Alates 2005. aasta 1. jaanuarist alanes tulumaksumäär 24 protsendile ning maksuvaba tulu suurenes 1700 kroonile kuus (RT I 2003, 88, 587 – jõustus 1.01.2005). Sellega seoses on uuel aastal tehtavate väljamaksete puhul oluline tähele panna muutunud maksumäärasid.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksuvaba tulu suurust ja maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse. Näiteks, kui jaanuaris 2005. makstakse välja eelmise aasta detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2005. a kehtivat maksuvaba tulu (1700 krooni) ja maksumäära (24%).

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksuvaba tulu ja maksumäära ning ei kasutata tuludeklaratsiooni esitamise aastal kehtivaid suurusi. Näiteks 2005. aastal esitatakse tuludeklaratsiooni 2004. aasta eest ning seal rakendatakse 2004. aastal kehtinud maksuvaba tulu 16 800 krooni aastas ja maksumäära 26 protsenti.

Kuna enam küsimusi tekib aastavahetusel tehtavate väljamaksetega, siis on lisatud näide novembris-detsembris-jaanuaris tehtavate palgaväljamaksetega.

Seoses suuremahuliste elektriümberehitustöödega Rahandusministeeriumi serveriruumis, toimub 8. jaanuaril kella kuuest õhtul kuni 9. jaanuari kella kuueni hommikul pikaajalisi katkestusi kõikide Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide töös.

Tollivormistus katkestuse ajal häiritud ei ole.

Maksu- ja Tolliamet vabandab klientide ees võimalike ebamugavuste pärast.

Konjunktuuriinstituudi läbi viidavast tööelu-uuringust selgub, et varasemate aastatega võrreldes tehakse Eestis üha vähem ületunde.

Järjest vähemaks jääb ka neid, kes võtavad matti öödest, laupäevadest ja pühapäevadest, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Jah, seda võib juba praegu kinnitada küll, kuigi uuring pole avalikustamiseks veel valmis,” lausus Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Viie aastaga on Eesti töökultuur muutunud euroopalikumaks, ületunde enam nii palju ei tehta.”

Võrreldes 1999. aastaga on vähenenud nende töötajate osa, kes töötavad öösiti või puhkepäevadel. Täpsed arvud selguvad jaanuaris, kui uuringu tellija sotsiaalministeerium tulemused avalikustab.

Statistikaameti andmetel teevad kõige pikemaid töönädalaid ehitajad (42,10 tundi).

Samas näitas tööinspektsiooni viimane kontrollreid, et suur osa tööandjatest ei pea ületunnitöö kohta mingit arvestust.

Merike Lees

Arvestades uuel aastal jõustuvaid maksumuudatusi – tulumaksu alanemist ja maksuvaba miinimumi tõusu –, saavad töötajad, kellele detsembri palk makstakse välja jaanuaris, kätte suurema summa.
Alates 2005. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 24 protsendile ning maksuvaba tulu suureneb 1700 kroonile kuus. Kuna maksustamine on kassapõhine, siis juhul, kui detsembri palk makstakse välja jaanuaris, rakendub sellele ka madalam maksumäär, ütles IMG vanemjurist ja maksukonsultant Ranno Tingas.

Tingase sõnul kehtib sama põhimõte kõigile maksustatavatele väljamaksetele, näiteks dividendid. Samuti, kui on füüsilise isikuna maksustatav vara võõrandamise tehing, siis on 1. jaanuaril laekuv tulu madalamalt maksustatud. Seega on kasulikum aasta lõpu väljamaksed lükata uude aastasse.

“Sellist olukorda võib küll nimetada optimeerimiseks, kuid tegemist on optimeerimisega seaduse piires,” ütles maksu- ja tolliameti (EMTA) juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur.

Ettevõtjal on õigus oma tegevust ja makseid planeerida ning teha toiminguid temale võimalikult soodsal viisil. Vahet tuleb teha optimeerimisel ja maksude tasumisest kõrvalehoidumisel– viimasel juhul on tegemist olukorraga, kus isik kasutab ebaseaduslikke vahendeid ning varjab tegelikku olukorda, et maksudest kõrvale hoida, rääkis Ambur.

“Kuigi tegemist on maksete planeerimisega ühte või teise perioodi, ei saa seda küll nimetada tasumisest kõrvalehoidumiseks,” kinnitas Ambur.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksuvaba tulu suurust ja maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse.

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksuvaba tulu suurust ja maksumäära ning ei kasutata tuludeklaratsiooni esitamise aastal kehtivaid suurusi. Näiteks 2005. aastal esitatakse tuludeklaratsiooni 2004. aasta eest ning seal rakendatakse 2004. aastal kehtinud maksuvaba tulu 16 800 krooni aastas ja maksumäära 26 protsenti.

Tulumaksumäär peaks järgnevatel aastatel veel langema, jõudes 2007. aastaks 20 protsendile.

Äripäev

Karin Madisson
Advokaadibüroo Sorainen Law Offices vandeadvokaadi vanemabi

Enamik äriühinguid on tasunud ja kinni pidanud oma juhatuse liikmetele makstavatelt tasudelt töötuskindlustusmakseid. Sellise maksu maksmise ja kinnipidamise kohustus äriühingutel aga puudub ning kõik sellised alusetult tehtud maksed on võimalik kolme aasta jooksul riigilt tagasi taotleda. Regulatsioon hõlmab ka näiteks nõukogu liikmeid, filiaalide juhatajaid, likvideerijaid. Arvestades juhatuse liikmete tasude suurust, võib igakuiselt tasutav 1,5% moodustada märkimisväärse summa, mis tasutakse riigile täiesti alusetult.

Ei saa olla nõus seisukohtadega, nagu annaks töötuskindlustusmakse tasumine juhatuse liikmele pärast tema tagasikutsumist õiguse nõuda töötukassast hüvitisi. Tuginedes töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktile 2 ja tulumaksuseaduse paragrahvile 9, võib väita, et juhatuse liikmele on töötuskindlustushüvitiste väljamaksmine seadusega välistatud. Töötuskindlustuse seadus ütleb üheselt, et kindlustatuks ei ole juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige. Töötuskindlustus on sundkindlustus ja selle vabatahtlik tasumine ei anna isikule õigust saada hilisema töötuse korral töötukassast väljamakseid. Seda seisukohta on kinnitanud ka töötukassa. Seega on soovitav makseid mitte teha ja seni tasutu tagasi nõuda.

Oluline on tuvastada, mis ülesannete eest juhatuse liikmele tasu makstakse.
Veelgi enam, kui juhatuse liikme ülesannete täitmiseks on sõlmitud tööleping, ka siis ei tule tasuda töötuskindlustusmakset. Tulumaksuseaduses on juhtimis- ja kontrollorgani liikme definitsioon antud temale seadusega pandud ülesannete ja volituste, mitte temaga sõlmitud lepingu liigi kaudu. Seega pole vahet, kas lepingu pealkiri on tööleping, juhatuse liikme leping, teenistusleping, ametileping, käsundusleping. Oluline on tuvastada, milliste ülesannete täitmise eest juhatuse liikmele tasu makstakse. Kui juhatuse liige saab tasu äriühingu juhtimise ja esindamise eest, siis sellistelt tasudelt ei kuulu töötuskindlustusmakse maksmisele.

Alusetult makstud summad saab maksu- ja tolliametilt tagasi nõuda maksukorralduse seaduse § 33 alusel: maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul, enammakse tekkimise päevast arvates, taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist.

Nõuanne äriühingutele: soovides luua juhatuse liikmetele sarnaseid sotsiaalseid tagatisi kui töötajatel, taotlege raha töötukassalt tagasi ja investeerige igakuiselt vabatahtlikku kindlustusfondi, kust juhatuse liige pärast liikmelisuse lõppemist selle teatud perioodi jooksul välja saab võtta.

Äripäev