Artiklid
Õiguskantsler Indrek Teder leidis vastuseks Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) taotlusele, et tänavu mitmekordselt kasvanud töötuskindlustusmakse määrade tõstmine oli seaduslik.
Õiguskantsler märkis, et tingimused, mis seaduse järgi lubavad kalendriaasta keskel tööstuskindlustusmakse määrasid tõsta, olid olemas ning 2009. aasta tööstuskindlustusmakse määrad sätestanud valitsuse määrus põhiseaduspärane.
EAKL tegi õiguskantslerile avalduse oktoobri keskel, kuna polnud rahul valitsuse määrusega, mis tõstis alates augustist töötuskindlustusmakse määra 2,8 protsendini töötaja palgast.
Töötukassa hinnangul oli see tõus valitsussektori üldise eelarvedefitsiidi parandamiseks ja mitte seetõttu, et tekkis vajadus töötukassa reservide kasutuselevõtuks. Viimane on põhjus, mille tõttu võib aasta keskel töötuskindlustusmakse määra tõsta.
Õiguskantsleri hinnangul pole alust kahtluse alla seada prognoose, mis näitasid töötukassa puudujääki. Maksemäärade tõstmatajätmine oleks toonud kaasa töötukassa kaheksakordse netovara vähenemise sel ja järgmisel aastal, mistõttu poleks reservkapitali kasutuselevõtt olnud välistatud, märkis Teder.
Kui aasta alguses oli töötuskindlustuse maksemäär töötajale 0,6 ja tööandjale 0,3 protsenti palgast, siis juunis kerkis see kolme protsendini, mis oli suurim lubatud määr.
Tööpuuduse kasvades vähenesid töötukassa rahalised vahendid, mistõttu otsustas valitsus defitsiidi vastu võitlemiseks esmalt tõsta maksemäära lagi 4,5 protsendini ning tõstis hiljem töötukassa nõukogu ettepanekul 1. augustist töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendile.
Praegu on maksemäär töövõtjale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti ning vastavalt valitsuse otsusele jääb see nii ka 2010. aastaks.
BNS
Tööinspektsiooni poole pöördutakse tihti küsimusega, kas töötervishoiuarsti soovitused, prillid, joogivesi ja muud sedalaadsed kulutused on erisoodustus? Nüüd saab neile küsimustele vastuse.
Maksu- ja Tolliamet on koostanud juhendi "Töötervishoiu kulutuste maksustamine" (http://www.emta.ee/index.php?id=23811#vaktsineerimine), mis annab vastused just eelpoolnimetatud küsimustele. Soovitame lugeda kõigil tööandjatel.
Tööinspektsiooni teabeosakond
Agne Narusk
Mõistlik on otsida tööd EURES-võrgustiku kaudu, sest need pakkumised on turvalised.
Omal käel piiri taha tööd otsides tasub jääda ametlike infokanalite juurde, see hoiab ära hilisemad halvad üllatused. Suurim kontrollitud taustaga töövahendusportaal on EURES – Euroopa Liidu ametlik tööagentuur, mille veebileht koondab tööpakkumisi 31 riigis ning jagab infot elu- ja töötingimustest EL-i ja Euroopa majanduspiirkonna maades.
Praeguse seisuga on EURES-portaalis pea 370 825 elulookirjeldust ja 705 545 töökohta 20 345 registreeritud tööandjalt. Tööpakkumiste kõrval pakub portaal terve rea nõuandeid, mida tasub välismaale tööle minnes arvesse võtta.
Enne kui välismaale tööle lähed
••Selgita välja kõik nõuded ja tingimused, mida on vaja täita enne välisriiki tööle asumist.
••Kontrolli tööpakkumist põhjalikult. Ka siis, kui see tuleb sõbralt sõi sugulaselt.
••Uuri, kas tööd pakkuv ettevõte tegutseb ikka seaduslikult.
••Kontrolli enne allakirjutamist lepingu üksikasju. Pööra tähelepanu sellele, kui palju vastutust võtab endale töövahendusfirma ja/või tööandja ning millised õigused ja kohustused on töötajal.
••Tee oma passist koopia. See ei asenda küll reisidokumenti, kuid kui pass peaks kaduma, võib see hõlbustada kohapeal asjaajamist. Jäta ka kodustele oma passi koopia ja dokumendifoto.
••Nii ravi- kui ka töötuskindlustuse puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et hüvitist saadakse riigilt, kuhu laekuvad maksud. Selgita välja, kas uus tööandja hoolitseb sotsiaalkindlustuse eest või tuleb ise oma maksud tasuda.
Helve Toomla, jurist
•• Töötaja ei ilmunud pärast puhkust enam tööle ja ei vastanud ka juhataja telefonikõnedele ega -sõnumitele. Kontorisse töölepingut lõpetama pole ta tulnud. Paar kuud hiljem nõudis ta meili teel töölepingu korrektset lõpetamist ja hüvitisi. Kuidas peaksime käituma, kui ei õnnestu töötajale ülesütlemisavaldust edastada? Kuidas saab tööandja töölepingu lõpetada?
Seadus ei nõuagi tingimata ülesütlemisavalduse paberil ja allkirja vastu esitamist, seda võib teha ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Näiteks samas vormis, nagu esitas töötaja oma nõude – meili teel. Kui seda soovitakse siiski n-ö kindla peale esitada, siis võib avalduse saata posti teel tähitult ja väljastusteatega. Tööandja on oma teatamiskohustuse sel juhul täitnud isegi siis, kui töötaja ei suvatse saadetist vastu võtta ja postiasutus selle tagasi saadab.
Töötajale, kes põhjusetult tööle ei ilmunud, võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel.
•• Seaduses on öeldud, et õppepuhkuse ajal makstakse 20 kalendripäeva eest keskmist palka. Keskmine palk arvutatakse tööpäevades. Kavatsen võtta õppepuhkust kümme kalendripäeva. Kas sel juhul tuleb leida keskmine kalendripäevatasu ja see korrutada 10-ga? Eri portaalid ja foorumid tõlgendavad seadust erinevalt.
Kuna tegemist on ühe puhkuseliigiga ja tasu makstakse õppepuhkuse kalendripäevade eest, siis tulebki lähtuda kirjeldatud variandist, s.t leitakse keskmine kalendripäevatasu, mis korrutatakse kümnega, s.t õppepuhkuse päevade arvuga. Sellisele seisukohale on asunud nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka sotsiaalministeerium.
Täna käivitub kaks aastat kestev nõustamisprogramm «Uus algus», mis aitab toimetulekuraskustes, kaua kodus olnud või töötutel inimestel jälle tööturule naasta.
Arengu Keskuses Avitus algav programm «Uus Algus» on mõeldud sotsiaalsete ja majanduslike toimetulekuraskustega inimestele, töötutele ning väikelaste emadele, kes soovivad tööturule naasta või oma positsiooni tööturul parandada.
Programmi viivad läbi eriväljaõppega rühmajuhid, psühholoogid, personalijuhid või -nõustajad ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) ja MTÜ ETNA Eestimaal spetsialistid. Nõustamisprogrammi viiakse läbi Tallinnas.
Programmis osalemine on tasuta. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond meetme 1.3.3, «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed»' raames, toetuse suurus on 1 123 574 krooni.
«Töötusel on oma psühholoogiline pool, mis inimesi mõjutab. Töötud vajavad psühholoogilist abi, et keerulises olukorras mitte masendusse langeda ja alla vanduda, vaid leida üles oma tugevad küljed ning otsida lahendusi. Samas on töötute jaoks psühholoogiline abi kallis ning rahaliste piirangute tõttu jääb see nende jaoks sageli kättesaamatuks,» ütles Avituse projektijuht Triin Ülesoo.
Tema sõnul on loogiline, et Avitus aitab leida lahendusi hetke valupunktile - töötusest tulenevale masendusele, lootusetusele jms. «Avitusel on pikaaegne kogemus nii grupi- kui individuaalnõustamise osas ning spetsiifiliselt oleme tegelenud just depressiooniprobleemidega. Tahame aidata inimestel leida eneseusu ning käivitada oma sisemised ressursid, et raskes olukorras hakkama saada, leida oma jõud, uued suunad ja uus lootus. Tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele saame programmi ellu viia mahus, mis võimaldab jõuda paljude abivajajateni.»
Nõustamisprogramm pakub võimalust osaleda rühmanõustamisprogrammis ning kasutada individuaalse psühholoogilise, juriidilise või ettevõtlusalase nõustamise teenust. Eneseabi- ja psühhokoolitusrühmades õpitakse spetsialistide lühiloengute, kogemuste vahetamise, testide ning eneseanalüüsi abil iseennast, oma tööalaseid võimeid ja vajadusi paremini mõistma.
Arutletakse erinevate psühholoogiliste ja praktiliste tegurite üle, mis võivad inimese toimetulekut mõjutada ning kuidas neid tegureid enda heaks paremini ära kasutada. Räägitakse töötamisega seotud juriidilistest aspektidest ning ettevõtluse alustamisest ja võetakse läbi töökohale kandideerimine: töökuulutustega töötamine, CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostamine ning töövestlus.
Rühmajuht Anne-Ly Rõuk räägib eneseabigruppidest: «Valisime üheks nõustamise vormiks just eneseabi- ja psühhokoolitusrühma. Individuaal- ja grupinõustamine on erinevad meetodid, millel on mõlemal oma plussid ja miinused. Rühmanõustamise eelised ja efektiivsus peitub näiteks selles, et inimene tajub, et ta ei ole oma probleemidega üksi ning kiirem on ka muutusteks motivatsiooni leidmine.»
Nõustamisprogrammi läbib 12 eneseabirühma, neist kuus väikelaste emadele, igas rühmas 15 inimest. Üks rühmatöötsükkel kestab 10 nädalat, koos käiakse ühel päeval nädalas kuus tundi korraga. Individuaalset nõustamist saab umbes 80-100 inimest aastas. Väikelaste emadele pakutakse vajadusel ka lapsehoiu võimalust.
Toimetas: Sandra Maasalu
Lehekülg 1302 / 1592
