Artiklid
Kaasaegses ühiskonnas on juba üldlevinud tavaks see, et enamus üliõpilasi käib ülikooli kõrvalt tööl. Elu tahab elamist, maksed maksmist ja laenud-liisingud tasumist olenemata sellest, kas oled tudeng või mitte.
Tõsiasi on ka see, et olemaks tööturul edukas, peab ka äsja ülikooli lõpetanud noor omama juba märkimisväärset töökogemust. Seetõttu on elu paratamatuseks kujunenud olukord, kus töötamine ja õppimine peavad käima käsikäes.
Samas aga tekib siit rida küsimusi. Kuidas tööelu ja eneseharimist mõistlikult ühendada? Mis on üliõpilase töö? Käia usinalt koolis või hoopis täita hoolsalt töökohustusi? Milline peaks olema tasakaal töötaja ja tööandja huvide vahel? Need küsimused ei ole lahendatavad pelgalt seaduse tasandil, kuid samas on riigil võimalik seaduse regulatsioonidega neid teemasid ühiskonnale vajalikus suunas mõjutada.
Kogu artiklit saab lugeda Raamatupidaja.ee
http://www.raamatupidaja.ee/article/2009/11/05/Mis_on_uliopilase_too
(originaalartikli viitelt).
Virge Haavasalu
Osa kohustusliku pensionifondi vahetanutest jätkab makseid ikka vanasse fondi, ja seda teadmatusest.
Iga kuues kohustusliku pensionifondi vahetaja suunas alates uuest aastast seni kogutud pensioniraha uude fondi, jättes aga maksed vanasse fondi, selgus Eesti Väärtpaberikeskuse statistikast.
Neid kohustusliku pensionifondi vahetajaid, kes soovisid lõppenud perioodil teadlikult fondi vahetada, suunates seni kogutud raha uude fondi, ent jättes sissemaksed vanasse fondi, on statistika järgi liiga palju, leidis LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4490/uud_uudidx_449010.html
(originaalartikli viitelt).
Holger Roonemaa
Kõige rohkem võidaksid uuest korrast osalise tööajaga alla alampalga teenijad.
Tõenäoliselt ülehomme jõuab valitsusse arutamiseks Eesti konkurentsivõime arengukava, mis ühe uue algatusena näeb lõpuks ette sotsiaalmaksule võimalike piirmäärade panemist.
Rahandusminister Jürgen Ligi lausus, et esmajärjekorras mõeldakse inimestele, kes töötavad poole koormusega mitmel ametikohal. „Suhteliselt kindel on see, et me õhendame sotsiaalmaksu alampiiri neile, kes mitmel kohal osalise ajaga töötades alampalga jagu kokku ikkagi teenivad, ent kelle arvelt tasutakse kokku sotsiaalmaksu liiga rängalt,” ütles Ligi ja lisas, et rahandusministeeriumis on vastav eelnõu juba väljatöötamisel. Kunas see võiks valmida või veelgi enam, jõustuda, Ligi öelda ei osanud. Seda, et sotsiaalmaksu alampiiri langetataks kõikidele osalise ajaga töötajatele, Ligi lubada ei julgenud, sest see võiks anda sotsiaalmaksu laekumisele liiga suure hoobi. „Erandeid võib siiski tulla veel, näiteks võiks kaaluda üheksa kuud töötu olnule palgatoetuse maksmist.”
Mis puudutab sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist, siis see on Ligi sõnul pikema vinnaga teema, mida ei saa käsitleda peost suhu elades. „Selle teemaga tuleb edasi tegeleda kindlasti, kuna üldine maksukoormus on meie riigis suhteliselt kõrge. Ülempiir ahistab just tippspetsialiste, kes määravad meie majanduse käima tõmbamise.”
„Valitsus peab andma selge mandaadi, et saaks sotsiaalmaksule piiride panemist uurima hakata,” selgitas riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaas. Ehkki nii ettevõtjad kui ka mõned poliitikud on seni avalikult rääkinud sotsiaalmaksu ülemise lae määramisest, tuleks Klaasi sõnul kiiremini tegeleda hoopis maksu põranda ehk alumise piiriga.
„Tuleb proovida võimalusi tekitada erisusi näiteks noortele ja töötutele,” lausus Klaas. Üheks konkreetseks võimaluseks nimetas Klaas inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamist. Praegu kehtiva süsteemi järgi arvestatakse nimelt 33-protsendilist sotsiaalmaksu minimaalselt alampalga ehk 4350 krooni pealt isegi siis, kui töötaja töötab osalise tööajaga ja tema palk on seetõttu madalam.
Tööandjale kulukas
„See on tööandjale väga kulukas ja inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamiseks võiks kaaluda erandi tegemist,” ütles Klaas. Teisalt pole veel selgeks tehtud, kuidas mõjuks sellise muudatus eelarvele. „Siin ei pruugi suurt negatiivset mõju olla, sest kui töötud inimesed saaksid poole kohagagi tööle, ei peaks nad näiteks enam võtma töötu abiraha,” ütles Klaas. Osaajaga töötajaid oli selle aasta keskel Eestis ligi 70 000, suur osa neist tõenäoliselt teenib ka alampalgast vähem.
Õmblusfirma Klementi juht Maia-Leena Varjun ütles, et olukorraga, kus inimene teenib reaalselt alampalgast vähem, on ta kokku puutunud küll. „Sellises olukorras oleme maksnud vajalikud maksud, kuid tulevikus oleme teinud vastavad muutused. Oma ettevõttes oleme sellistel juhtudel pigem üle läinud teenuse sisseostu peale.”
Ettevõtja: piir võiks olla 20 000 krooni
•• Kui sotsiaalmaksule pannakse ülempiir kõrgemal kui 35 000-krooniselt palgalt, teevad poliitikud seda vaid risti kirja saamiseks, kuid olulist efekti sellega ei kaasneks, lausus edumeelseid ettevõtjaid koondava kodanikuühenduse Tark Eesti üks eestvedajaid Kristel Kivinurm-Priisalm.
•• Tema sõnul toob ühe kõrgepalgalise töökoha juurdeloomine või ettevõtte Eestisse kolimine kaasa liblikaefekti: lisandub nõudlus äriteenuste järele, kus tekib omakorda töökohti juurde, kõrgepalgaliste rohke tarbimine suurendab käibemaksu laekumist jne. „Eesti ei ole täna atraktiivne tööjõumaksude osas,” ütles Kivinurm-Priisalm ja lisas, et teabemahuka ettevõtte kogukuludest läheb tööjõule 40–70%. „Kui Eesti kehtestaks sotsiaalmaksule 20 000 krooni pealt ülempiiri, tooks see järgmise kahe-kolme aasta jooksul Skandinaavia riikidest Eestisse uusi töökohti just eelkõige kõrgepalgaliste hulgas, meie oma ettevõtjad aga peataksid senise trendi — töökohtade üleviimise Eestist madalama maksukeskkonna ja kuluga riikidesse või lihtsalt töötajate koondamise, et ettevõte ellu jääks.”
Anne Adams
FIE, vabakutseline muusik
Eestis on u 100 000 töötut. Lahenduste otsijatelt on kõlanud mõte, et töötud võiksid hakata FIEdeks. Paljude praeguste FIEde eesmärk on eeskätt pere majandamine ja ellujäämine, toimetulek sotsiaalabi poole pöördumata, mitte kasumi teenimine. Kuid töötule ei ole ammugi jõukohane hakata FIEks.
FIE kuulub haavatavate töötajate kategooriasse: neil on miinimumõigused, neil puudub miinimumpalga garantii, reaalne töötervishoiu ja tööohutuse kaitse. On aga maksimaalsed maksekohustused.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4489/arv_kolumn_448901.html
(originaalartikli viitelt).
Helve Toomla, jurist
•• Tahaksin kuni järgmise aasta suveni oma töökoormust veerandi võrra vähendada (täiskohalt 0,75-le). Milline oleks juriidiliselt täpne ja õige käitumine? Kas olen õigesti aru saanud, et pean kirjutama avalduse, kuhu panen kuupäevaliselt kirja oma tööaja vähendamise soovi? Ja lisan soovi, et mind ennistataks sellele järgnevast päevast tagasi täiskohale.
Töölepingus võib kokku leppida osalise tööaja rakendamises mingi tähtajani. Et asi päris selge oleks, võiks näidata ka selle kuupäeva, millest alates töötatakse jälle täistööajaga. Sõnastus võiks olla näiteks selline: „Punkt x: töötaja töötab osalise tööajaga y tundi päevas, z tundi nädalas alates 1.11.2009–1.5.2010. Alates 2.5. 2010 töötab töötaja täistööajaga.” Lepingupooled lisavad sellele muudatusele oma allkirja.
•• Kas ametnik peab tööandjalt luba taotlema, kui ta soovib põhitööst vabal ajal tegeleda õpetamisega? Kas tööandja saab seda keelata?
Küsimus on pisut ebaselge. Pole teada, millises riigiasutuses küsija töötab ning kas õpetamine toimub õppeasutuses (s.t teise tööandja juures) või õpetab küsija kedagi näiteks heast tahtest oma kodus, olemata kellegagi lepingulises suhtes.
Avaliku teenistuse seaduse § 73 lg 1 kohaselt võib ametnik teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse lubatud koormusega ja ajal, kui töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet. Seega peab ametnik koolis töötamiseks taotlema ülemuse luba ja selle andmisest võidakse ka keelduda. Eriseadustega võib see olla sätestatud teisiti. Näiteks politseiametnik ei või töötada teiste tööandjate juures, erand on just pedagoogiline töö.
•• Kas tööandjal on õigus tegeleda tööjõurendiga, kui see ei ole tema põhikirjaline tegevus? Nimelt tahab tööandja saata mind ilma minu nõusolekuta teise asutusse tegema sama tööd, mida ma praegugi teen. Seda kuni koondamis-aja saabumiseni. Kas mul on seaduslik alus sellest keelduda?
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 38.1 kohaselt võib renditööjõudu vahendada eraõiguslik juriidiline isik, kes on selleks tegevuseks registreeritud majandustegevuse registris. Kindlasti peab tööandjal olema küsijaga kokkulepe teise tööandja ehk kasutajaettevõtja juures töötamise kohta, seda nõuab TLS-i § 6 lg 5. Kui need nõuded täidetud ei ole, pole küsijal kohustust teise tööandja juures töötada.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
Lehekülg 1307 / 1592
