Artiklid
Katre Pilvinski
Riigiametid muretsevad, et edasise palgalangetuse korral võivad nad kaotada töötajaid erasektorile, ainult Pelgulinna Gümnaasiumi direktor on kindel, et tema töötajad jäävad.
Kaadri voolavust üheksaprotsendine palgakärbe ei too, kuna õpetaja elukutse on valitud südame järgi, ütles Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur. "Ega ilma rahata saab ju ka tööl käia, kui huvitav töö on," märkis ta.
"Õpetajaamet kuulub südame järgi valitud ametite hulka. Üheksaprotsendine palgakärbe ei too midagi kaasa - sellega lihtsalt nõustutakse ning mujale ei minda," kinnitas ta.
"Kuhu nad ikka voolavad? Ma ei usu, et õpetajad hakkavad enesetäiendamise võimalusi otsima ning pöörduvad siis uue ametiga erasektorisse," rääkis ta.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4440/uud_uudidx_444005.html
(originaalartikli viitelt).
Koondamiste ja eelarvekärbete tõttu loobub statistikaamet tänavu palgastatistika kogumisest aastases lõikes, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees.
Siiani on statistikaamet korjanud ettevõtetelt palgaandmeid kahes jaos: kvartaliandmetena (nn kiirstatistika) ja aastase statistikana ning tänu viimase koostamise meetodile saab võrrelda eri ametialade palgaandmestikku.
Nüüd aga on statistikaamet saatnud valitsusele palve lubada neil tänavu loobuda aastase palgaandmestiku kogumisest. «Kolmkümmend inimest on meil just koondatud, sealhulgas ka palgastatistikaga tegelejate seast,» viitas statistikaameti peadirektor Priit Potisepp loobumissoovi põhjustele.
Kuna aastane palgastatistika ülevaade on väga detailne, nõuab selle koostamine, kontrollimine, täpsustamine ja avaldamine statistikutelt palju tööd ja rohkelt aega, mistõttu ilmuvad aastaülevaated enam kui aastase ajanihkega. Potisepp möönis, et seesugune tempo ei pruugi kõiki statistikahuvilisi rahuldada.
Tema kinnitusel ei too tänavuse aastase palgastatistika ärajäämine kaasa raskusi pensionide või keskmise palgaga seotud palkade (nt riigikogu liikmete palk) arvutamisel. «Meil on oluliseks referentsväärtuseks keskmine palk. See arvutatakse kvartalite kaupa ning siis selle andmestiku pealt ka aasta kohta,» selgitas ta.
Küll aga on statistikaametil plaanis detailse, nähtuste struktuuri vaatleva aastase palgastatistika kogumisega jätkata juba 2010. aastal, mil seda tehakse kõigis Euroopa Liidu riikides.
Toimetas: Postimees.ee
Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon ja Pärnu Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei avastasid toitlustusasutustes alaealiste töötamist kontrollides, et esineb probleeme lubatust pikemate tööpäevade, ületundide ning töölepingutega.
Suve lõpus toimunud tööinspektsiooni ja munitsipaalpolitsei ühisreidide käigus võeti luubi alla Pärnu toitlustusasutused, kus hooajalisusest tulenevalt rakendatakse tööle alaealisi. Munitsipaalpolitsei kontrollis alkoholi ja tubakaseaduse nõuete täitmist sh alaealiste rakendamist töödel, mis on seotud tubakatoodete ja alkoholi käitlemisega. Tööinspektsioon keskendus töölepingu sõlmimisele ning alaealiste töö- ja puhkeaja nõuete järgimisele.
Rikkumistena võib välja tuua lubatust pikemad tööpäevad, ületunnid ning probleemid töölepingutega. Selgus, et mitte kõik kontrollitud tööandjatest ei järgi töölepingu seadusest tulenevat nõuet alaealise tööpäeva kestuse, igapäevase ja iganädalase puhkeaja pikkuse, ületunnitöö keelu ning töölepingule esitatavate tingimuste kohta. Ühel juhul oli tööleping sõlmimata ning üks tööandja oli alaealisega töölepingu asemel sõlminud töövõtulepingu, mis ei anna alaealisele töölepingu seadusest tulenevat kaitset.
Tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa sõnul ei ole paljud tööandjad kursis uue töölepingu seadusega alaealiste tööle pandud piirangutega. Alaealine võib töötada vaid pool koolivaheajast, tema tööpäeva pikkus sõltuvalt vanusest võib olla 3 kuni 7 tundi ning tööpäev peab üldjuhul jääma ajavahemikku 6.00 kuni 20.00. Ületunnitöö alaealise puhul on keelatud, selgitas Peeter Eesmaa.
Enne järgmise suvehooaja algust on plaanis antud valdkonnas teha tööandjatele selgitustööd ajakirjanduse ja avalikkusele suunatud teabepäevade kaudu. Tasuta teabepäevade kohta saab täpsemat informatsiooni tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Lisainfo:
Viivika Vilja
Teabespetsialist
Lääne inspektsioon
+372 5623 0016
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kertu Kalmus
Suvel jõustunud seadusesätte kohaselt peab Eestis töötav välismaalane teenima üle 15 000 krooni palka, et ta elamisluba säiliks.
Päevalehe poole pöördus poolteist aastat Eestis elanud ja töötanud välismaalane, kellele kodakondsus- ja migratsiooniamet teatas elamisluba pikendama minnes, et uue seadusesätte järgi ei kvalifitseeru ta enam elamisloa vääriliseks.
Seda, et ma oskan puhtalt eesti keelt ei arvestata üldse. Olen projektijuht kohvikuteketis ja töötan ka tõlkijana. Mul pole üldse lootust, et saaksin kunagi tuleva kümme aasta jooksul nii palju kuus palka, sest praegune tööandja on öelnud, et ei saa nii suurt summat maksta, selgitas Päevalehega ühendust võtnud Adam Cullen tekkinud olukorda.
Mõistan, et riik kannatab tööpuuduse all, aga see, et seesugune seadus hakkab vaikselt kehtima ja Eesti elanikke hävitama on puhas diskrimineerimine, oli Cullen nördinud.
Esialgu on tal veel siiski mõni kuu aega, et probleemile lahendus leida, kuid hiljemalt novembriks peab tal selge olema, kuidas ta Eestisse jääda kavatseb, sest tema elamisloa tähtaeg saab läbi veebruaris ning kogu protsess võtab kaua aega.
Mõningaid variante elamisloa pikendamiseks Culleni sõnul on, kuid need ei pruugi samuti kõne alla tulla. Tuleks kas abielluda või luua oma firma, rääkis Cullen ning lisas, et just oma firma loomise peale ta hetkel loodabki, kuigi selle jaoks on vaja suuremat omakapitali ning ilmselt tuleks võtta ka pangalaenu.
Culleni sõnul on aga välistatud, et ta hoopis mujale õnne otsima läheks, sest Eestis talle meeldib selleks liiga palju. Tahan just Eestis elada, selleks ma siia tulin, mul ei ole soovi kuskil mujal Euroopas elada, kus võib-olla oleks lihtsam elamisluba saada. See ei ole minu jaoks üldse variant, kinnitas ta. Kuidagi peab leidma võimaluse siia jääda, oli Cullen kindel.
Kuupalk peab olema üle 15 tuhande krooni
Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Maimo-Lii Paloveer selgitas Päevaleht Onlineile, et selle aasta juuni keskel jõustus tõepoolest välismaalaste seaduse säte, mille kohaselt kehtestati tööandjatele tähtajalise elamisloaga välismaalasele tasu maksmisel palgakriteeriumi nõue.
Nimetatud tingimuse kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega, selgitas Paloveer.
Viimastel andmetel on keskmine palk 12 716 krooni, mis tähendab, et välismaalane peaks teenima vähemalt 15-tuhandekroonist palka, et omada Eestis elamisluba.
Välismaalaste seaduse kohaselt keeldub migratsiooniamet töötamiseks mõeldud elamisloa pikendamisest või tunnistab selle kehtetuks, kui välismaalane ei ole täitnud kõnealuses või muust seadusest tulenevat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.
Seega kui tööandja ei ole maksnud isikule välismaalaste seaduse järgi nõutud palka, siis on alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna ei ole täidetud seadusest tulenevad tingimused, käib elamisloa kehtetuks tunnistamine Paloveeri selgitusel tegelikult üsna lihtsalt.
Säte peaks välistama odava tööjõu sissetoomise
Palgakriteeriumi sisseviimise peamiseks põhjenduseks oli kodakondsuse- ja migratsiooniameti andmeil ettevõtetes tööjõu tootlikkuse tõstmine ja olukorra vältimine, kus ettevõtted üritavad palgakulude madalal hoidmiseks välismaalt odavat tööjõudu sisse tuua.
Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka tõestab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik kohalikult tööturult leida, märkis Paloveer.
Seades kriteeriumiks keskmine palk x koefitsient 1,24 tagatakse, et Eestisse saabub ainul kvalifitseeritud tööjõud, põhjendas Paloveer esialgu absurdsena näiva seadusesätte mõttekust.
Välismaalaste seaduses on loetletud nimekiri ametikohtadest, kellele kõnealune palgakriteerium ei laiene. Seega pääsevad elamisloa kehtetuks tunnistamisest näiteks loomingulised töötajad, kelle alla loetakse õpetajad, õppejõud, sportlased ja treenerid.
Palgakriteerium ei laiene isikutele, kelle tööalane tegevus toetab kultuuri või hariduse arengut, märkis Paloveer.
Juuli alguse statistika põhjal on Eestis 25 300 tähtajalise elamisloaga ning 189 529 pikaajalise elamisloaga elanikku. Palgakriteeriumi nõue kehtib vaid lühiajalise Eestis töötamise ja tähtajalise elamisloa töötamiseks puhul.
Palgakriteeriumi kehtestamine ei too kaasa massilist välismaalaste väljasaatmist Eestist, sest üldjuhul esitab välismaalane elamisloa taotluse veel oma kodumaal viibides.
"Seega alles siis, kui tema suhtes on KMA teinud elamisloa andmise otsuse, on tal õigus tulla Eestisse tööle," ütles Paloveer. Kui aga elamisloa taotleja on loa taotlemise ajal juba Eestis ja ta siiski ei kvalifitseeru, siis ta peab Eestist lahkuma.
Angelika Tagel,
AS Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees
Statistika näitab, et pensionäride arv kasvab ja töötav elanikkond väheneb. Riik ei suuda tagada kõigi kodanike heaolu pensionieas ning seetõttu peab igaüks selleks lisa koguma.
Selleks, et võimaldada riigil üle elada praegune keeruline majandusolukord, muudeti mõned kuud tagasi ajutiselt teise pensionisambasse tehtavate maksete reegleid. Rõhutan siinkohal, et muudatused on ajutised endine süsteem taastub täies mahus aastal 2012.
Kuni selle aasta juunini kehtis teise samba puhul põhimõte, et töötav inimene säästab pensioniks iga kuu 2 protsenti oma palgast ja riik lisab sellele omalt poolt 4 protsenti. Juunist kuni aasta lõpuni on kõik maksed teise sambasse peatatud.
Inimestele jättis riik aga võimaluse taastada oma 2-protsendiline kuumakse alates 2010. aasta algusest selleks tuleb kuni 30. novembrini esitada panka avaldus. Kui inimene esitab avalduse maksete jätkamiseks penisonisambasse, suurendab riik lisaboonusena omapoolseid makseid aastatel 20142017, hüvitades sellega maksete ajutise peatumise.
Kindlasti soovitan esitada avaldus maksete jätkamiseks, sest ainult sellisel juhul on teil õigus riigipoolsele suuremale sissemaksele tulevikus.
Pensionifondide valik on lai: praegu on valida 19 teise samba fondi ja 12 kolmanda samba fondi vahel, sealhulgas on Nordeal kolm teise samba pensionifondi ja üks kolmanda samba fond.
Fondid on erineva investeerimisriskiga. Näiteks võlakirjafondidesse investeerimisel on hoopis väiksem risk kui aktsiafondidesse investeerimisel. Teise samba pensionifondid ei tohi investeerida 100 protsenti aktsiatesse, 1. septembrini oli maksimaalne lubatud aktsiarisk 50 protsenti, kuid nüüd võib pakkuda fonde aktsiariskiga kuni 75 protsenti varadest.
Kuldreegliks on: mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsem ehk väiksema riskiga võiks olla valitud pensionifond.
Pidev investeerimine on kõige otstarbekam viis pensioni kogumiseks. Praegu on väga hea aeg investeerimiseks: osakuid saab osta madalate hindadega, mis tähendab suuremat tõusupotentsiaali, ja seda nii teise kui kolmanda samba pensionifondide puhul. Kolmanda samba puhul kehtivad lisaks maksusoodustused, mis suurendavad investeeringu väärtust veelgi. Igal juhul tasub investeerida ja võimalusel mõlemasse pensionisambasse. Mida pikem on kogumise aeg, seda kasulikum teile endale.
Mina soovitan inimestel aeg-ajalt jälgida, kuidas valitud fondivalitseja tegutseb ja millised on tulemused. Kui te ei ole rahul seniste tulemustega, siis on alati võimalik fondivalitsejat vahetada ning viia oma varad üle teise pensionifondi. Üks võimalus on ka alustada uute maksete kogumist teise fondivalitseja juures.
Fondide kohta saab teavet ja statistikat pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee, sealt leiab huvi korral lisainfot ka pensionisüsteemi kohta.
Eesti rahval on vanasõna tänasida toimetusi ära viska homse varna. See kehtib suurepäraselt pensionivara kogumise kohta. Olgem oma elu peremehed, igal ajal.
Lehekülg 1317 / 1592
