Agne Narusk

Tõlgendus, nagu lubaks seadus ajutiselt tööta jätta sentigi maksmata, ei pea vett.

Kui enne 1. juulit tuli osaliselt tasustataval puhkusel ehk sundpuhkusel töötajale maksta mitte vähem kui 60 protsenti alampalgast (4350 kr), siis uus kehtiv seadus ei luba alla selle maksta.

Ühe omavalitsusele alluva asutuse töötaja Riina (täisnimi jääb rääkija palvel vaid toimetuse teada) sai juuni lõpus ülemuselt telefonikõne. Juhataja teatas, et kahekuulise sundpuhkuse ajal, kuhu töötajad juulist in corpore saadetakse, neile sel suvel mingisugust raha ei maksta – nii lubab tööandja sõnul uus töölepinguseadus (TLS).

On see tõesti nii, huvitas nii Riinat kui ka tema kolleege. Tõsi, suvel pole neil kunagi tööd olnud, igal aastal tuli juulis-augustis sunnitult puhkusel olla. Kuid varem said nad sel ajal 60 protsenti oma igakuisest, töölepingus näidatud töötasust – nii pani ette toona kehtinud TLS. Nüüd aga ootas juhataja allkirjastama paberit, mis teatas, et kaks kuud tuleb kodus olla päris ilma rahata. Kuni taas hooaeg algab ning töötajad tööle tagasi kutsutakse.

Alternatiiv on töökaotus

Midagi sellist – istute paar kuud kodus ja saate null krooni – ei ole võimalik küll uuest töölepinguseadusest välja lugeda, vastab tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist Egon Raim, kui on loo ära kuulanud.

„Kui jutt käib sellest, mida varem nimetati osaliselt tasustatavaks puhkuseks, ehk siis tööandjal pole temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ajutiselt tööd anda, tuleb vähemalt miinimumpalka ikka maksta, suurem võib tasu poolte kokkuleppel alati olla,” selgitab ta. „Niisugust asja ei ole, et töötajatel kästakse lihtsalt ilma rahata koju jääda.” Küsimust reguleerib uue TLS-i § 37, mis lubab vähendada töötasu 12 kuu jooksul kolmeks kuuks „mõistliku ulatuseni”, kuid mitte mingil juhul alla riigis kehtiva miinimumpalga. Kui sellest pole võimalik kinni pidada, siis tuleb töötajatele kas pakkuda teist tööd või nad koondada.

Raim lisab, et tegelikult ei saa töölepinguid ja käskkirju nägemata sajaprotsendilise kindlusega väita, et juhtum käib kõne-aluse 37-nda paragrahvi alla. Kui aga lähtuda üksnes ülaltoodud kirjeldusest, siis tõepoolest on tööandja rikkunud seadust.

Mida on neil töötajatel võimalik ette võtta? Alternatiiv pole kuigi lilleline: töötajatel on õigus oma tööleping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et tööandja on oluliselt rikkunud seadust. Nad võivad asja vaidlustada ka tööinspektsioonis.

Mida ütleb töölepinguseadus?

Alampalk peab töötajale jääma

TLS § 37, töötasu vähendamine töö mitteandmise korral ütleb, et:

•• kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

•• Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

•• Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

•• Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates teate saamisest.

•• Töötajal on õigus tööleping üles öelda selle paragrahvi esimeses lõikes sätestatud põhjusel, teatades viis tööpäeva ette. Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist käesoleva seaduse § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses.

Allikas: 1. juulist kehtiv TLS

Vaata: www.riigiteataja.ee

Kümned tuhanded tervist kahjustavatel ametikohtadel töötanud inimesed saavad kehtiva seaduse järgi kuni kümme aastat teistest varem pensionile minna. Sotsiaalministeerium valmistub seda korda aga tühistama, kirjutab Vahur Koorits ajalehes Postimees.

Eelmisel aastal oli pensionäride seas 35 000 inimest, kes olid saanud vanaduspuhkusele enne pensioniea saabumist, kuna nad olid töötanud teatud aja töökohtadel, mida riik peab tervist kahjustavaks.

Nimekiri on pärit veel nõukogude ajast ja sisaldab hulga ametinimetusi, mis praegu kõlavad juba üsna eksootiliselt, näiteks laeva katlakütja tahke kütusega. Ent samas nimekirjas on ka näiteks kaevurid, tuukrid, paljud keemiatööstuse ametid, meremehed jt.

Arvestades Nõukogude aja töötervishoiu taset, võis mõnel kohal töötanute enneaegne pensionile lubamine isegi õigustatud olla, ent enam mitte, märkis tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu.

Tema sõnul on praegusel ajal tehnoloogia nii kaugele arenenud, et iga ametit on võimalik muuta töötaja tervisele ohutuks, ning ta polnud nõus, et näiteks kaevanduses või keemiatööstuses töötamine tähendab ilmtingimata oma tervise rikkumist.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles lausus, et soodustingimustel pensionile jäämise süsteem on ajale jalgu jäänud, sest töökohad ei tohi enam töötajate tervist kahjustada. «Sotsiaalministeerium koostab praegu nii soodustingimustel pensionide kui ka eripensionide reformikava,» lausus Lilles.

Reformiplaan on kavas läbi arutada ka ametiühingute ja tööandjatega, kes põhimõtteliselt toetavad mõtet, et lihtsalt mingi ametite nimekirja järgi ei tohiks enam inimesi varem pensionile saata.


Toimetas: Postimes.ee

Erik Müürsepp, Agnes Ojala

Laevafirma sõlmib töötajatega lühiajalisi lepinguid, hoides kokku puhkusetasu.

Ametiühingu kinnitusel ei pea Tallink oma töötajatega lepinguid sõlmides Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi millekski. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) juhatuse aseesimees Jüri Lember heidab Tallink Grupi esimehele Enn Pandile saadetud kirjas ette, et firma on sõlminud töötajatega rohkearvuliselt käsunduslepinguid. Selle alusel ei ole töötajail õigust korralisele puhkusele ega puhkusetasule.

Seaduse järgi saab Eesti lippu kandvatel alustel töötamiseks sõlmida aga vaid meretöölepinguid, kui tegemist on laeva käigushoidmise või reisijate teenindamisega, väidab Lember. Sellise lepingu korral on laevapere liikmel õigus ka tasustatud puhkusele.

„Meile teadaolevalt töötab ühel alusel kuni kümmekond taolist (käsunduslepinguga – toim) töötajat,” märgitakse kirjas.

„Neid ei ole vähe,” tunnistas ka OÜ Hansaliin töötajate pea­usaldusisik Anne Sisask. „Firma (Tallink – toim) näeb siin kokkuhoiukohta ja palgavahe tuleb sellest päris suur.” Sisaski sõnul esineb sama probleem kõigil Tallinki laevadel, mis Eesti sadamates peatuvad. „Need inimesed teevad sama tööd mis tavatöötajad,” ei näinud Sisask vahetegemiseks põhjust. Töötajad on tema sõnul käsunduslepinguga nõustunud enamasti teadmatusest ja alles hiljem avastanud, et neid on petetud.

Lisaks käsunduslepingute juurutamisele kasutab Tallink Sisaski andmetel ka tunnipalga süsteemi, mis on samuti ebaseaduslik, kui sellega kaasneb väiksem töötasu. Sisaski sõnul kujuneb palk tunnitasu järgi arvestades keskmiselt 500–600 krooni madalamaks.

„EMSA võiks püüda meiega asjast otse rääkida,” kommenteeris Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel. „Nad pole kahjuks isegi palgaläbirääkimisteks juba ligi pool aastat aega leidnud.”

Tiiveli kinnitusel sõlmiti käsunduslepingud vaid suvise hooajatöö tegemiseks, et alalistele töötajatele madalama kvalifikatsiooniga abitööjõudu lisaks palgata. Töökohad on tema sõnul seotud reisijate teenindamisega. Laevade käigushoidmiseks tema kinnitusel käsunduslepinguid sõlmitud ei ole.

Varjatud töösuhe

„Sellega leevendame alaliste töötajate töökoormust ja saame pakkuda paremat teenindust oma reisijatele,” selgitas Tiivel. Tema sõnul on kasvava tööpuuduse olukorras oluline ka see, et Tallink on sel moel pakkunud inimestele paindlikku hooajatööd.

Ametiühingu väitel on selliseid lepinguid ühe ja sama isikuga sõlmitud üle kahe korra, kusjuures lepingute taassõlmimise vahe ei ületa kaht kuud. EMSA hinnangul on tegemist täiendava seaduserikkumisega, sest sel juhul on tegemist juba tähtajaliste töölepingutega.

„Oleme mures, sest suvisel perioodil on tööl liiga palju ajutisi inimesi, kes ei ole laeval piisavalt kodus. Ei tea, kuidas nad seal kliente teenindavad ja näiteks hädaolukorras hakkama saavad,” ütles Jüri Lember EMSA-st.

Tema hinnangul viljeleb Tallink käsunduslepingutega varjatud töösuhet, makstes võrdlemisi suurele hulgale töötajatele vähem palka ja jättes nad õigustelt justkui maa ja taeva vahele.

Oma kirjale ei ole Lember veel vastust saanud. Laevafirmale antud tähtaeg selgituste andmiseks saab täis 17. augustil.

Tallinkil üks vaidlus juba pooleli

•• Kui käsunduslepingu alusel Tallinkis töötavad meremehed tööinspektsiooni pöörduvad ja rikkumine tuvastatakse, võib inspektsioon laevafirmale teha ettekirjutuse ja vajaduse korral algatada väärteomenetluse.

•• Praegu on Tallinki tütarettevõtete OÜ Hansaliin ja OÜ HT Laevateenindus suhtes juba üks väärteomenetlus pooleli. Küsimus puudutab laevapere minimaalset koosseisu.

•• Teine probleem, mille üle grupis vaieldakse, kuid mille kohta menetlust siiski ei ole, on seotud palgalepetega. Nimelt sõlmis Tallink sügisel riikliku lepitaja vahendusel palgaleppe. Firma aga ei ole väidetavalt leppest kinni pidanud ja maksab töötajatele vähem.

•• Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Taavi Tiivel märkis, et EMSA on käitunud vastutustundetult, esitades pidevalt alusetuid kaebusi Tallinki kohta.

•• „Nende kaebuse alusel on al­gatatud üks väärteomenetlus, mille osas aga ei ole selgunud, millise seaduse rikkumises Tallinki tütarfirmasid süüdistatakse.”

Aidata saaks tööinspektsioon

•• Kui ühesugust tööd teeb osa inimesi töölepinguga, osa aga võlaõigusliku käsunduslepinguga, siis on käsunduslepingu sõlminutel põhjust pöörduda tööinspektsiooni.

•• „Kui käsunduslepingu sõlminul on õigus ise otsustada, kuidas ta seatud eesmärgini jõuab, siis töölepingus on väga kindel kontrolli alusel toimiv vahekord paika pandud,” rääkis ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla.

•• Tema sõnul on tüüpiline näide käsunduslepingust see, kui keegi palkab end esindama advokaadi. „Ei kujuta ette, mis tööd võib inimene merel kliente teenindades teha, nii et tal on oma otsustusõigus. Minu hinnangul ei saa seda laevadel massiliselt rakendada.”

•• Et käsunduslepinguga töötajaile ükski tööõiguslik garantii ei laiene, on sellise lepinguga töötajatel Toomla andmeil põhjust pöörduda tööinspektsiooni ning nõuda lepingu ümbertegemist ja selle tunnistamist töölepinguna.

Holger Roonemaa

Uus töölepinguseadus tekitab suurt segadust varem kasutamata puhkusepäevade osas.

Töötajate, tööandjate ja isegi juristide seas tekitab segadust uue töölepinguseaduse osa, mis puu­dutab eelmistel aastatel välja võtmata jäänud puhkusepäevi.

„See kontseptsioon on tõesti seadusesse ebaõnnestunult kirja pandud ja ka seletuskirjas pole seda selgelt lahti kirjutatud,” tõdes tööõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa advokaadibüroost Lepik & Luhaäär LAWIN. Tema sõnul tuleks sotsiaalministeeriumil selles vallas veel selgitustööd teha. Harkmaa kinnitusel saab enne selle aasta 1. juulit välja teenitud puhkust uue seaduse järgi välja võtta veel 2013. aasta juulini ehk neli aastat pärast uue seaduse kehtima hakkamist.

Suud puhtaks pühkima ei pea

„Eraldi vaidlusi on tekitanud see, kas enne 2002. aastat välja teenitud puhkus ehk nii-öelda aegumatu puhkus on uue seadusega inimestelt ära võetud või mitte,” ütles Harkmaa.

Ehkki eri koolitustel on tema sõnul kõlanud seisukoht, et kõigil puhkustel on nelja-aastane aegumistähtaeg, siis sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei ole asi päris nii. Pressiesindaja Jana Zdanovitši sõnul saab ka nii-öelda aegumatut puhkust välja võtta veel neli aastat.

Harkmaa lausus aga, et uuest tööseadusest võib välja lugeda midagi muud. „Töölepingu lõp­pemisel on tööandjal kohustus hüvitada kokku mitte rohkem kui nelja aasta enne uue seaduse jõustumist välja teenitud, kuid kasutamata jäänud puhkus. Selle sätte kohaselt saab järeldada, et kui töötaja tööleping lõpetatakse näiteks septembris 2009. aastal ja tal on kasutamata enne 2002. aastat välja teenitud aegumatuid puhkusepäevi, mida ta enne töö­lepingu lõpetamist ei jõua välja võtta, siis nende eest ta raha ei saaks,” selgitas ta.

Võta kõigepealt välja ressursid

•• Kui kellelgi jääb nelja aasta jooksul veel vana puhkusereservi, siis töölepingu lõppedes ei ole tööandja kohustatud nende eest hüvitist maksma.

•• „Kõige lihtsam soovitus inimestele on puhata alati esimeses järjekorras ära vanast ajast üle jäänud puhkuse­päevad ja puhkusegraafikut tehes tuleks täpselt märkida, mis aasta eest puhkust välja võetakse,” ütles vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.

•• Pärast selle aasta teises pooles töökohale asumist välja teenitud puhkus tuleb aga ära puhata hiljemalt järgmise aasta lõ­puks ja alates järgmisest aastast antakse puhkust kalendriaasta eest, mis tulekski konkreetse aasta jooksul välja võtta.

•• „Kui aga mõni puhkuseosa jääb kasutamata, siis tuleb see kindlasti ära kasutada hiljemalt järgmise kalendriaasta jooksul,” ütles Harkmaa.

Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et laevafirma Tallink on osa töötajatega töölepingu asemel sõlminud käsunduslepingu ja paljud nõustusid sellega teadmatusest.
Sotsiaalministeerium paneb inimestele südamele, et nad enne allkirjade andmist järele mõtleksid ja kui vaja, siis ka spetsialistidega nõu peaks.

Ministeeriumi seisukoha järgi on õige lepingu valimine enne selle sõlmimist alati kergem kui hilisemad vaidlused lepingu tõelise olemuse üle.

Et probleeme ennetada, võiks inimene, kellele tundub, et temaga sõlmitav käsundusleping peaks tegelikult olema tööleping, nõu pidada tööinspektsiooni juristiga. Juristiga saab kontakti telefonil 640 6000.

Töölepingu ja käsunduslepingu vahel on oluline vahet teha, kuna töölepingut reguleerib eraldi seadus, mis sätestab inimesele suure hulga tagatisi. Käsunduslepingu alusel töötaja võib nendest lihtsalt ilma jääda.

Töölepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused:

* tööleping peab reeglina olema kirjalik, mis aitab vältida vaidlusi kokkulepitus – käsundusleping võib olla suuline;
* töölepingut saab tähtajalisena sõlmida ainult piiratud juhtudel – käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena;
* töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang – käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7;
* töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud – käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida;
* töötajal on õigus saada puhkust – käsundisaajal ei ole;
* töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida – käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub;
* töötaja vastutus on piiratud – käsundisaaja oma ei ole;
* töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad – käsunduslepingu puhul need puuduvad;
* töötaja tervist ning ohutust kaitseb töötervishoiu ja tööohutuse seadus – käsundisaajat ei kaitse;
* töötaja saab vaidluse korral pöörduda lisaks kohtule tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni – käsundisaaja saab pöörduda ainult kohtusse.

Siiri Erala