Artiklid
Agnes Kuus
Esimese paari päevaga on esitatud juba üle 200 000 ehk ligi kolmandik tänavu täidetavaist tuludeklaratsioonidest. Mulluse tulu kirjapanek tekitab aga paljudele kõikvõimalikke küsimusi – alates sellest, miks mõni ei saa riigilt tagasi sentigi, ning lõpetades sellega, kas kohtutäitur võib raha, mis lapse arvele lasti kanda, ära võtta.
Valik sagedasematest küsimustest koos maksuameti vastustega.
Tulumaksutagastus laste pealt
Vanem poeg sai 18aastaseks alles 2009. aasta detsembris. Miks ma ei saa kanda teda deklaratsiooni, kuigi ta oli 11 kuud 17aastane ja jääb ka edaspidi ülalpeetavaks?
Seadus on selline, sest ta oli 2009. aastal 18aastane.
Mul on kolm last, kaks praeguse ja üks eelmise elukaaslasega. Lastetoetust saavad emad. Kas saan eelmise elukaaslase lapse kanda oma deklaratsioonile, kuna temal on vaid üks laps?
Võite lapse enda deklaratsiooni kanda, kui osalete kasvatamises ning saate eelmise elukaaslasega kokkuleppele. Eelisõigus maksusoodustust kasutada või kasutamata jätta on lapsetoetuse saajal.
Kas laste pealt tagastatava tulumaksu suurus sõltub sissetulekust?
See sõltub tasutud tulumaksust. Kui peres on kaks kuni 17aastast last ja tulumaksu on makstud aasta jooksul vähemalt 5670 krooni, siis selle summa saabki tagasi.
Kohtutäitur tulumaksu-tagastuse kallal
Kuidas saavad kohtutäituri nõuded maksuameti lehele? Ja kui täituriga on kokkulepe maksegraafikus, siis kas ta tohib raha ära võtta?
Kohtutäitur arestib maksu- ja tolliametis (MTA) tulumaksu tagastuse nõude. Sellel aastal jõuab see info ka teie tuludeklaratsiooni infoleheküljele. Juhul kui leiate, et kohtutäituri nõue on alusetu, täidetud või olemas graafik, millest kinni peate, tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes vaatab selle üle ja kui nõustub teiega, saadab MTAle info, et nõue maha võetakse.
Kas tagastatavast tulumaksust arvestatakse maha ainult need kohtutäituri nõuded, mis puudutavad riigi- ja tollimaksuvõlgasid, või kõik nõuded?
Kohtutäiturid võivad igasuguste nõuetega pöörduda.
Kas seitsmeaastase tütre arvele võib lasta tulumaksu tagastada?
Jah, kui tal on pangakonto. Kui aga põhjus on kohtutäituri nõudest kõrvalehiilimine, siis juhul kui kohtutäitur on arestinud MTAs tulumaksutagastuse nõude, siis esmalt kaetakse MTAs kohtutäituri nõue ja alles seejärel kantakse ülejäänud summa soovitud arvele.
Kui palju kohtutäitur tagastatavast osast ära võtta võib? Kas ka siis, kui tagasisaaja on töötu ega saa toetust, võib kohtutäitur kõik ära võtta?
Kohtutäitur võib ära võtta nii suure summa, kui suur on nõue. Seega ka kogu tagastatava summa.
Tulumaksutagastus koolituskuludelt
Pensionärist ema maksis ülikooli õppemaksu minu eest. Kui panen koolituskulud ema deklaratsioonile, kas siis tagastatakse tulumaks temale või ei saa pensionär midagi? Ema pension on 5000 krooni kuus.
Kui ema pension on 5000 krooni kuus, siis see on tal olnud kogu summa ulatuses maksuvaba ja ta ei ole riigile tulumaksu tasunud. Seega ei ole kusagilt tulumaksu tagastada.
Mullu tulu-kulu puudus, oli ainult lapse koolituskulu lasteaias. Kas keegi teine tohib need kulud oma deklaratsioonis ära näidata?
Deklareerida tohib koolituse eest maksja.
Kas autoregistrikeskusele eksamite eest makstud riigilõivu eest saab raha tagasi?
Ei.
Eluasemelaenu intressid
Mul on õigus mahaarvamisele üle 90 000 krooni. Miks arvesse läheb ainult 50 000? Kui olen eluaseme omanik, aga laen on elukaaslasega pooleks, kas siis elukaaslane saaks deklareerida ülejäänud intressid?
Deklareerida saab sellisel juhul ainult omanik ning 50 000 krooni piir on pandud seadusega. Midagi pole parata, ülejäänud intressid jäävad kasutamata.
Kui olen laenuga soetatud eluaseme parendamiseks võtnud täiendavat laenu, kas selle intressidelt tagastatakse samuti tulumaksu?
Küsimus taandub sellele, kas ehituseks on ehitusluba. Kui ehitusluba ei ole, siis on tegemist tavalise remondiga ja selle jaoks võetud laenult ei saa soodustust kasutada
Tulumaksutagastusest ilmajäämine
Olen terve aasta töötanud kahe koha peal ja arvutuskäik näitab, et saan tagasi kõigest kolm krooni. See tundub nii ebareaalne! Üle-eelmisel aastal käisin paar kuud tööl ja sain aastas kokku alla 20 000 krooni palka, kuid deklaratsiooniga sain tagasi ligi 2000 krooni. Millest selline erinevus?
Järelikult oli aasta jooksul kõikidelt tuludelt tulumaks õigesti kinni peetud ning teil ei olnud kulutusi, millelt saaks maksuvabastust.
Käisin mullu viis nädalat tööl ning ei saa mitte midagi tagasi. Kuidas on see võimalik? Tulumaksu maksan nii palgast kui ka pensionist.
Vaata eelmist vastust.
Välismaal töötamine
Kui töötan ajutiselt välismaal ja maksan tulumaksu vähem, kas pean vahe Eesti maksuametile kinni maksma?
Kõik välistulud tuleb deklareerida ja kui on vähem tulumaksu kinni peetud kui seda näeb ette Eesti seadus, tuleb vahe täiendavalt tasuda.
Olen kogu eelmise aasta töötanud Soomes ja makse siia maksnud. Kas ma saan kodulaenu intressidelt midagi tagasi?
Kui te Eesti riigile ei ole tulumaksu tasunud, siis ei ole teile võimalik eluasemelaenu intressidelt tulumaksu tagastada, kuna tagastusi saab teha ainult tasutud tulumaksult.
Helve Toomla , jurist
•• Tööd praegu pole ja keegi pole ka midagi rääkinud palgata puhkusest. Kas tööandja on kohustatud maksma mulle kodus istumise eest palka? Töölepingu järgi on mu põhipalk 5000 krooni.
Töölepinguseaduse (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja pole seda andnud.
Seega tuleb tööandjal maksta ka kodus istumise eest ja mitte töölepingus näidatud palka, vaid koguni keskmist töötasu. Tuleb siiski meeles pidada, et töövaidluse korral peab töötaja suutma tõendada, et ta oli töötegemiseks valmis, kuid tööandja seda ei võimaldanud. Seepärast soovitan tingimata tööd nõuda ja teha seda nii, et endale jääks sellest kirjalik jälg, mida oleks võimalik töövaidluskomisjonis või kohtus tõendina kasutada.
Töönõue tuleks kirja panna ja tööandjale allkirja vastu üle anda, saata see tavalise või elektronposti teel või esitada muul kirjalikku taasesitamist lubaval viisil. Ülemuse suulise ütlemise peale ja ilma omapoolse reageerimiseta ei maksa koju jääda.
•• Töötajatel on tähtajalised lepingud kolmeks kuuks. Kui kolm kuud saab täis, siis tavaliselt pikendatakse taas lepingut sama aja võrra. Nüüd aga ei soovita lepinguid enam pikendada. Kas pean töötajate koondamisest teatama ka töötukassale või piisab, et teavitan üksnes haigekassat?
Kui tööandja soovib tähtajalist lepingut lõpetada enne tähtaja saabumist, tähendab see töötaja koondamist. Koondamise korral tuleb tööandjal esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest. Avalduse vorm on kehtestatud sotsiaalministri 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 56. Kollektiivsest koondamisest aga peab tööandja töötukassale kindlasti teatama TLS paragrahvides 101-103 näidatud korras.
Töötuskindlustuse seaduse § 42 sätestab töötuskindlustusmakse maksmise ja tõendite andmise korra. Selle järgi tuleb tööandjal kindlustatu (töötaja) nõudel anda tõend töötuskindlustusmaksete, tasude liikide, suuruste, töösuhte lõppemise aluse ja aja, tööstaaži jms kohta. Tavaliselt ei oska inimene töölepingu lõppemisel tõendit küsida, seetõttu on arukas see talle ise kaasa anda. Töötuskindlustus-hüvitise taotlemisel peab töötaja niikuinii need tõendid lisama sotsiaalministri 2009. aasta 8. aprilli määrusele nr 31 järgi.
Täpsemat teavet saab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee või infotelefonilt 15501.
••Soovin tööle minna nö poole kohaga. Kas see on võimalik? See on vahetustega töö. Mitu tundi päevas peaksin siis töötama ja mitu päeva järjest?
Poole kohaga töötamine tähendab osalist tööaega, see võib olla nii neli tundi päevas viiepäevase töönädala korral kui ka 20 tundi nädalas, kusjuures tööpäevad võivad siis olla erineva pikkusega. Samuti on osalise tööaja korral võimalik rakendada tööaja summeeritud arvestust, kuid ikka nii, et arvestusperioodi jooksul tehtud töötunnid summas jääksid kokkulepitud tööaja piiresse, st neli tundi tööpäeva kohta.
Vahetustega tööl enamasti tööaja summeeritud arvestust kasutataksegi. Kui näiteks arvestusperioodiks on üks kuu, tuleb kalendrist lugeda konkreetse kuu tööpäevad ja korrutada need üheks päevaks kokkulepitud töötundide arvuga, poole kohaga töötamisel siis neljaga. Nii saadakse töötundide arv selles kuus. Töölepingus tuleb näidata töö-aeg. Võib kirja panna, mis päeval ja mis kellast mis kellani töötatakse. Tööaja summeeritud arvestuse korral peavad töölepingus olema ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused.
Alates esmaspäevast, 15. veebruarist saab Maksu- ja Tolliametile (MTA-le) tuludeklaratsioone esitada elektroonselt e-maksuametis/e-tollis, samast ajast väljastavad MTA teeninduskohad ka eeltäidetud andmetega tuludeklaratsioonide väljatrükke.
2009. aasta tuludeklaratsioonis saab kasutada täiendavat maksuvabastust kuni 17-aastase lapse puhul alates teisest lapsest, aasta tagasi sai soodustust alates esimesest lapsest. MTA pakub soodustuse saajatele laste eeltäidetud andmeid.
Esmakordselt on võimalus kasutada lisaks eesti- ja venekeelsele ka ingliskeelset deklaratsiooni vormi.
Deklareerimisel saab tänavu kasutada lühivarianti. Juhul, kui maksumaksjal ei ole MTA poolt eeltäidetud andmetele midagi lisada, saab deklaratsiooni kohe kinnitada.
Käesoleval aastal kantakse MTA poolt eeltäidetud deklaratsioonile esmakordselt ka eelmiselt deklaratsioonilt võetud eluasemelaenu andmed.
Samuti kuvatakse maksumaksjale eelseisev maamaksu kohustus ning antakse võimalus jätta tagastatav tulumaks maamaksu katteks. Ülejäänud summa tagastatakse pärast maamaksu tasumise tähtaega.
Äriregistrisse kantud või MTA-s registreeritud FIE tegevusala eeltäidetakse, kui eeltäidetud andmed deklaratsioonil puuduvad, saab FIE teha valiku vastavalt tegevusalade klassifikaatorile.
Abikaasade ühisdeklaratsiooni korral on võimalik tutvuda nii enda kui abikaasa maksunõuete või muude kohustustega.
Kuna oodata on palju ühisdeklaratsioone, siis juhib maksuhaldur tähelepanu, et ühise tuludeklaratsiooni esitamiseks või ühisdeklaratsiooni muutmiseks üksikdeklaratsiooniks on nõutav mõlema abikaasa nõusolek.
E-maksuametisse/e-tolli sisenemiseks soovitame kasutada ID-kaarti, mis on kõige turvalisem ning kiirem viis. E-maksuametist/e-tollist väljumiseks kasutage aga turvalisuse huvides kindlasti nuppu "välju".
Tähtajad:
26. veebruar - tulumaksu tagastamise algus e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni esitanud klientidele
31. märts - tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg
20. aprill - tulumaksu tagastamise algus paberdeklaratsiooni esitanud klientidele
1. juuli - juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg
1. oktoober - juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg neile, kes deklareerivad ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest
Lisainfot saab MTA kodulehel olevast teemaveebist www.emta.ee/tuludeklareerimine ning infotelefonidelt: 1811 - deklareerimise kohta käivad küsimused; 8800811 - info füüsiliste isikute maksustamise kohta; 8800815 - abi elektroonsel deklareerimisel ja e-maksuameti kasutamisel. Infotelefonid töötavad esmaspäevast neljapäevani kell 8.30-16.30 ja reedeti 8.30-15.30.
Ajakirjanikele on täiendavat materjali pressimaterjalide all, samast leiab ka venekeelse teksti.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
Agne Narusk
On inimesi, kes ei tunne oma õigusi ega tea kitsikusse sattununa, kust abi paluda.
Erkki (36) võttis end hilissügisel töötuna arvele. Püsivat töökohta polnud tal juba paar aastat, kõigest juhuotsad siit ja sealt. Enne seda oli ta palgal ehitusfirmas, teenis korralikult ja tööd jagus. Palka maksti ümbrikus, puhkust ei antud ning ravikindlustusest võis ainult unistada.
Millest Erkki praegu elab, ei oska ta ka ise öelda. Kuidagi hing sees seisab ja poissmehe kasin üürikortergi pealinnas enamasti õigel ajal makstud. Sõbrad aitavad ja ülimalt kokkuhoidlik peab olema, jagab ta nippe. Töötukassasse läks mees seepärast, et polnud varem sealt tööd otsinud, ikka vaid ajalehest ja tuttavate kaudu. Aeg on raske, proovida tuleb kõike. Hea, et nüüd on tal ravikindlustus. See on ka kõik, sest majanduslikult pole midagi paremaks läinud – tööd ei ole ning õigust töötutoetust saada samuti mitte.
Kui Erkki viimati töötukassas oma igakuisel visiidil käis, küsis konsultant, ega mehel toetuse jaoks tõendit vaja ole. Ega vist, kehitas Erkki õlgu. Hiljem uuris vanema venna käest, et mida ametnik võis mõelda, mis toetust?
Töötukassa selgitab
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütleb, et kui vaja, saavad nad kinnitada kirjalikult, et inimene on töötu ning otsib nende kaudu tööd, täidab kõiki töötuks olemise tingimusi ja tal pole sissetulekut. Tõendit võib vaja minna toimetulekutoetuse saamiseks. Omavalitsuseti on reeglid erinevad: Tallinnas näiteks seda ei küsita, kuid paljudes teistes omavalitsustes on töötukassa tõendit vaja. Nii ka selles Kesk-Eesti vallas, kus Erkki rahvastikuregistri andmete järgi elab.
Erkki lööb seda kuuldes käega: ei ole sel mõtet, mis siis, et sissetulek kalendrikuus jääb kaugelt alla tuhande krooni. Sest „paberite järgi” elab mees Raplamaal, aga tegelikult Tallinnas. Nii on tema arvates mõlemal pool olemas ettekääne, miks ta toetuse saajate hulgast välja arvata.
Kuid kas see ikka on nii?
Ministeerium selgitab
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen vastab küsimusele: „Kas on nii, et toimetulekutoetust saab taotleda üksnes sealt, kus on inimese elukoht rahvastikuregistri andmetel?” eitavalt.
„Toimetulekutoetuse maksmisel ei ole rahvastikuregistri järgne elukoht seatud otseseks piiranguks. Taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas taotleja alaliselt või püsivalt elab (sotsiaalhoolekande seadus § 22.1 lõige 1),” selgitab Atonen. „Inimese õigusele toetust taotleda ja saada vastab kohaliku omavalitsuse kohustus seda ka menetleda ja maksta. Kui omavalitsus on veendunud, et isik on mingil põhjusel esitanud valeandmeid, on samas seaduses sätestatud vastavad kohaliku omavalitsuse tegutsemise võimalused. Viimasega kaasnevad ka isiku võimalused otsust maavanema juures vaidlustada.”
Niisiis, kui Erkki tõendab üürilepinguga, et elab alaliselt pealinnas, võib ta taotleda siin ka toimetulekutoetust. Mis ei tähenda, et ta selle kohe ka saab, sest tingimusi ja nõudeid, mida arvesse võetakse, jagub.
Toimetulekutoetus
Omavalitsustel ka teisi sotsiaaltoetusi:
•• riigi toimetulekutoetuse saamiseks peab inimese sissetulekute ja väljaminekute vahe jääma alla tuhande krooni.
•• Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.
•• Toimetulekutoetus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S (TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek).
•• Lisaks pakuvad omavalitsused puudustkannatajatele mitmeid sotsiaaltoetusi.
•• Infot toetuste ja tingimuste kohta saab omavalitsuste sotsiaalosakondadest ning sotsiaalministeeriumi veebiaadressilt www.sm.ee. Omavalitsuste kodulehekülgedel paraku enamasti vastav teave puudub.
•• Väga hea nn õppematerjal toimetulekutoetuse kohta on Viljandi linna koduleheküljel www.viljandi.ee. Ehkki see on mõeldud sealsetele elanikele, kehtivad need üldised põhi-mõtted enamasti kõikjal.
Helve Toomla , jurist
•• Aeg-ajalt kehtestab tööandja meile osalise tööaja. Töötame niikuinii miinimumpalgaga ja kui sellest saame veel ainult 60 protsenti kätte, siis loomulikult proovib igaüks kuskilt mingit lisatööd leida, et ära elada. Aga lisatöö tegemine on raske, kui põhitööandja ei tea tegelikult kunagi ette, kui kaua osaline tööaeg kestab. Kas seadus näeb ette etteteatamise tähtaegu osalisele tööajale üleviimisel ja uuesti täistööajale naasmisel?
Kahjuks ei selgu küsimusest, kas selliste üleviimiste puhul muudetakse töötajate nõusolekul nende töölepinguid või teeb tööandja seda töölepinguseaduse (TLS) § 37 alusel. Töölepingu tingimusi, sh töötasu ja -aja osas, saab üldjuhul muuta ainult poolte kokkuleppel. Muuta saab tingimusi nii teatud tähtajani kui ka alaliselt. Seadus ei näe muutmiseks ette mingeid tähtaegu, kuid kui tööandja muudatuse allkirjastamiseks esitab, tuleks kindlasti võtta mõistlik aeg, et sellega põhjalikult tutvuda ja meeles pidada, et allkiri lepingus tähendab tingimustega nõustumist.
Erandina annab TLS § 37 tööandjale võimaluse ühepoolselt – ilma töölepingut muutmata ja töötaja nõusolekut küsimata – töötasu ja töö ulatust vähendada, kui tegemist on ettenägematute, tööandjast mitteolenevate majanduslike põhjustega. Selle sätte alusel võib töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, kuid mitte alla kehtiva töötasu alammäära – 4350 krooni kuu kohta. Töötajal on seejuures õigus vähendada oma töö tegemist võrdeliselt töötasu vähendamisega. Tavaliselt teatab tööandja koos töötasu vähendamisega ka tööaja vähendamisest. Palga vähendamisest peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva, samuti tuleb töötajate või nende esindajatega konsulteerida, selgitada, miks on hädavajalik palka kärpida. Töötajale on seadus sel puhul jätnud ainult kaks võimalust – leppida vähendatud palgaga või tööleping TLS § 37 lg 5 alusel üles öelda.
Kui küsija töölepingut tema nõusolekul ei ole muudetud või tööandja ei ole rakendanud ka seaduses antud võimalust palga vähendamiseks ettenähtud tingimustel, on palga vähendamine ja osalisele tööajale üleviimine ebaseaduslik.
•• Kaks aastat tagasi naasin lapsehoolduspuhkuselt. Kuu aega hiljem pakuti mulle titapuhkusele mineva kolleegi ametikohta, et teda sel ajal asendaksin. Nii on ka töölepingus. Nüüd langetas tööandja põhipalka ja sel nädalal peame ka uued töölepingud allkirjastama. Millised on minu õigused, kui ma ei ole sellega nõus? Ja kui töötaja, keda asendan, naaseb tööle, siis kas minul kui asendajal on õigus saada koondamist või mitte?
Küsija sõlmis 2007. aastal tähtajalise töölepingu. Tähtaja saabumisel, st kolleegi tööle asumisel tööleping lõpeb. Koondamine võib kõne alla tulla ainult sel juhul, kui tööandjal tekib koondamise olukord enne tähtaja saabumist. Töötaja ise enda koondamist nõuda ei saa, samuti ei ole tal nõudeõigust alalisele töökohale. Kui vaba alaline sobiv töökoht tekib, on tööandja küll kohustatud sellest TLS § 28 lg 2 p 9 alusel tähtajalise töölepinguga töötajat teavitama, kuid tal ei ole kohustust ajutist töötajat sellele kohale üle viia, see toimub ikka poolte kokkuleppel.
Töölepingut, olgu tegemist tähtajalise või tähtajatu lepinguga, saab muuta poolte kokkuleppel. Kui küsija keeldub palgatingimuse muutmisele lepingus alla kirjutamast, jääb kehtima senine töötasutingimus.
•• Töötajal on kindel kuupalk, tööandja tahab seda 20 protsendi võrra vähendada. Kas töötajale oleks kasulikum kokku leppida palga vähendamises või hoopis osalise tööajaga töötamises? Kuidas mõjutab see puhkusetasu, koondamishüvitist või töötu abiraha töötuks jäämise korral?
Eeldan, et tööandja soovib muuta töölepingus kokku lepitud kuupalka ilma seejuures tööaega vähendamata. Kui töötaja soovib lisada ka tööaja vähendamise ja töötada osalise tööajaga, tuleks asuda läbi rääkima ja täpsed muudatused töölepingusse kirja panna. Põhimõtteliselt ei pea töölepingus ühe tingimuse muutmine tooma kaasa teise muutmist. Võib kokku leppida osalises tööajas endise palgaga või vastupidi – endises tööajas väiksema või ka suurema palgaga.
Osaline tööaeg annab rohkem vaba aega, muud kasu ei oska ma sellest leida. Väiksem palk, olgu see täis- või osalise tööaja eest, toob kaasa nii puhkusetasu kui ka keskmise palga vähenemise, seega ka väiksema koondamishüvitise. Töötu abiraha ehk töötutoetus töötaja palgast ei sõltu, küll aga arvutatakse töötuskindlustushüvitist töötasu alusel.
Lehekülg 1296 / 1593
