmiseni.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitab, et kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks. „Tähtsust ei ole, kas hüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil sai isik väljamakseid ühelt või mitmelt tööandjalt, ega sellel, kas tasusid maksti töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, kas töötati täis- või osalise koormusega,” märkis ta.
Vaip tõmmatakse jalge alt
•• Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) järgi arvutatakse kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Seega on hüvitise suuruse arvutamise seisukohast oluline, millal isikule tasu välja maksti, s.t maksu- ja tolliametile deklareeriti, mitte periood, mille eest see arvestati.
•• Töötukassa praeguse tõlgenduse kohaselt lähevad arvesse ka vanemahüvitise saamise perioodil töövõtulepingu ja suulise võlaõiguslepingu alusel tehtud tööd – olgu summaks kas või paarsada krooni. Paraku tõmmatakse sellega vaip jalge alt ka noortel peredel.
•• Võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud kuuluvad sarnaselt töölepingu alusel makstud tasudega maksustamisele töötuskindlustusmaksuga ning neid ei ole loetletud TKindlS-i §-i 40 lg-s 2 sätestatud tasude hulgas, millelt töötuskindlustusmaksu ei maksta ja mida ei võeta hüvitise suuruse arvutamisel arvesse.
Lehekülg 1290 / 1592
