Artiklid
Maksu- ja Tolliamet on suurendanud tähelepanu sektoritele, kus liigub sularaha. Esialgsed tulemused näitavad rikkumisi käibemaksuarvestuses, tuvastatud on suurel hulgal ümbrikupalga maksmise juhtumeid ning üle 20 isiku, kes saavad töötuskindlustushüvitist, kuid töötavad samal ajal mitteametlikult. Sellesuunalise töö tulemusena on MTA novembri jooksul alustanud üle 150 kontrolli.
Parklate kontrollimisel selgus, et 60 protsendil äriühingutest töötab ettevõttes reaalselt rohkem töötajaid, kui maksuhaldurile deklareeritakse. Valdavalt on ametlikult tööl kaks, tegelikult aga neli inimest. Tuvastati juhtum, kus ettevõttes oli deklareeritud seitse töötajat, palka maksti neist neljale. Kontrollimisel selgus, et äriühingus töötab 20 inimest.
Enamikes kohtades toimub arveldamine sularahas ning esialgse hinnangu kohaselt varjati käivet ligikaudu poole ulatuses.
Kontrollide käigus tuvastati 24 isikut, kes on töötukassas arvele võetud, kuid töötavad samal ajal mitteametlikult. On ka juhtumeid, kus isik on samas ettevõttes eelnevalt tööl olnud ning on sealt koondatud ja töötuna arvele võetud, kuid saades töötukassast hüvitist, töötab tegelikult ettevõttes edasi, mida maksuhaldurile enam deklareeritud ei ole. Kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on antud juhul tegemist väga alatu pettusega – riiki petetakse kahekordselt, esiteks küsitakse töötukassast raha, mida ausad maksumaksjad on sinna tasunud ja seejärel jäetakse maksud tasumata. Maksuhaldur ja töötukassa vahetavad antud juhtumite puhul informatsiooni ning töötukassal on võimalik võtta kasutusele omapoolsed meetmed, sh nõuda tagasi alusetult saadud hüvitis.
Novembrikuus on Maksu- ja Tolliamet kontrollinud lõbustusasutusi, parklaid, autoremondi- ja rehvitöökodasid, toitlustusasutusi ning jaemüügi ja ehitusega tegelevaid ettevõtteid.
Selle aasta kolme kvartali jooksul toimunud kontrollitegevuste tulemusel tuvastas amet deklareerimata ja tasumata makse kokku 857 miljoni krooni ulatuses.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
Valitsus kiitis heaks muudatused määruses, mis reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimusi ja piirmäärasid. Muudatused tulenevad alates selle aasta 1. juulist jõustunud tulumaksuseaduse muutmisest, millega laiendati isikute ringi, kel on õigus saada tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist.
Määruse kohaselt võimaldatakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist maksta ka juriidilise isiku kontrollorgani liikmele. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt makstakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele.
Tulumaksuseadusesse vastava täienduse sisseviimisel leiti, et ka juriidilise isiku kontrollorgani liikme puhul võib tekkida vajadus maksta seda hüvitist, kui isik kasutab isiklikku autot oma ametiülesannete täitmisel. Seetõttu peeti vajalikuks maksuvabastusest puudutatud isikute ringi laiendada.
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Mailis Repsi sõnul kurdavad töötavad üliõpilased, et ettevõtjad sunnivad neid uuele seadusele toetudes õppepuhkust suvel välja võtma, ettevõtjate sõnul aga on nad endiselt valmis tegema õppiva töötajaga kompromisse.
"Minu poole on pöördunud üsna mitmed üliõpilased, kes on, nagu meil Eestis kombeks, töötavad üliõpilased, ja on mures, et uues töölepinguseaduses on sees selline märge, et õppepuhkust saab võtta kalendriaasta jooksul, vanasti oli see õppeaasta jooksul," rääkis riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps.
Ta lisas, et nüüd on tekkinud selline probleem, et mitmed tööandjad on öelnud töövõtjale, et võta õppepuhkus suvel välja. Samas sõnas Reps, et mõistab tööandjaid, kuna kiiretel perioodidel on väga keeruline töötajat töölt ära lasta.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4504/uud_uudidx_450409.html
Kerttu Kaldoja
Valitsus kiitis täna heaks töötukassa ettepaneku, mille kohaselt jääb töötukindlustusmakse määr tuleval aastal senisele tasemele.
Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt kehtestatakse 2010. aastaks kindlustatu maksemääraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks 1,4 protsenti.
Võrreldes 1. augustist 2009 kehtestatud maksemääradega jäävad 2010. aasta maksemäärad samaks.
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt kehtestab valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Pirkko-Liis Harkmaa
advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN advokaat
Triinu Hiob
advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN advokaa
Üldiseks tavaks on, et enamus üliõpilasi käib kooli kõrvalt tööl. Elu tahab elamist, laenud-liisingud tasumist. Lisaks, olemaks tööturul edukas, peab ka äsja ülikooli lõpetanu omama juba märgatavat töökogemust. Seetõttu on paratamatu, et töö ja õppimine käivad käsikäes. Samas tekib rida küsimusi töö ja õpingute ühitamisest ning töötaja ja tööandja huvide tasakaalust. Need ei ole lahendatavad vaid seaduse tasandil, kuid samas on riigil võimalik neid teemasid ühiskonnale vajalikus suunas mõjutada.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4504/arv_kolumn_uus_450401.html
Lehekülg 1303 / 1592
