Artiklid
Töötukassa infotelefon 15501 teenindab:
esmaspäevast neljapäevani 8.30 - 16.45,
reedel 8.30 - 15.30.
Agne Narusk
Täpselt nädala eest sai töötukassa veebilehel nähtavaks tabel, kus end töötuna kirja pannud inimesed on lahtritesse jaotatud viimase ametiala järgi.
Mõistagi saab seda teha vaid registreeritud ja varasema töökogemusega töötute puhul. Maakondade lõikes koostatud ülevaade, mida töötukassa plaanib edaspidi kord kuus uuendada, on kõnekas.
Ühtepidi on arvud ootuspärased: kõige rohkem on nn vabade töökäte tabelis neid, kes viimati on olnud seotud ehitusega, tootmisega, assisteerimisega kontoris või kõigi nende inimeste liigutamisega (personalitöötajad). Ka see on ootuspärane, et pea igas valdkonnas on praegu ilma tööta inimesi enim Tallinnas ja Harjumaal, Ida-Virus ja Tartuski. Teistpidi aga kerkivad esile küsimused: miks luua sotsiaalseid töökohti sinna, kus hulk inimesi on just tööta jäänud – kasvataja või õpetaja abid näiteks. Jaanuari lõpu seisuga oli neid 31 inimest. Mõistagi ei tea me antud tabeli põhjal seda, mis põhjusel see neile viimaseks töökohaks jäi, nii võib tegelik nn üleliigsete arv olla palju väiksem.
Meil on ikka veel üle pea ulatuvad määrdunud lumehanged ja on ka 422 inimest, kes viimati töötasid majahoidja või kojamehena ning nüüd mingil põhjusel enam mitte. 1572 inimest, kelle viimane amet oli keevitaja, aga ometi on keevitajaid kogu aeg puudu. 152 töötu juuksurit, 3356 töötu müüja ning tööandjate suhetesse, kel omakorda kuidagi ei õnnestu palgata 217 müüjat ja 56 iluteenindajat – just nii palju oli nädala eest neile tööpakkumisi – on vastuolu juba eos sisse kodeeritud. Enne ei muutu midagi, kui muutuvad mõtteviis ja suhtumine. Kas või kassiiri töösse kui naistetöösse.
Nii või teisiti: uudne tabel, mis peaks töökäsi vajavale töö-andjale andma pildi sellest, kus piirkonnas ja kui palju on neid, keda just tema vajab, on üks ütlemata huvitav lugemine. See joonistab Eesti elust selge pildi.
Upakil rahaasjad
Mõned kõnekad arvud. Eestis oli jaanuari lõpu seisuga 62 inimest, kes töötukassas end arvele võttes olid märkinud viimaseks tegevusalaks „finantsjuht” või „finantsosakonna juhataja”. Lisaks 1293 eri astme raamatupidajat, 70 majandusanalüütikut või ökonomisti, 88 pangatellerit. Kontoripreilide ja -prouadega on üldse kehvasti: uut tööd on otsima tulnud 1116 endist sekretäri, juhiabi, assistenti. Lisame siia juurde veel 210 andmesisestajat.
Ja ärgem unustagem 188 ettevõtte tegevjuhti või juhatuse esimeest!
Kriis ei küsi, kas oled valge- või sinikrae. Sinikraede read on saanud kõvasti räsida: tööta on 68 trükkalit, 788 puidutöötlejat, 735 masinõmblejat, 79 osakonnajuhatajat tööstuses, 806 meistrit-töödejuhatajat, 60 tootmise planeerijat, 173 tootmisliini või -seadme operaatorit, 117 koostetöölist, 3920 lihttöölist, 294 jäätmesorteerijat, 147 katlakütjat, 1572 keevitajat, 437 kraavikaevajat ja teetöölist, 974 käsitsipakkijat, 193 juhutöölist – see on vaid vaevalt kolmandik pikast nimekirjast.
Pole tarbimist, pole tööd
Me ei osta ega ehita, remonti ka ei tee. Ei lase rätsepaülikonda õmmelda, ei söö väljas, lapsehoidjale raha ei leia. Tagajärg: 4517 töötut üldehitajat, 180 müürseppa, 476 ehituspuuseppa, 460 tislerit, 344 ehituse oskustöölist, 1067 maalrit-siseviimistlejat, 1226 ehituse abitöölist, 319 töödejuhatajat ja pea teist sama palju projektijuhte, 70 ehitusarhitekti ning 47 sisekujundajat.
Mõistagi on tööta ka: 1191 kokka, 687 köögi abitöölist, 661 ettekandjat-kelnerit-baarmeni, 2638 klienditeenindajat, 1141 rätsepat, 135 lapsehoidjat.
Kevadele vastu astuvas Eestis mõtiskleb oma tuleviku üle vähemalt 84 kõrgkooli õppejõudu, teadurit; 33 endist linnapead või vallavanemat, 76 riigiameti või inspektsiooni juhti, 204 riigiametnikku, 77 juristi, 63 politseinikku, konstaablit; ligikaudu 141 ajakirjanduses töötanut, 780 müügiesindajat, üheksa näitlejat, kümme moedisainerit, kaheksa modelli ja üks mölder.
Kommentaar
Anne Lauringson, töötukassa analüüsiosakonna juhataja
„Et välja tuua, milliste ametialade inimestel on praegu raskem või kergem, peaks nende arvu kõrvutama vastavate ametialade tööpakkumistega. Ehk siis näiteks müüjaid, müügiesindajaid, raamatupidajaid on registreeritud töötute hulgas üsna palju, aga samas on neile ka küllaltki palju tööpakkumisi. Samas ehitajatele, keda on töötute seas samuti väga palju, on pakkumisi vähe, mis tähendab, et neil on tunduvalt raskem tööd leida.
Samuti on lihttöölisi ja sõidukijuhte registreeritud töötute hulgas neile mõeldud tööpakkumistega võrreldes väga palju. Erinevaid arste ja aineõpetajaid on jällegi küllaltki vähe, aga tööpakkumisi siiski liigub. Mis tähendab, et hariduses ja tervishoius võib kohati esineda lausa tööjõupuudust. Kuigi üldiselt on töö leidmine raske igal ametialal, on see siiski veidi kergem valgekraedel: kui võrrelda vastavaid registreeritud töötute ja tööpakkumiste arve, on esimestele mõeldud tööpakkumisi rohkem.
Praegu peab tööandja konkreetse töökoha täitmiseks võtma ühendust meie tööandjate konsultandiga, kes aitab sobivad kandidaadid välja sõeluda. Selleks, et lähitulevikus saaks tööandja ise registreeritud töötute seast kandidaate otsida, vahetatakse tööturuameti vana info-süsteem välja, sest selle külge pole tehniliselt võimalik aja-kohast iseteeninduskeskkonda luua. Kuni iseteenindusportaal valmib, aitab veebilehe statistika anda huvilistele üldist ülevaadet vabast tööjõust, sh kord kuus uuendatavast töötute jaotusest viimase ameti lõikes.”
Agnes Ojala
Erandeid mittearvestav süsteem määrab töötuks jäänuile hüvitist ebavõrdselt.
Töötuks jäänuna peaks kõigil piisava tööstaažiga ja töötuskindlustusmakseid tasunud inimestel olema õigus saada riigilt hüvitiseks esialgu pool senisest palgast. Vahel aga juhtub, et niigi tagasihoidlik kompensatsioon jääb veelgi kasinamaks.
Nii läks Kariniga (nimi muudetud – toim), kes oli mitu aastat töötanud keskastmejuhina, kuid muutus ühel päeval tööandja jaoks ebavajalikuks ja koondati.
Ega midagi, tuli seada sammud töötukassa poole, et raskeks uue töö otsimise ajaks osalinegi sissetulek säilitada. Paar nädalat pärast paberite täitmist selgus aga ootamatus. Et Karin oli suvel juuni keskpaigast juuli keskpaigani haige olnud, jäi töötuskindlustushüvitis oodatust pisut üle 11 protsendi väiksemaks.
Haiguspäevad maha
Nimelt arvestab töötukassa hüvitist üheksa kuu teenistuse järgi, mille puhul ei võeta arvesse kolme viimast kuud enne koondamist. Arvesse lähevad vaid summad, millelt on maksuametile laekunud ka sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Et haiguse ajal neid ei maksta ja haiguspäevi arvestuse aluseks olevast perioodist maha ei arvata, jääbki hüvitise taotleja palk töötukassa silmis väiksemaks.
„Minu arust on see ülekohtune ja ebaõiglane. Seadus on tehtud nii, et erandjuhtude peale ei ole mõeldud,” ütles Karin. „Inimene on ju kogu aeg tööd teinud ja selle pealt makse maksnud. Hüvitis peaks ikka tema keskmise sissetuleku järgi tulema.”
Loo teeb Karini jaoks veelgi veidramaks see, et hüvitis oleks võinud olla ka ootuspärane, oleks ta vaid olnud haige muul ajal. Olnuks ta töölt eemal kuu esimesest kuupäevast viimaseni, ei oleks ühel kuul tema eest ühtegi makset laekunud ja sellepärast oleks arvestatud üks kuu varasemat aega, mil ta sai kätte terve palga.
Töötukassa juhatuse liige Erik Aas usub, et vaatamata mõningasele ebakõlale on praegune süsteem siiski parim võimalik. „Hüvitise suurus arvestatakse kassapõhiste andmete alusel. See võimaldab inimesel hüvitist taotleda lihtsalt ning töötukassal määrata hüvitis kontrollitud andmete alusel ja kiiresti,” ütles ta.
„Mis põhjustel isikute palgatulu kuude lõikes on kõikunud, seda Eesti töötukassa ei analüüsi ja selle kohta statistikat ei tee,” lisas Aas. Erandite arvestamist seadusesse sisse kirjutada oleks aga keeruline.
Süsteem muutus 2008. aastast
•• 2007. aastani võeti töötuskindlustushüvitist määrates aluseks tekkepõhised andmed ehk vaadati, mis kuu eest oli inimesele kui palju makstud.
•• Et maksuameti andmed on kassapõhised, siis ei olnud võimalik neid automaatselt kasutada ja lähtuda tuli tööandjate pabertõenditega saadud andmetest. Nii mindigi 2008. aastal üle kassapõhisele arvestusele.
•• Riigikontrolli finantsauditi osakonna auditijuht Sale Ajalik peab praegu kehtivat süsteemi varasemast paremaks, sest pettuste oht on suurelt jaolt maandatud. „Tekkepõhise arvestuse korral võib tööandja küll arvestada töötajale palka ja tasusid, kuid ei maksa neid töötajale võib-olla välja, ei pea kinni ega maksa töötuskindlustusmaksu, kuid töötukassa määrab töötuks jäänud isikule hüvitist, milleks tal seaduse järgi puudub õigus,” selgitas Ajalik.
Möödunud aasta lõpus Tööinspektsiooni poolt läbiviidud üleriigilise sihtkontrolli tulemustest selgub, et tervisekontroll kui seadusega nõutav protseduur jääb paljudele tööandjatele segaseks ja arusaamatuks. Ebaselgust suurendavad puudulikult täidetud tervisekontrolli otsused.
Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tööandjad mõistavad küll tervisekontrolli korraldamise vajadust, kuid peavad seda siiski küllalt suureks kuluartikliks. „Siinkohal võib tööandjal tekkida ka teadlik soov alahinnata töökeskkonna ohutegureid, mis toob omakorda kaasa väiksema vajaduse rakendada abinõusid töökeskkonna parendamiseks“, nentis Soon.
Probleeme tekitavad tervisekontrolli otsused, mis on töötervishoiu arstide poolt sageli täidetud puudulikult (ligi 18% juhtudest). Tervisekontrolli tulemused jäetakse tihti ka töötajale tutvustamata ning arsti otsus töötaja sobivuse kohta antud ametikohal ei ole tööinspektorile üheselt arusaadav.
Töötervishoiuteenuse osutajad täidavad neile kehtestatud nõudeid töökohal töökeskkonna ja töökorraldusega tutvumise osas vaid osaliselt – töötervishoiuarst ei külastanud 37% juhtudest ettevõtte tööruume. Töötingimustega ei tutvutud kolmandikul juhtudel isegi siis, kui tervisekontroll viidi läbi ettevõtte ruumides või tervisekontrollibussis.
Tööandjad on üldjuhul teadlikud, millised töötajad tervisekontrolli tuleb suunata, kuid veerand neist ei tee seda siiski õigeaegselt. Ettevõtetest, kus tervisekontrolli läbi viidi, ei järginud 17% töötervishoiuarsti soovitusi. Samuti ei ole tööandjad varmad esitama töötervishoiu arstile ettevõtte riskianalüüsi. Viimase olemasoluta on arstil väga keeruline tuvastada töökeskkonna ohutegureid ja töötaja terviseriske. „Vajalik oleks, et tõuseks nii tööandjate- kui ka töötajatepoolne teadlikkus enda tervisest ja selle kaitsmisest, et ei saaks aastaid hiljem nentida kahetsusega, et „algul kaotati raha pärast tervis ja pärast tervise pärast raha““, nentis Soon.
Tööinspektoritele jäi silma ka sobimatute ruumide kasutamine tervisekontrolli läbiviimiseks. „Tihti teostatakse tervisekontrolli ettevõtte puhkeruumides, kus ei ole täidetud meditsiiniliseks läbivaatuseks ka elementaarseid tingimusi. Tööandjad ei ole enamasti nõuetest teadlikud ning teenusepakkuja kasutab seda kurjasti ära,“ märgib Soon. Nõuded sellistele ruumidele on määratletud sotsiaalministri määruses „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ ning järelevalvet õigusakti üle teostab Terviseamet.
Tervisekontrolli kvaliteedi hindamisele suunatud üleriigilisse sihtkontrolli oli kaasatud 22 tööinspektorit. 14 maakonnas külastati kokku 134 ettevõtet.
Täpsem info sihtkontrolli tulemuste kohta
http://www.ti.ee/public/files/Tervisekontrolli%20SK%20kokkuvote_doc.pdf
Lisainfo:
Heidi Vilu
Teabeosakond
Tööinspektsioon
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tel. 626 9407
Agnes Ojala
RMK-st koondatud raamatupidajad said 2007. aasta tulemustasu tagantjärele kätte.
Osa riigimetsa majandamise keskuse (RMK) endistest raamatupidajatest, kes 2008. aasta jaanuari lõpus koondati, on varasema tööandjaga peetud vaidluse 2007. aasta boonuste üle lõplikult võitnud. Riigikohus ei ole seni ühtegi sel teemal kõrgeima kohtuinstantsini jõudnud asja menetlusse võtnud, jättes jõusse ringkonnakohtu otsuse.
2008. aasta juunis alanud vaidlus käis selle üle, kas RMK peab kogu 2007. aasta tööd teinud, kuid järgmise aasta alguses, enne aastaboonuste väljamaksmist koondatud raamatupidajatele ja asjaajajatele eraldi tulemustasu maksma.
Kuigi RMK maksis töötajaile lisaks koondamisrahale kahe kuu palga, ei olnud see mitte aastaboonus, vaid lisatasu jaanuari jooksul tööotste kiirkorras kokkuvõtmise ja sellega seotud ületunnitöö eest. Nii väitsid raamatupidajad. Tööandja selle tõlgendusega nõus ei olnud.
Nõuab täitmist
Kohus on nüüdseks siiski otsustanud, et töötajaile nende aastaboonust välja ei makstud, nõudes RMK-lt kohustuse tagantjärele täitmist.
RMK personaliosakonna juhataja Ülle Pällo sõnul ei olnud koondatuil õigust saada lisatasu, sest keskus on seda maksnud vaid neile töötajatele, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping.
Seitset raamatupidajat ja kaht asjaajajat kohtus esindanud Siiri Grünbaum pidas pikaleveninud vaidlust mõttetuks. „Uues töölepingu seaduses on kirjas, et tööandja majandustulemustest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest,” ütles ta.
Grünbaumi sõnul oli ka varem selge, et väljateenitud tulemustasu tuleb igal juhul töötajale välja maksta, ka siis, kui töötaja on vahepeal töölt lahkunud.
RMK-d esindanud tööõigusbüroo Labour Consulting partner ja jurist Thea Rohtla ei osanud hinnata, milline võiks kohtuasjade mõju olla teistele ettevõtetele.
Taust
Koondati 43 inimest
Viiele 8880 krooni
•• RMK koondas 2008. aasta jaanuaris 43 raamatupidajat ja asjaajajat, sest raamatupidamine tsentraliseeriti.
•• Mais-juulis 2008 esitas 14 koondatut 2007. a tulemustasu nõude töövaidluskomisjoni, kus avaldused ka rahuldati.
•• 2010. aasta veebruari seisuga on jõustunud maakohtu otsused viie raamatupidaja hagides. Välja on mõistetud summa 8880 krooni töötaja kohta.
Lehekülg 1292 / 1591
