Kui aluseks võtta tööpuuduse statistika, siis elavad kõige saamatumad mehed Eestis – juunis oli Eurostati andmeil meil iga viies mees töötu.

Kõige lihtsam on selle fakti peale põrutada, et Eesti mees on lihtsalt selline saamatu äpu, kes ei suuda tööd leida.

Asjatundjad arvavad siiski, et peamiseks põhjuseks on ülemaailmne majanduskriis, mis lõi jalad alt majandusharudelt, kus peamiselt on tööd saanud mehed.

Endine ärijuht, praegu töötu Valdo Randpere jutustas meeste sedavõrd kõrgele tööpuudusele põhjusi otsides esmalt ühe lihtsa loo.

«Ma sõidan vahel kodus traktoriga. Kui sõidan auto või ATVga, siis naabrid tervitavad, aga kui lähen traktoriga, siis keegi ei vaata mu poolegi. Eestis ei ole tunnet, et traktoristitöö võiks midagi väärt olla,» rääkis Randpere.

Peavad vale ametit

Randpere on elanud ja töötanud nii Eestis kui ka Rootsis, kus meeste ja naiste tööpuuduse erinevus on vähem kui pool protsendipunkti. Eestis on see ligi kümme protsendipunkti.
Randpere sõnul puudub Eestis kvalifitseeritud oskustööliste kiht.

Kui neid ka on, siis väga vähe. «Eesti ja Rootsi kopameeste tase on väga erinev nii töössesuhtumise, suhtlemisoskuse kui ka tööoskuse poolest,» ütles Randpere. «Mees peaks ikka korraliku töö õppima, siis ei peaks Balti laevaremonditehas tooma Ukrainast keevitajaid.»

Nii et rahvusvahelise kogemusega ettevõtja näeb meeste kõrge tööpuuduse ühe põhjusena kehva kutseharidussüsteemi, ja see teebki Eesti mehe soomlasest või rootslasest kehvemaks. Lisaks õpib Eesti ülikoolides rohkem naisi kui mehi. Enamasti on suurem oht tööta jääda ikkagi madalama haridustasemega inimestel. Kas või poolmõttetu kõrgharidus on parem kui põhiharidus.

«Esiteks, need sektorid, kus praegu väga halvasti läheb, seal töötasid enamasti just mehed,» kommenteeris poliituuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk. «Eelkõige kinnisvaraga tegelevad ettevõtted ning kaasnevad harud kasvasid vahepealsetel aastatel Eestis peaaegu kõige kiiremini Euroopas, mistõttu selle sektori kahanedes kasvab ka töötus kiiremini.»

Võrgu sõnul võib sarnane põhjus olla ka Läti, Leedu, Iirimaa ja Hispaania kõrgel meeste töötuse määral. Naiste osatähtsus ehituses oli 2007. aastal alla kümne protsendi.
Kinnisvara sektoris oli naiste osakaal umbes 50 protsenti.

Naised on enamasti ametis teeninduses, hariduses, panganduses, hotellimajanduses ja avalikus halduses. Töötute teenindustöötajate hulk on isegi viimasel ajal vähenenud. Seda tööd teevad enamasti naised.

«Teiseks võib oletada, et välismaalt on tagasi siirdumas mehed, kes töötasid sektorites, kus samuti on kasvanud töötus, nt ehitajad ja lihttöölised. See suurendab ka meeste töötust,» märkis Võrk.

Ka töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste kinnitas sama. «Selle aasta esimese poolaasta lõpus moodustasid 16 protsenti varasema töökogemusega registreeritud töötutest ehitustöölised. Mullu esimese poolaasta lõpus oli neid 11 protsenti,» tõdes ta.

«Mehed on vähem paindlikud, naised püüavad kas või midagi vähest ära teha, et pere söönuks saaks,» lausus sotsiaalpsühholoog ja juhtimiskonsultant Reet Laja.

CV Keskuse tööportaali kevadistel andmeil küsivad mehed keskmiselt 16,8 protsenti rohkem palka kui naised. Asjatundjad viitavad, et mehed taluvad halvemini stressi, õpivad raskemini uue ameti ja kohanevad üldse kehvemalt. Aga viimane aasta on Eesti majanduselus toonud kaasa ainult üht – kohanemist uute oludega.

Mehed tule all

Endine ettevõtja Randpere märkis, et kui on vaja kulusid kokku hoida, siis koondab juht kõrgema palgaga inimese. Kui kvalifikatsioon on sama, siis peab uut ametit otsima hakkama meesterahvas.

Meeste ja naiste palgaerinevus on aga Eestis üks Euroopa kõrgemaid. 2007. aastal oli naiste keskmine palk vaid kaks kolmandikku meeste omast.

Randpere viitas veel ühele asjaolule: avalik sektor on vähem töötajaid koondanud kui eraettevõtlus. Statistikaameti järgi töötas avalikus sektoris 2007. aastal 16 protsenti meestest ja 33 protsenti naistest.

Arvamus

Kadri Lühiste
töötukassa analüüsi­osakonna juhataja

Ka 2000.–2008. aastani oli meeste töötuse määr kogu aeg kõrgem kui naistel (mis on tavaline ka teistes Euroopa riikides), kuid see polnud nii suur kui praegu. Ei usu, et soolise lõhe hüppeline suurenemine tuleneb sellest, et mehed on äkitselt äpuks muutunud. Pigem tuleb otsida põhjust sellest, milliseid valdkondi on majanduslangus kõige tugevamalt tabanud.
Registreeritud töötuse määras pole meeste ja naiste vahel nii suurt lõhet kui üldises töötuse määras. Kuid sarnaselt üldise töötusega on ka registreeritud töötute seas selgelt märgata meeste osa suurenemist. Kui veel aasta tagasi ja enne seda moodustasid registreeritud töötutest kogu aeg ligi 60 protsenti naised, siis nüüd on pilt vastupidine – enamuses on mehed.
Kuna teenindussektorit, kus on hõivatute seas rohkem naisi, pole masu nii kõvasti tabanud, on teenindustöötajate osa registreeritud töötute seas võrreldes aastatagusega langenud.

Andrus Karnau

Juulist jõustunud uue töölepingu seaduse kohaselt antakse nüüd puhkust kalendriaasta eest ja iga töötaja tööaastat ehk ajavahemikku tööle asumise päevast järgmise aasta sama päevani enam eraldi ei vaadelda.

Mis saab aga puhkustest, mis töötaja oli välja teeninud varem kehtinud seaduste alusel, kuid mida ta 1. juuliks sel aastal veel ära kasutada ei jõudnud?

Töötajal on õigus 30.06.2009. aasta seisuga kasutamata puhkust tööandjalt nõuda kuni 30. juunini aastal 2013. Kui töötaja töösuhe enne nimetatud kuupäeva lõppeb ja tal on veel 2009. aasta seisuga kasutamata puhkusepäevi, siis peab tööandja nende päevade eest töötajale hüvitist maksma.

Selle aasta 1. juulist kuni aasta lõpuni töötaja poolt välja töötatud puhkust on tal õigus kasutada jooksval aastal ja järgneva kalendriaasta ehk 2010. aasta jooksul koos järgmise aasta puhkusega. Alates 1. jaanuarist 2011 selle aasta teisel poolaastal välja teenitud puhkust töötaja tööandjalt enam nõuda ei saa, sest see aegub.

Edaspidi peabki töötaja arvestama, et iga kalendriaasta eest antavat puhkust on tal töölepingu seaduse kohaselt õigus kasutada jooksval kalendriaastal ja järgneval kalendriaastal ning seejärel puhkusenõue aegub.

Näiteks: töötajal on 30.06.2009. aasta seisuga erinevate tööaastate eest kokku kasutamata puhkust 15 kalendripäeva, seaduse kohaselt on talle ette nähtud 28 kalendripäevane puhkus aastas. Ajavahemikus 1.07.-31.12.2009 töötatud aja eest tekib töötajal täiendavalt õigus 14 kalendripäevale puhkusele ehk aasta lõpu seisuga on töötajal 29 kalendripäeva puhkust kasutamata.

Juuni lõpu seisuga kasutamata 15 kalendripäeva puhkust saab töötaja tööandjalt nõuda kuni 30. juunini 2013. aastal, kuid selle aasta teises pooles väljateenitud 14 kalendripäeva vaid 2010. aasta lõpuni.

Lisaks eeltoodule peab töötaja arvestama võimalusega, et ta 2010. aastal ei saagi puhkust täies ulatuses, sõltuvalt töölepingust 28 või 35 või kuni 56 päeva, vaid vähem, sest on sel aastal juba kasutanud puhkust järgmise aasta arvel.

Kuidas selline olukord tekkida saab?

Näiteks: töötaja on tööle asunud 1.03.2008, töölepingu kohaselt on tal õigus puhkusele 28 kalendripäeva aastas. Oma esimese tööaasta eest, mis kulges kuni 28.02.2009, kasutas ta puhkust juba 2008. aastal ja teise tööaasta eest, mis oleks kulgenud ajavahemikus 1.03.2009 – 28.02.2010 kasutas ta puhkust 28 kalendripäeva 2009. aasta juunis.

30.06.2009 seisuga tal kasutamata puhkust ei ole, 31.12.2009 seisuga tal kasutamata puhkust ei teki, sest ta on juba juunis ka nende kuude eest puhkuse ära kasutanud.

Kuna töötaja on puhkust saanud juba ette 2010. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest (kokku 5 päeva), saab ta 2010. aastal nõuda tööandjalt puhkust ainult 23 päeva ja kui tööandja annab talle rohkem puhkusepäevi, siis ülejäänu on juba 2011. aasta puhkuse arvelt.

Meeli Miidla-Vanatalu

Alates 2009. aasta 1. juulist muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juulil 2009 või hiljem. Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (enne maksti alates 2. päevast). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohaselt maksab haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Täpsem info haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/tooandjale/toovoimetushyvitiste-maksm..

Tööandja haigushüvitis maksustatakse tulumaksuga (tulumaksuseaduse § 13 lg 1). Sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega ei maksustata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu (sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3, töötuskindlustusseaduse § 40 lg 2 p 4).

Tööandja haigushüvitis deklareeritakse residendist töötaja (avaliku teenistuja) puhul maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 koodi 07 all, mitteresidendist töötaja puhul lisa 2 koodi 15 all,
mitteresidendist avaliku teenistuja puhul koodi 19 all.

Helve Toomla, jurist

Tööandja võib koondamisteate saata ka töötaja puhkuse ajal, näiteks mobiil­telefoni sõnumiga või e-postiga.

Vahel on kommentaaridest jäänud mulje, nagu oleks uue töölepingu seaduse (TLS) järgi koondamine sedavõrd lihtne, et piisab ainult tööandja suvast. Umbes nii, et töötaja nägu enam ei meeldi, koondan ta ära ja võtan uue asemele.

Nii ei olnud see varem ega ole ka nüüd. Koondamiseks peab seaduses näidatud põhjus olema. TLSi § 89 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda (koondada), kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Tööle jäämise eelisõigus

Endiselt peab tööandja enne koondamist pakkuma töötajale teist tööd, kui seda on. Tööle jäämise eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Raseda, lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust kasutava töötaja koondamine on keelatud. Keeld ei kehti pankroti ja tööandja tegevuse lõppemise korral.

Koondamisteate asemel ülesütlemisavaldus

Koondamisteade, uue nimega ülesütlemisavaldus, tuleb tööandjal anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega võib seda teha nii töötaja mobiiltelefonile saadetud sõnumiga kui ka e-posti teel.

Teadet ei ole vaja enam allkirja vastu väljastada, kuid kes on harjunud seda nii tegema või kes tahab kindel olla, et töötaja sõnumi kindlasti kätte saab, võib jätkata endise korra järgi ning anda kirjaliku teate allkirja vastu üle.

Koondamisteates ehk üles­ütlemisavalduses peab töö­lepingu ülesütlemist ehk lõpetamist põhjendama, näitama, millest on koondamisvajadus tingitud.

Ülesütlemisavalduse võib töötajale saata ka puhkuse ajal või anda enne puhkust. Puhkuse aeg arvatakse etteteatamise aja hulka.

Koondamisest ette teatamise tähtajad on varasemaga võrreldes lühemad, kuid sõltuvad endiselt töösuhte kestusest sama tööandja juures.

Tööstaaži korral alla ühe aasta tuleb ette teatada 15 kalendripäeva; kui staaži on üks kuni viis aastat – vähemalt 30 kalendripäeva; staaži puhul viis kuni kümme aastat – vähemalt 60 kalendripäeva ning kui töötatud on üle kümne aasta, siis vähemalt 90 kalendripäeva.

Kollektiivlepingus võidakse teistsugustes tähtaegades kokku leppida.

Samas võib tööandja kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades töölepingu koondamise tõttu üles öelda tähtaegu järgimata, kuid sel juhul on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, s.t tal on õigus töötasule, mida töötamise korral tulnuks maksta kuni lepingu lõppemiseni.

Lühemat etteteatamis­tähtaega võib vaidlustada

Töölepingu ülesütlemist enne etteteatamistähtaega on töötajal võimalik vaidlustada, kui ta leiab ja suudab tõendada, et tööandjal ei olnud selleks mõjuvat põhjust – näiteks kui tööd jätkus tegelikult kuni etteteatamistähtaja lõpuni.

Ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul peab tööandja TLSi § 99 alusel andma töötajale mõistlikus ulatuses vaba aega. Sotsiaalministeeriumi töölepingu seaduse käsiraamatu (vt www.sm.ee) sama sätte selgituse kohaselt säilib töötajale selleks ajaks tema keskmine töötasu.

Koondamishüvitist maksab tööandja tööstaažist olenemata kõigile ühtmoodi ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Sõltumata sellest, kas koon­da­mine toimus etteteatamistähtaega järgides või päevapealt, on töötajal, kes on tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, õigus täiendavale koondamishüvitisele ehk kindlustushüvitisele koondamise korral töötukassa poolt.

Väiksema staažiga inimesed sealt koondamishüvitisele lisa ei saa, kuid neile jääb õigus teisele hüvitisele – töötuskindlustushüvitisele, kui vajalikud tingimused on täidetud. Täpsemat teavet töötukassast makstavate hüvitiste kohta vt www.tootukassa.ee.

Töölepingu lõppemisel mis tahes alusel, sh koondamisel, tehakse kindlaks, kas töötajal on õigus saada kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist või tuleb tal leppida sellega, et osa saadud puhkusest on tal välja teenimata ja nende päevade tasu peetakse tema palgast kinni, s.t tehakse tasaarvestus.

Küsimusele, kas töötajal on kasulikum võtta enne koondamist puhkus välja või eelistada selle rahalist hüvitamist, on võimatu vastata, sest igaühel on oma eelistused. Kes on leidnud kohe uue töökoha, sooviks võib-olla enne lepingu lõppemist puhata, kel aga uut kohta ei ole, sooviks ehk hüvitist.

Ka aegumata kasutamata puhkuse hüvitise suurus võib otsustamisel oma osa mängida, sest seda arvutatakse üldjuhul kuue kuu keskmise töötasu järgi ja võib mõnel kuul osutuda suuremaks, teisel väiksemaks. Tingimata peab arvestama puhkuste ajakavas ette nähtud puhkuse ajaga, seda saab muuta üksnes tööandjaga kokku leppides.

Vaidlustamise tähtaeg lühenes

Väga tähtis muudatus, võrreldes eelmise seadusega, on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtajas.

Kui varem oli töölepingu ebaseadusliku lõpetamise peale töövaidlus- või hagiavaldust võimalik esitada ühe kuu jooksul, arvates lepingu lõpetamisest, siis nüüd on selleks tähtajaks 30 kalendripäeva, arvates ülesütlemisavalduse (koondamisteate) saamisest. Seega tuleb mõnel juhul alustada vaidlust juba enne lepingu lõppemist.

Täiendatud töö- ja teenistuslähetustega seotud küsimused ja vastused alates 01.07.2009

1. Alates 01.07.2009 kehtib uus töölähetuste kord ja muudeti teenistuslähetuste korda. Kuidas tuleb lähetuskulude hüvitamisel ja maksustamisel toimida, kui lähetus algas enne 01.07.2009 ja lõppeb peale 01.07.2009?

Kui lähetus algas enne 01.07.2009 ja lõppeb peale 01.07.2009, siis rakendatakse nii riigisisese, kui ka välislähetuste puhul Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrust nr 453.
Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” rakendatakse nende lähetuste osas, mis algavad alates 01.07.2009.
Analoogselt tuleb rakendada ka Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määruse nr 108 “Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” muudatust, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 111.
Lähetuskulude hüvitamine ja maksustamine ei olene sellest, millal tööandja poolt lähetuse kirjalik otsus, korraldus, käskkiri vms dokument on vormistatud, vaid sellest millal lähetus tegelikult algas.
(juuli 2009)

2. Kui tööandja riigisisese lähetuse korral otsustab ikkagi nn päevaraha maksta. Kas see väljamakse kuulub maksustamisele?

Alates 01.07.2009 kehtiv töölepingu seadus ei näe ette riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmist. Samuti ei sätesta maksuvaba päevaraha TuMS § 13 lõige 3 punkt 1,Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” ega ka Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrus nr 108 “Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”.
Kui tööandja otsustab riigisisesel lähetusel ikkagi nn päevaraha maksta, on nimetatud väljamakse puhul tegemist palga osaga ja see tuleb maksustada ning deklareerida nagu palk. Kui riigisisest nn päevaraha maksab kolmas isik, kuulub see maksustamisele tulumaksuga nagu muu tulu ja väljamaksjal tuleb tulumaks kinni pidada.
(juuli 2009)

3. Kui töötaja saabub lähetusest ja lahkub järgmisesse lähetusse samal kalendripäeval, kuidas maksta päevaraha?

Alates 01.07.2009 saab lähetatule maksuvabalt maksta ainult välislähetuse päevaraha ettenähtud piirmääras. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.
(juuli 2009)

4. Millist välislähetuse päevaraha summat võib vähendada kuni 70% vastavalt määruse nr 110 § 4 lg 4?

Välislähetuse päevaraha määra kehtestab tööandja arvestades, et Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 3 kohaselt ei või see olla väiksem kui 350 krooni päevas ja § 7 lõige 1 punkt 3 kohaselt suurem kui 500 krooni päevas. Nimetatud määruse § 4 lubab tööandjal enda kehtestatud päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Näiteks, kui tööandja kehtestas välislähetuse päevaraha summaks miinimumnõudele vastava 350 krooni ja töötajale tagatakse välislähetuses tasuta toitlustamine, siis võib tööandja päevaraha vähendada kuni 70% s.t. maksab töötajale 105 krooni.
(juuli 2009)

5. Kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja töötaja saadetakse lähetusse, kas päevaraha makstakse töökoha riigi või Eesti määrade alusel?

Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p 1¹ alusel makstakse lähetuskulusid nendes piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Kui töötaja suhtes kehtib tulumaksuseaduse § 13 lg 4, siis lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata.
(juuli 2009)

6. Eesti tööandja töötaja töö tegemise koht on välisriigis. Ta on selles riigis resident ja maksab seal kõik oma maksud (näit Eesti äriühingu juhatuse liige). Eesti tööandja lähetab selle töötaja Eestisse. TuMS § 13 lõige 3 punkt 11 kohaselt lähetusega seotud väljamaksed hüvitatakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Kas Eesti tööandja jaoks on kohustus või võimalus hüvitada töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades või võib Eesti tööandja rakendada sellisel juhul TuMS § 13 lõige 3 punktis 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärasid?

TuMS § 13 lg 3 loetleb väljamakseid, mida ei maksustata tulumaksuga. Sama lõike punktis 11 sätestatakse, et kui töö tegemise koht on välismaal, siis ei maksustata selles riigis kehtivates piirmäärades tehtud väljamakseid. Seega ei anna TuMS § 13 tööandjale võimalust valida, milliseid piirmäärasid ta kasutada soovib. Töö tegemise riigis kehtestatud lähetuse piirmäärade rakendamine on sätestatud selleks, et välisriigis töötaja saaks lähetuste puhul kulud ja väljamaksed hüvitatud samadel alustel, kui teised selle riigi töötajad.
(juuli 2009)

7. Millised dokumendid tuleb vormistada, et kolmas isik võiks päevaraha maksta?

Eesti tööandja peab vormistama oma töötajale lähetuse ja võib kinnitada kolmandale isikule tema poolt töötajale hüvitatava välislähetuse päevarahade suuruse, mille alusel kolmas isik otsustab, kas tema poolt makstavalt välislähetuse päevarahalt kuulub tulumaks kinnipidamisele või saab ta selle maksuvabalt hüvitada.
(juuli 2009)

8. Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab kuuluma päevaraha sisse?

Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, millega on reguleeritud välislähetuse päevaraha maksmise alammäär, maksuvaba piirmäär ning maksmise kord.
Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
Päevarahad antaksegi välislähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahadele kulud toitlustamiseks, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.
(juuli 2009)

9. Kas riigisisese lähetuse korral tööandja poolt kuludokumentide alusel hüvitamisele kuuluvad toitlustuskulud on Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 2 lõige 1 tähenduses töölähetusega kaasnev ja tööülesande täitmisega seotud mõistlik kulu?

Alates 01.07.2009 riigisisesel lähetusel maksuvaba päevaraha ette nähtud ei ole. Samuti ei saa tööandja maksuvabalt hüvitada töötaja toitlustamiseks tehtud kulutusi. Juhul, kui tööandja nimetatud kulud hüvitab on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 tähenduses ja kuuluvad maksustamisele tulu-ja sotsiaalmaksuga. Seega ei ole töötaja lähetusel toitlustamiseks tehtud kulud lähetusülesande täitmisega seotud mõistlik kulu Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 lõige 1 tähenduses.
(juuli 2009)

10. Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?

Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise, kuid samas ei olegi võimalik majutust osta ilma hommikusöögita, st majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma.
Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis/laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest, kas sooviti toitlustamist või mitte.
Juhul kui aga toitlustamine telliti lisaks, osteti pardal vmt, on selle hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, siis tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade välislähetuse päevaraha, st kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, siis ei teki erisoodustust. Maksustamise seisukohalt ei ole vahet, kas hüvitatakse välislähetuse päevaraha asemel dokumentaalselt tõendatud toitlustuskulud või makstakse päevaraha, oluline on maksuvaba piirmäär. Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse § 40 lõige 2 kohaselt on töötajal õigus saada välislähetuse päevaraha rahana.
(juuli 2009)

11. Kas äripartneri toitlustamine lähetuses olles on vastuvõtukulu või muu lähetusega seotud kulu?

Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49-le.
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 2 lõikele 2.
(juuli 2009)

12. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena ja kuidas määratakse kindlaks maksustamisele kuuluv summa?

Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, mille § 2 lõige 1 kohaselt loetakse töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks kõiki lähetuse toimimiseks vajalikke kulutusi, näiteks reisikindlustus, viisa vormistamine, valuutakursside vahest tulenevad kulud, pagasivedu või muud sarnased kulud. Kulud kuuluvad kompenseerimisele kuludokumendi alusel kogu ulatuses s.t. alates 01.07.2009 algavatele välislähetustele enam 35% piirmäär ei kehti.
Samuti ei sätesta alates 01.07.2009 välislähetustega seotud muude kulude hüvitamisele 35% piirmäära Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrus nr 108 “Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”, seega kuuluvad välislähetuses tehtud muud lähetusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud hüvitamisele kogu ulatuses.
(juuli 2009)

13. Tööandja teeb töötajale reisikindlustuse ajaks, millal töötaja lähetati välisriiki. Kindlustatakse töötaja, kuid hüvitise saab tööandja. Nüüd maksab tööandja töötajale saadud kindlustushüvitise välja. Kas tööandjal tekib maksukohustus ja kui tekib, kas on tegemist erisoodustuse või isiku tuluga?

Alates 01.07.2009 kehtiva Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 lõige 1 kohaselt loetakse töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks muuhulgas ka reisikindlustuseks tehtud kulu.
Reisikindlustust võib sõlmida tööandja või töötaja ise. Kui selle sõlmib tööandja, siis märgib tööandja kindlustusjuhtumi hüvitamise avalduses, kellele ta hüvitise väljamaksmist soovib.
Kui ta märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks töötaja, maksabki kindlustusselts hüvitise otse töötajale ja tööandjale ei kaasne sellega täiendavaid maksukohustusi.
Kui tööandja märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks enda, makstaksegi hüvitis tööandjale. Kuna aga kindlustusjuhtum juhtus töötajaga, st tegelik kahju tekkis töötajal ja hüvitis makstakse töötaja kahjude korvamiseks, loetakse seda siiski töötajale makstud hüvitiseks. Antud juhul on tööandja ainult makse vahendaja ning sellega ei kaasne tööandjale ega töötajale maksukohustust.
(juuli 2009)

14. Töötaja kasutab lähetuses kohapeal sõitmiseks rendiautot. Kuidas ja kas maksustatakse rendiauto kasutamist?

Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” ja muudeti Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrust nr 108 “ Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”, mille kohaselt hüvitatakse kõik lähetusülesande täitmisega seotud muud kulud kuludokumendi alusel täies ulatuses, olenemata sellest kas on tegemist riigisisese- või välislähetusega.
Määruse nr 110 puhul rõhutatakse töö- ja ametilähetuste seotust tööandja ettevõtlusega s.t. muude kulude hüvitamisel tuleb lähtuda nende vajalikkusest lähetusse saadetud ülesannete täitmiseks iga konkreetse lähetuse puhul eraldi. Kui lähetusülesande täitmiseks oli vaja kasutada rendiautot, siis kuuluvad hüvitamisele kõik selle autoga kaasnevad kulutused.
(juuli 2009)

15. Töötaja saadetakse Eestist välislähetusse ja töötaja kasutab lennujaama sõiduks taksot. Kas on tegemist sõidukuluga lähetuse lähtekohast kuni sihtkohani või linnasisese sõiduga?

Alates 01.07.2009 algavate välislähetuste puhul kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele kõik dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud kulud ja sõidukulude hüvitamisel ei tehta maksustamisel vahet, kas on tegemist sõidukuluga lähetuskohast kuni sihtkohani või linnasisese sõiduga. Oluline on, et tegemist on tööülesande täitmiseks kaasneva vajaliku kulutusega.
(juuli 2009)

16. Töötaja saadetakse töölähetusse. Tallinna lennujaama sõitmiseks kasutab ta tööandja sõiduautot, mis on lennujaama parklas kogu lähetuse aja. Kas parkimistasu on seotud lähetusega?

Jah. Selliste kulude puhul on tegemist töölähetuse sõidukuludega, millel piirmäär puudub ning ei ole vahet, kas lähetuses kasutatakse tööandja sõiduautot või isiklikku sõiduautot juhul, kui rakendatakse kulude hüvitamisel lähetuste määrust ja kõik kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel.
Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel tuleb tähele panna, et ühte ja sama tööeesmärkidel tehtud sõitu ei saa hüvitada topelt, st nii lähetuse kuluna kui ka Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164" Isikliku sõiduauto teenistus-, töö - ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel. Kulude hüvitamisel tuleb selgelt eristada, millise määruse alusel kulud hüvitatakse.
(juuli 2009)

17. Töötaja teeb välislähetuses olles makseid oma krediitkaardiga (näit maksab hotelli). Kas selline kommertspanga ja Eesti Panga kursivahe on lähetusega seotud kulu, mis hüvitatakse?

Töötajale kompenseeritakse Eesti Panga päevakursi ja kommertspanga kursi vahe panga väljavõtte alusel, kus on näha kommertspanga kurss. Nimetatud hüvitist käsitletakse muu lähetusülesande täitmisega seotud kuluna ja hüvitatakse koos lähetuses tehtud ja lähetusega seotud muude kuludega.
(juuli 2009)

18. Töötajale on vormistatud lähetus, kuid ta sõidab igal päeval lähetuse sihtpunktist koju tagasi. Kas võib hüvitada töötaja poolt esitatud sõidupiletid iga päeva kohta lähetuse sihtpunkti ja tagasi?

Lähetuse määruses ei ole sellist sõidukulude hüvitamist ette nähtud ja seega saab antud juhul maksuvabalt hüvitada töötajale ühe sõidupileti lähetuse sihtkohta ja sealt tagasi.
(juuli 2009)

19. Kuidas hüvitada lähetuse sõidukulusid, kui sõidu kuupäevad lähetuskohta ja tagasi ei ühti lähetuse otsuses toodud lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadega?

Lähetuse kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse muuhulgas töölähetuse sihtkoht ja kestus. Sõidukulud lähetuskohta ja tagasi hüvitatakse lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidupileti kuupäevad peavad üldjuhul vastama lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadele.
Väga laialt kasutatakse olukorda, kus puhkus ühildatakse lähetusega ja puhkuselt saabutakse hiljem või minnakse varem, kui on lähetus. Sisuliselt sõidetakse puhkusele tasuta. Näiteks sõidetakse lähetusse Itaaliasse, lähetus lõpeb ja töötaja jääb nädalaks puhkusele. Tagasituleku pilet ei ole enam lähetusest saabumise vaid puhkuselt tuleku pilet. Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab.
Juhul, kui lähetusse minekuks soetatakse soodsama hinnaga sõidupiletid nii, et nädalavahetus jääb sisse, vormistatakse üldjuhul ka lähetus vastavalt sõidupileti kuupäevadele. Samas ei saa välistada olukorda, kus lähetus on vormistatud esmaspäevast, kuid sõidupilet on vahetult eelneval nädalavahetusel (või lähetus lõppeb reedel aga sõidupilet on pühapäeval). Kuna tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahendite kokkuhoiuga (ei maksta nädalalõpu eest päevaraha ega hüvitata majutust), mitte töötajale erisoodustuse andmisega võib lugeda sõidupiletid, mille kuupäevad on lähetusele vahetult eelnevatel või järgnevatel puhkepäevadel lähetusega seotud kuluks ja erisoodustust ei teki.
(juuli 2009)

20. Lähetatu esitab sõidukulude hüvitamiseks sõidupileti, mille kuupäev ei vasta lähetuse alguse või lõpu kuupäevale. Kas ja kuidas on õigus hüvitada?

Määruse kohaselt kuulub hüvitamisele sõidukulu lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Juhul, kui sõidupilet ei vasta lähetuse otsuses määratud kuupäevale, siis tekib kahtlus, kas sõit on üldse seotud lähetusega (st tööülesande täimisega). Kui see on nii, tuleb sellise sõidudokumendi alusel kulude hüvitamist lugeda erisoodustuseks.
(juuli 2009)

21. Töötaja jätab tööandjat teavitama, et lähetusse minekul või sealt saabumisel ostab ta ise piletid s.t. ühildab lähetuse puhkusega, mille sõidukulu kannab ise. Tööandja poolt ostetud pilet jääb kasutamata. Kas tööandjal tekib maksukohustus kasutamata piletilt?

Juhul, kui töötaja ühildab lähetuse oma puhkusega, siis peab töötaja tööandjat sellest informeerima, millist piletit ta ei soovi ja tööandja sellega arvestama.
Kui töötaja jättis tööandja informeerimata, et ta kasuta lähetusse sõidu või sealt saabumise piletit ja tööandja tegi piletile kulutuse, mis jääb kasutamata, siis on töötaja oma tegevusega tekitanud tööandjale rahaliselt hinnatavat kahju, mis tuleb töötajalt sisse nõuda. Kui tööandja loobub temale tekitatud kahju sissenõudmisest toimub maksustamine punktis 25 kirjeldatud põhimõttel.
(juuli 2009)

22. Eesti ettevõtte palgal oleva isiku töö tegemise koht on Soomes ja Soomest läheb ka lähetusse. Sellisel juhul kehtivad Soome lähetuse reeglid ja määrad. Üheks lähetusega seotud kulude kompenseerimise liigiks on isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis (0,4 eurot kilomeetri kohta ehk umbes 6 Eesti krooni). Kas siinkohal rakendatakse Eesti või Soome isikliku sõiduauto kasutamise maksuvabasid piirmäärasid?

Kui Soomes on kehtestatud lähetusega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitis selliselt, siis tuleb maksustamisel lähtuda Soome reeglitest ja määradest.
(juuli 2009)

23. Kas lähetuse puhul majutuskulude hüvitamisel maksuvaba piirmäär arvutatakse summaarselt kogu lähetuses viibitud aja kohta või iga öö kohta eraldi?

Majutuskulude hüvitamisel jälgitakse maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi. Näiteks: välislähetuses oli dokumendi alusel ühe ööpäeva maksumus 1800 kr ja teise ööpäeva maksumus 2 500 kr, seega võib ilma erisoodustuselt maksukohustust tekkimata hüvitada 3 800 kr (ühe ööpäeva eest 1 800 + teise ööpäeva eest 2 000). Maksuvabastuse piirmäär välislähetuses on kuni 2 000 kr ööpäevas. Teise ööpäeva eest tuleb tööandjal maksta tulu-ja sotsiaalmaksu 500 kroonilt.
(juuli 2009)

24. Telliti välislähetuste pakett läbi turismifirma ning arvel on ainult üldsumma majutamise eest. Kuidas arvestada majutamise maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi?

Lähetuste määrus näeb ette, et majutamise piirmäära tuleb vaadata iga ööpäeva kohta eraldi, st et ka arve peab olema esitatud selliselt, et maksustamise aluseks olulised asjaolud on selles kajastatud. Kui arvel ei ole näidatud, mitme ööpäeva eest see on, siis peab tööandja hea seisma selle eest, et tal need andmed oleks. Sellisel juhul tuleb eraldi teha järelepärimine arve esitanud turismifirmale või lähetatu küsib hotellist arve. Turismifirmadelt tuleb juba piletite tellimisel paluda arvel näidata majutuskulu ööpäevane maksumus eraldi.
(juuli 2009)

25. Töötaja jätab välislähetusse minemata, kuid tööandja on lähetuse kulud ( sõidupiletid, majutus) juba teinud. Kas kasutamata sõidupiletid, majutus kuuluvad maksustamisele?

Töötaja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut ja välislähetusse saatmise vormistab tööandja kirjalikult. Seega töötaja saadetakse lähetusse tema nõusolekul ja lähetatu on teadlik tööandja poolt tehtavatest kulutustest (näiteks broneeringud, sõidupiletid, majutus vms) enne lähetuse algust. Juhul, kui töötaja ei saa lähetusse minna, peaks ta tööandjat sellest esimesel võimalusel informeerima. Tööandjal on üldjuhul võimalik osa ettemaksena tehtud summadest tagasi saada.
Olukorras, kus töötaja jätab lähetusse minemata tuleb tööandjal hinnata põhjust, miks töötaja nii käitus. Tulenevalt põhjustest tööandja otsustab, kas töötaja on temale rahalist kahju tekitanud või mitte ja kui on, siis millises ulatuses. Tööandjal on õigus temale tekitatud rahalise kahju (tehtud kulutuste summa) töötajalt sisse nõuda. Juhul, kui tööandja otsustab temale tekitatud rahalist kahju mitte sisse nõuda, on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 lõige 4 punkt 9 tähenduses.
TuMS § 48 lõige 4 punkt 9 rakendamisel juhime tähelepanu, et erisoodustusega eespooltoodud sätte juures ei ole tegemist juhul, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust. Kuna prognoositavate kulude määramine on suures osas hinnanguline, siis soovitame kulude sissenõudmisest loobumisel tehtud otsuses arvestada kõiki kulude sissenõudmisega kaasnevaid kulutusi s.t. nõudest loobumise otsus peaks olema piisavalt põhjendatud ja kirjalik.
(juuli 2009)


26. Millisel juhul on tööandjal õigus vormistada töötajale lähetust?

Mis on töölähetus ja keda võib lähetusse saata on reguleeritud alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seadusega. Nimetatud seaduse § 20 sätestab töö tegemise koha, kus eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Sama seaduse § 21 lõige 1 sätestab, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Seega võib tööandja vormistada lähetuse, kui ta saadab töötaja väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta. Sellega kaasneb ka tööandja kohustus lähetusega seotud kulude hüvitamisele vastavalt töölepingu seaduse §-le 40.
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, millega on reguleeritud tööandja poolt lähetuse vormistamise reeglid, kulude hüvitamise kord ja maksuvabad piirmäärad. Sama määruse §1 lõige 3 sätestab, et määrust ei kohaldata hüvitistele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel.
(juuli 2009)

27. Töötajal on töölepingus kirjas, et töö tegemise piirkond on Eesti. Tööandja asukoht on Haapsalu. Kas võib sellele töötajale vormistada lähetust mõnda teise Eesti linna ?

Ei saa lähetust vormistada, kuna töö tegemise koht/piirkond on Eesti. Lähetuse mitte vormistamine ei välista ettevõtlusega seotud kulude hüvitamist kuludokumentide alusel vastavalt TuMS § 12 lõikele 3. Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse§ 20 kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
Alates 01.07.2009 saab päevaraha maksta juhul, kui välislähetuskoht asub töökohast /piirkonnast vähemalt 50 km kaugusel
(juuli 2009)

28. Töötaja töö tegemise kohaks töölepingus on Eesti Vabariik. Lähtuvalt töötamise sisust toimubki töö tegemine üle Eesti. Kui tööandja või töötaja teeb tööülesannete täitmiseks täiendavaid kulutusi, nt tasub sõidukulud või majutamise (olenevalt töö iseloomust), kas tehtud kulud kuuluvad maksustamisele kui erisoodustus?

Kui tulenevalt töö iseloomust teeb töötaja kulutusi, mis on otseselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks, siis vastavalt TuMS § 12 lõikele 3 ei loeta füüsilise isiku tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi. Nimetatud kulude hüvitisi ei käsitleta ka erisoodustusena. Kui kulud teeb aga tööandja, siis on need tema ettevõtlusega seotud kulud.
Kulutusi tuleb hinnata eelkõige tööandja ettevõtluse jaoks vajalikkuse järgi ja kulude seotus ettevõtlusega peab olema tõendatav.
(juuli 2009)

29. Kas mittetulundusühingu liiget saab saata lähetusse ja kuidas toimub kulude hüvitamine?

Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, mille § 1 sätestab konkreetsed isikud, kelle suhtes nimetatud määrust saab rakendada. Nimetatud kord ei laiene mittetulundusühingute liikmetele ja siit tulenevalt ei ole selle määruse alusel võimalik kulutusi hüvitada.

Seetõttu, juhul kui makstakse mittetulundusühingu liikmetele niinimetatud päeva- või toiduraha, siis selliselt väljamakselt kuulub tulumaks kinnipidamisele TuMS § 41 punkt 6 alusel nagu muult väljamakselt.

Alates 01.01.2004. a on täiendatud TuMS §- i 12 lõikega 3, mille kohaselt on lubatud füüsilisele isikule tasuda dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja neid summasid ei loeta füüsilise isiku tuluks, kui need kulud on tehtud teise isiku (näiteks mittetulundusühingu) kasuks.
(juuli 2009)

30. Kas võib lähetada teise äriühingu töötajat nagu kolmandat isikut?

Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse § 21 lõige 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ja kehtiva Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, § 1 kohaselt saab tööandja lähetada töötajat, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse ja nõukogu liiget, prokuristi, asutajat, likvideerijat, audiitorit, revidenti, revisjoni komisjoni liiget, välismaa äriühingu filiaali juhatajat jt). Seega saab lähetusse saata töötajat ainult tema tööandja. Kui üks äriühing soovib nn lähetada teise äriühingu töötajat, siis ei ole tegemist lähetusega.
Erandina on määruses sätestatud sportlaste ja loovisikute lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning välislähetuse päevaraha.
(juuli 2009)

31. Kas teisest riigist Eesti ettevõttesse/organisatsiooni saabunud isik loetakse tulenevalt lähetuse määrusest kolmandaks isikuks?

Ei. Töö- ning teenistuslähetuse kulude hüvitamise määruste alusel loetakse kolmandaks isikuks isikut, kes Eesti tööandja asemel kannab tema töötaja lähetusega seotud kulud. Tulenevalt lähetuskulude hüvitamise korrast ning vastastikusel kokkuleppel hüvitab lähetusega seotud kulud, kas osaliselt või täielikult kolmas isik. Seega peab töötaja või teenistuja olema lähetatud Eesti tööandja poolt, kuid lähetusega seotud kulud võib kanda ja välislähetuse päevaraha maksta kolmas isik.
(juuli 2009)

32.Kokkuleppel kolmanda isikuga lähetab tööandja oma töötaja, kuid lähetusega seotud kulud kannab kolmas isik. Kuidas toimub majutuskulu maksustamine kolmanda isiku juures, kui majutuskulu on üle määruses sätestatud piirmäära?

Majutuskulu maksuvaba piirmäär kehtib ainult tööandjale. Juhul, kui majutuskulu üle piirmäära maksab kolmas isik, siis see maksustamisele ei kuulu, kuid ta peab tõendama kuidas tehtud kulu oli vajalik ja seotud tema ettevõtlusega.
(juuli 2009)