Artiklid
Täiendatud töö- ja teenistuslähetustega seotud küsimused ja vastused alates 01.07.2009
1. Alates 01.07.2009 kehtib uus töölähetuste kord ja muudeti teenistuslähetuste korda. Kuidas tuleb lähetuskulude hüvitamisel ja maksustamisel toimida, kui lähetus algas enne 01.07.2009 ja lõppeb peale 01.07.2009?
Kui lähetus algas enne 01.07.2009 ja lõppeb peale 01.07.2009, siis rakendatakse nii riigisisese, kui ka välislähetuste puhul Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrust nr 453.
Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord rakendatakse nende lähetuste osas, mis algavad alates 01.07.2009.
Analoogselt tuleb rakendada ka Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määruse nr 108 Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord muudatust, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 111.
Lähetuskulude hüvitamine ja maksustamine ei olene sellest, millal tööandja poolt lähetuse kirjalik otsus, korraldus, käskkiri vms dokument on vormistatud, vaid sellest millal lähetus tegelikult algas.
(juuli 2009)
2. Kui tööandja riigisisese lähetuse korral otsustab ikkagi nn päevaraha maksta. Kas see väljamakse kuulub maksustamisele?
Alates 01.07.2009 kehtiv töölepingu seadus ei näe ette riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmist. Samuti ei sätesta maksuvaba päevaraha TuMS § 13 lõige 3 punkt 1,Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord ega ka Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrus nr 108 Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord.
Kui tööandja otsustab riigisisesel lähetusel ikkagi nn päevaraha maksta, on nimetatud väljamakse puhul tegemist palga osaga ja see tuleb maksustada ning deklareerida nagu palk. Kui riigisisest nn päevaraha maksab kolmas isik, kuulub see maksustamisele tulumaksuga nagu muu tulu ja väljamaksjal tuleb tulumaks kinni pidada.
(juuli 2009)
3. Kui töötaja saabub lähetusest ja lahkub järgmisesse lähetusse samal kalendripäeval, kuidas maksta päevaraha?
Alates 01.07.2009 saab lähetatule maksuvabalt maksta ainult välislähetuse päevaraha ettenähtud piirmääras. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.
(juuli 2009)
4. Millist välislähetuse päevaraha summat võib vähendada kuni 70% vastavalt määruse nr 110 § 4 lg 4?
Välislähetuse päevaraha määra kehtestab tööandja arvestades, et Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 3 kohaselt ei või see olla väiksem kui 350 krooni päevas ja § 7 lõige 1 punkt 3 kohaselt suurem kui 500 krooni päevas. Nimetatud määruse § 4 lubab tööandjal enda kehtestatud päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Näiteks, kui tööandja kehtestas välislähetuse päevaraha summaks miinimumnõudele vastava 350 krooni ja töötajale tagatakse välislähetuses tasuta toitlustamine, siis võib tööandja päevaraha vähendada kuni 70% s.t. maksab töötajale 105 krooni.
(juuli 2009)
5. Kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja töötaja saadetakse lähetusse, kas päevaraha makstakse töökoha riigi või Eesti määrade alusel?
Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p 1¹ alusel makstakse lähetuskulusid nendes piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Kui töötaja suhtes kehtib tulumaksuseaduse § 13 lg 4, siis lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata.
(juuli 2009)
6. Eesti tööandja töötaja töö tegemise koht on välisriigis. Ta on selles riigis resident ja maksab seal kõik oma maksud (näit Eesti äriühingu juhatuse liige). Eesti tööandja lähetab selle töötaja Eestisse. TuMS § 13 lõige 3 punkt 11 kohaselt lähetusega seotud väljamaksed hüvitatakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Kas Eesti tööandja jaoks on kohustus või võimalus hüvitada töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades või võib Eesti tööandja rakendada sellisel juhul TuMS § 13 lõige 3 punktis 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärasid?
TuMS § 13 lg 3 loetleb väljamakseid, mida ei maksustata tulumaksuga. Sama lõike punktis 11 sätestatakse, et kui töö tegemise koht on välismaal, siis ei maksustata selles riigis kehtivates piirmäärades tehtud väljamakseid. Seega ei anna TuMS § 13 tööandjale võimalust valida, milliseid piirmäärasid ta kasutada soovib. Töö tegemise riigis kehtestatud lähetuse piirmäärade rakendamine on sätestatud selleks, et välisriigis töötaja saaks lähetuste puhul kulud ja väljamaksed hüvitatud samadel alustel, kui teised selle riigi töötajad.
(juuli 2009)
7. Millised dokumendid tuleb vormistada, et kolmas isik võiks päevaraha maksta?
Eesti tööandja peab vormistama oma töötajale lähetuse ja võib kinnitada kolmandale isikule tema poolt töötajale hüvitatava välislähetuse päevarahade suuruse, mille alusel kolmas isik otsustab, kas tema poolt makstavalt välislähetuse päevarahalt kuulub tulumaks kinnipidamisele või saab ta selle maksuvabalt hüvitada.
(juuli 2009)
8. Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab kuuluma päevaraha sisse?
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, millega on reguleeritud välislähetuse päevaraha maksmise alammäär, maksuvaba piirmäär ning maksmise kord.
Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
Päevarahad antaksegi välislähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahadele kulud toitlustamiseks, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.
(juuli 2009)
9. Kas riigisisese lähetuse korral tööandja poolt kuludokumentide alusel hüvitamisele kuuluvad toitlustuskulud on Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 2 lõige 1 tähenduses töölähetusega kaasnev ja tööülesande täitmisega seotud mõistlik kulu?
Alates 01.07.2009 riigisisesel lähetusel maksuvaba päevaraha ette nähtud ei ole. Samuti ei saa tööandja maksuvabalt hüvitada töötaja toitlustamiseks tehtud kulutusi. Juhul, kui tööandja nimetatud kulud hüvitab on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 tähenduses ja kuuluvad maksustamisele tulu-ja sotsiaalmaksuga. Seega ei ole töötaja lähetusel toitlustamiseks tehtud kulud lähetusülesande täitmisega seotud mõistlik kulu Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lõige 1 tähenduses.
(juuli 2009)
10. Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?
Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise, kuid samas ei olegi võimalik majutust osta ilma hommikusöögita, st majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma.
Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis/laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest, kas sooviti toitlustamist või mitte.
Juhul kui aga toitlustamine telliti lisaks, osteti pardal vmt, on selle hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, siis tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade välislähetuse päevaraha, st kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, siis ei teki erisoodustust. Maksustamise seisukohalt ei ole vahet, kas hüvitatakse välislähetuse päevaraha asemel dokumentaalselt tõendatud toitlustuskulud või makstakse päevaraha, oluline on maksuvaba piirmäär. Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse § 40 lõige 2 kohaselt on töötajal õigus saada välislähetuse päevaraha rahana.
(juuli 2009)
11. Kas äripartneri toitlustamine lähetuses olles on vastuvõtukulu või muu lähetusega seotud kulu?
Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49-le.
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 2 lõikele 2.
(juuli 2009)
12. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena ja kuidas määratakse kindlaks maksustamisele kuuluv summa?
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, mille § 2 lõige 1 kohaselt loetakse töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks kõiki lähetuse toimimiseks vajalikke kulutusi, näiteks reisikindlustus, viisa vormistamine, valuutakursside vahest tulenevad kulud, pagasivedu või muud sarnased kulud. Kulud kuuluvad kompenseerimisele kuludokumendi alusel kogu ulatuses s.t. alates 01.07.2009 algavatele välislähetustele enam 35% piirmäär ei kehti.
Samuti ei sätesta alates 01.07.2009 välislähetustega seotud muude kulude hüvitamisele 35% piirmäära Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrus nr 108 Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord, seega kuuluvad välislähetuses tehtud muud lähetusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud hüvitamisele kogu ulatuses.
(juuli 2009)
13. Tööandja teeb töötajale reisikindlustuse ajaks, millal töötaja lähetati välisriiki. Kindlustatakse töötaja, kuid hüvitise saab tööandja. Nüüd maksab tööandja töötajale saadud kindlustushüvitise välja. Kas tööandjal tekib maksukohustus ja kui tekib, kas on tegemist erisoodustuse või isiku tuluga?
Alates 01.07.2009 kehtiva Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 2 lõige 1 kohaselt loetakse töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks muuhulgas ka reisikindlustuseks tehtud kulu.
Reisikindlustust võib sõlmida tööandja või töötaja ise. Kui selle sõlmib tööandja, siis märgib tööandja kindlustusjuhtumi hüvitamise avalduses, kellele ta hüvitise väljamaksmist soovib.
Kui ta märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks töötaja, maksabki kindlustusselts hüvitise otse töötajale ja tööandjale ei kaasne sellega täiendavaid maksukohustusi.
Kui tööandja märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks enda, makstaksegi hüvitis tööandjale. Kuna aga kindlustusjuhtum juhtus töötajaga, st tegelik kahju tekkis töötajal ja hüvitis makstakse töötaja kahjude korvamiseks, loetakse seda siiski töötajale makstud hüvitiseks. Antud juhul on tööandja ainult makse vahendaja ning sellega ei kaasne tööandjale ega töötajale maksukohustust.
(juuli 2009)
14. Töötaja kasutab lähetuses kohapeal sõitmiseks rendiautot. Kuidas ja kas maksustatakse rendiauto kasutamist?
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord ja muudeti Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrust nr 108 Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord, mille kohaselt hüvitatakse kõik lähetusülesande täitmisega seotud muud kulud kuludokumendi alusel täies ulatuses, olenemata sellest kas on tegemist riigisisese- või välislähetusega.
Määruse nr 110 puhul rõhutatakse töö- ja ametilähetuste seotust tööandja ettevõtlusega s.t. muude kulude hüvitamisel tuleb lähtuda nende vajalikkusest lähetusse saadetud ülesannete täitmiseks iga konkreetse lähetuse puhul eraldi. Kui lähetusülesande täitmiseks oli vaja kasutada rendiautot, siis kuuluvad hüvitamisele kõik selle autoga kaasnevad kulutused.
(juuli 2009)
15. Töötaja saadetakse Eestist välislähetusse ja töötaja kasutab lennujaama sõiduks taksot. Kas on tegemist sõidukuluga lähetuse lähtekohast kuni sihtkohani või linnasisese sõiduga?
Alates 01.07.2009 algavate välislähetuste puhul kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele kõik dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud kulud ja sõidukulude hüvitamisel ei tehta maksustamisel vahet, kas on tegemist sõidukuluga lähetuskohast kuni sihtkohani või linnasisese sõiduga. Oluline on, et tegemist on tööülesande täitmiseks kaasneva vajaliku kulutusega.
(juuli 2009)
16. Töötaja saadetakse töölähetusse. Tallinna lennujaama sõitmiseks kasutab ta tööandja sõiduautot, mis on lennujaama parklas kogu lähetuse aja. Kas parkimistasu on seotud lähetusega?
Jah. Selliste kulude puhul on tegemist töölähetuse sõidukuludega, millel piirmäär puudub ning ei ole vahet, kas lähetuses kasutatakse tööandja sõiduautot või isiklikku sõiduautot juhul, kui rakendatakse kulude hüvitamisel lähetuste määrust ja kõik kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel.
Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel tuleb tähele panna, et ühte ja sama tööeesmärkidel tehtud sõitu ei saa hüvitada topelt, st nii lähetuse kuluna kui ka Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164" Isikliku sõiduauto teenistus-, töö - ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel. Kulude hüvitamisel tuleb selgelt eristada, millise määruse alusel kulud hüvitatakse.
(juuli 2009)
17. Töötaja teeb välislähetuses olles makseid oma krediitkaardiga (näit maksab hotelli). Kas selline kommertspanga ja Eesti Panga kursivahe on lähetusega seotud kulu, mis hüvitatakse?
Töötajale kompenseeritakse Eesti Panga päevakursi ja kommertspanga kursi vahe panga väljavõtte alusel, kus on näha kommertspanga kurss. Nimetatud hüvitist käsitletakse muu lähetusülesande täitmisega seotud kuluna ja hüvitatakse koos lähetuses tehtud ja lähetusega seotud muude kuludega.
(juuli 2009)
18. Töötajale on vormistatud lähetus, kuid ta sõidab igal päeval lähetuse sihtpunktist koju tagasi. Kas võib hüvitada töötaja poolt esitatud sõidupiletid iga päeva kohta lähetuse sihtpunkti ja tagasi?
Lähetuse määruses ei ole sellist sõidukulude hüvitamist ette nähtud ja seega saab antud juhul maksuvabalt hüvitada töötajale ühe sõidupileti lähetuse sihtkohta ja sealt tagasi.
(juuli 2009)
19. Kuidas hüvitada lähetuse sõidukulusid, kui sõidu kuupäevad lähetuskohta ja tagasi ei ühti lähetuse otsuses toodud lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadega?
Lähetuse kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse muuhulgas töölähetuse sihtkoht ja kestus. Sõidukulud lähetuskohta ja tagasi hüvitatakse lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidupileti kuupäevad peavad üldjuhul vastama lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadele.
Väga laialt kasutatakse olukorda, kus puhkus ühildatakse lähetusega ja puhkuselt saabutakse hiljem või minnakse varem, kui on lähetus. Sisuliselt sõidetakse puhkusele tasuta. Näiteks sõidetakse lähetusse Itaaliasse, lähetus lõpeb ja töötaja jääb nädalaks puhkusele. Tagasituleku pilet ei ole enam lähetusest saabumise vaid puhkuselt tuleku pilet. Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab.
Juhul, kui lähetusse minekuks soetatakse soodsama hinnaga sõidupiletid nii, et nädalavahetus jääb sisse, vormistatakse üldjuhul ka lähetus vastavalt sõidupileti kuupäevadele. Samas ei saa välistada olukorda, kus lähetus on vormistatud esmaspäevast, kuid sõidupilet on vahetult eelneval nädalavahetusel (või lähetus lõppeb reedel aga sõidupilet on pühapäeval). Kuna tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahendite kokkuhoiuga (ei maksta nädalalõpu eest päevaraha ega hüvitata majutust), mitte töötajale erisoodustuse andmisega võib lugeda sõidupiletid, mille kuupäevad on lähetusele vahetult eelnevatel või järgnevatel puhkepäevadel lähetusega seotud kuluks ja erisoodustust ei teki.
(juuli 2009)
20. Lähetatu esitab sõidukulude hüvitamiseks sõidupileti, mille kuupäev ei vasta lähetuse alguse või lõpu kuupäevale. Kas ja kuidas on õigus hüvitada?
Määruse kohaselt kuulub hüvitamisele sõidukulu lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Juhul, kui sõidupilet ei vasta lähetuse otsuses määratud kuupäevale, siis tekib kahtlus, kas sõit on üldse seotud lähetusega (st tööülesande täimisega). Kui see on nii, tuleb sellise sõidudokumendi alusel kulude hüvitamist lugeda erisoodustuseks.
(juuli 2009)
21. Töötaja jätab tööandjat teavitama, et lähetusse minekul või sealt saabumisel ostab ta ise piletid s.t. ühildab lähetuse puhkusega, mille sõidukulu kannab ise. Tööandja poolt ostetud pilet jääb kasutamata. Kas tööandjal tekib maksukohustus kasutamata piletilt?
Juhul, kui töötaja ühildab lähetuse oma puhkusega, siis peab töötaja tööandjat sellest informeerima, millist piletit ta ei soovi ja tööandja sellega arvestama.
Kui töötaja jättis tööandja informeerimata, et ta kasuta lähetusse sõidu või sealt saabumise piletit ja tööandja tegi piletile kulutuse, mis jääb kasutamata, siis on töötaja oma tegevusega tekitanud tööandjale rahaliselt hinnatavat kahju, mis tuleb töötajalt sisse nõuda. Kui tööandja loobub temale tekitatud kahju sissenõudmisest toimub maksustamine punktis 25 kirjeldatud põhimõttel.
(juuli 2009)
22. Eesti ettevõtte palgal oleva isiku töö tegemise koht on Soomes ja Soomest läheb ka lähetusse. Sellisel juhul kehtivad Soome lähetuse reeglid ja määrad. Üheks lähetusega seotud kulude kompenseerimise liigiks on isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis (0,4 eurot kilomeetri kohta ehk umbes 6 Eesti krooni). Kas siinkohal rakendatakse Eesti või Soome isikliku sõiduauto kasutamise maksuvabasid piirmäärasid?
Kui Soomes on kehtestatud lähetusega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitis selliselt, siis tuleb maksustamisel lähtuda Soome reeglitest ja määradest.
(juuli 2009)
23. Kas lähetuse puhul majutuskulude hüvitamisel maksuvaba piirmäär arvutatakse summaarselt kogu lähetuses viibitud aja kohta või iga öö kohta eraldi?
Majutuskulude hüvitamisel jälgitakse maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi. Näiteks: välislähetuses oli dokumendi alusel ühe ööpäeva maksumus 1800 kr ja teise ööpäeva maksumus 2 500 kr, seega võib ilma erisoodustuselt maksukohustust tekkimata hüvitada 3 800 kr (ühe ööpäeva eest 1 800 + teise ööpäeva eest 2 000). Maksuvabastuse piirmäär välislähetuses on kuni 2 000 kr ööpäevas. Teise ööpäeva eest tuleb tööandjal maksta tulu-ja sotsiaalmaksu 500 kroonilt.
(juuli 2009)
24. Telliti välislähetuste pakett läbi turismifirma ning arvel on ainult üldsumma majutamise eest. Kuidas arvestada majutamise maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi?
Lähetuste määrus näeb ette, et majutamise piirmäära tuleb vaadata iga ööpäeva kohta eraldi, st et ka arve peab olema esitatud selliselt, et maksustamise aluseks olulised asjaolud on selles kajastatud. Kui arvel ei ole näidatud, mitme ööpäeva eest see on, siis peab tööandja hea seisma selle eest, et tal need andmed oleks. Sellisel juhul tuleb eraldi teha järelepärimine arve esitanud turismifirmale või lähetatu küsib hotellist arve. Turismifirmadelt tuleb juba piletite tellimisel paluda arvel näidata majutuskulu ööpäevane maksumus eraldi.
(juuli 2009)
25. Töötaja jätab välislähetusse minemata, kuid tööandja on lähetuse kulud ( sõidupiletid, majutus) juba teinud. Kas kasutamata sõidupiletid, majutus kuuluvad maksustamisele?
Töötaja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut ja välislähetusse saatmise vormistab tööandja kirjalikult. Seega töötaja saadetakse lähetusse tema nõusolekul ja lähetatu on teadlik tööandja poolt tehtavatest kulutustest (näiteks broneeringud, sõidupiletid, majutus vms) enne lähetuse algust. Juhul, kui töötaja ei saa lähetusse minna, peaks ta tööandjat sellest esimesel võimalusel informeerima. Tööandjal on üldjuhul võimalik osa ettemaksena tehtud summadest tagasi saada.
Olukorras, kus töötaja jätab lähetusse minemata tuleb tööandjal hinnata põhjust, miks töötaja nii käitus. Tulenevalt põhjustest tööandja otsustab, kas töötaja on temale rahalist kahju tekitanud või mitte ja kui on, siis millises ulatuses. Tööandjal on õigus temale tekitatud rahalise kahju (tehtud kulutuste summa) töötajalt sisse nõuda. Juhul, kui tööandja otsustab temale tekitatud rahalist kahju mitte sisse nõuda, on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 lõige 4 punkt 9 tähenduses.
TuMS § 48 lõige 4 punkt 9 rakendamisel juhime tähelepanu, et erisoodustusega eespooltoodud sätte juures ei ole tegemist juhul, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust. Kuna prognoositavate kulude määramine on suures osas hinnanguline, siis soovitame kulude sissenõudmisest loobumisel tehtud otsuses arvestada kõiki kulude sissenõudmisega kaasnevaid kulutusi s.t. nõudest loobumise otsus peaks olema piisavalt põhjendatud ja kirjalik.
(juuli 2009)
26. Millisel juhul on tööandjal õigus vormistada töötajale lähetust?
Mis on töölähetus ja keda võib lähetusse saata on reguleeritud alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seadusega. Nimetatud seaduse § 20 sätestab töö tegemise koha, kus eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Sama seaduse § 21 lõige 1 sätestab, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Seega võib tööandja vormistada lähetuse, kui ta saadab töötaja väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta. Sellega kaasneb ka tööandja kohustus lähetusega seotud kulude hüvitamisele vastavalt töölepingu seaduse §-le 40.
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, millega on reguleeritud tööandja poolt lähetuse vormistamise reeglid, kulude hüvitamise kord ja maksuvabad piirmäärad. Sama määruse §1 lõige 3 sätestab, et määrust ei kohaldata hüvitistele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel.
(juuli 2009)
27. Töötajal on töölepingus kirjas, et töö tegemise piirkond on Eesti. Tööandja asukoht on Haapsalu. Kas võib sellele töötajale vormistada lähetust mõnda teise Eesti linna ?
Ei saa lähetust vormistada, kuna töö tegemise koht/piirkond on Eesti. Lähetuse mitte vormistamine ei välista ettevõtlusega seotud kulude hüvitamist kuludokumentide alusel vastavalt TuMS § 12 lõikele 3. Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse§ 20 kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
Alates 01.07.2009 saab päevaraha maksta juhul, kui välislähetuskoht asub töökohast /piirkonnast vähemalt 50 km kaugusel
(juuli 2009)
28. Töötaja töö tegemise kohaks töölepingus on Eesti Vabariik. Lähtuvalt töötamise sisust toimubki töö tegemine üle Eesti. Kui tööandja või töötaja teeb tööülesannete täitmiseks täiendavaid kulutusi, nt tasub sõidukulud või majutamise (olenevalt töö iseloomust), kas tehtud kulud kuuluvad maksustamisele kui erisoodustus?
Kui tulenevalt töö iseloomust teeb töötaja kulutusi, mis on otseselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks, siis vastavalt TuMS § 12 lõikele 3 ei loeta füüsilise isiku tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi. Nimetatud kulude hüvitisi ei käsitleta ka erisoodustusena. Kui kulud teeb aga tööandja, siis on need tema ettevõtlusega seotud kulud.
Kulutusi tuleb hinnata eelkõige tööandja ettevõtluse jaoks vajalikkuse järgi ja kulude seotus ettevõtlusega peab olema tõendatav.
(juuli 2009)
29. Kas mittetulundusühingu liiget saab saata lähetusse ja kuidas toimub kulude hüvitamine?
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, mille § 1 sätestab konkreetsed isikud, kelle suhtes nimetatud määrust saab rakendada. Nimetatud kord ei laiene mittetulundusühingute liikmetele ja siit tulenevalt ei ole selle määruse alusel võimalik kulutusi hüvitada.
Seetõttu, juhul kui makstakse mittetulundusühingu liikmetele niinimetatud päeva- või toiduraha, siis selliselt väljamakselt kuulub tulumaks kinnipidamisele TuMS § 41 punkt 6 alusel nagu muult väljamakselt.
Alates 01.01.2004. a on täiendatud TuMS §- i 12 lõikega 3, mille kohaselt on lubatud füüsilisele isikule tasuda dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja neid summasid ei loeta füüsilise isiku tuluks, kui need kulud on tehtud teise isiku (näiteks mittetulundusühingu) kasuks.
(juuli 2009)
30. Kas võib lähetada teise äriühingu töötajat nagu kolmandat isikut?
Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse § 21 lõige 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ja kehtiva Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, § 1 kohaselt saab tööandja lähetada töötajat, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse ja nõukogu liiget, prokuristi, asutajat, likvideerijat, audiitorit, revidenti, revisjoni komisjoni liiget, välismaa äriühingu filiaali juhatajat jt). Seega saab lähetusse saata töötajat ainult tema tööandja. Kui üks äriühing soovib nn lähetada teise äriühingu töötajat, siis ei ole tegemist lähetusega.
Erandina on määruses sätestatud sportlaste ja loovisikute lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning välislähetuse päevaraha.
(juuli 2009)
31. Kas teisest riigist Eesti ettevõttesse/organisatsiooni saabunud isik loetakse tulenevalt lähetuse määrusest kolmandaks isikuks?
Ei. Töö- ning teenistuslähetuse kulude hüvitamise määruste alusel loetakse kolmandaks isikuks isikut, kes Eesti tööandja asemel kannab tema töötaja lähetusega seotud kulud. Tulenevalt lähetuskulude hüvitamise korrast ning vastastikusel kokkuleppel hüvitab lähetusega seotud kulud, kas osaliselt või täielikult kolmas isik. Seega peab töötaja või teenistuja olema lähetatud Eesti tööandja poolt, kuid lähetusega seotud kulud võib kanda ja välislähetuse päevaraha maksta kolmas isik.
(juuli 2009)
32.Kokkuleppel kolmanda isikuga lähetab tööandja oma töötaja, kuid lähetusega seotud kulud kannab kolmas isik. Kuidas toimub majutuskulu maksustamine kolmanda isiku juures, kui majutuskulu on üle määruses sätestatud piirmäära?
Majutuskulu maksuvaba piirmäär kehtib ainult tööandjale. Juhul, kui majutuskulu üle piirmäära maksab kolmas isik, siis see maksustamisele ei kuulu, kuid ta peab tõendama kuidas tehtud kulu oli vajalik ja seotud tema ettevõtlusega.
(juuli 2009)
Helve Toomla, jurist
Tänavu aasta lõpul tehakse tasaarvestus, kes on ette puhanud ja kellel puhkusepäevi üle jääb, sest 2010. aastast alates saab puhkust iga töötatud kalendriaasta eest
Uue töölepingu seadusega (TLS) kaotas senine puhkuseseadus 1. juulil kehtivuse ja ühes sellega kaob ka tööaastate arvestus.
Järgmisest aastast alates antakse puhkust iga töötatud kalendriaasta eest. Üleminek ühelt arvestuselt teisele on päris palju küsimusi tekitanud, kuna mängu tulevad ka mitmete seadustega kehtestatud puhkuste aegumise tähtajad. Väga vajalik on nüüd teada oma tööaastat ja puhkamata jäänud päevi.
Tööaasta algas inimese tööle asumise päevast ja kestis 12 kuud. Puhkust võis anda mis tahes ajal tööaasta jooksul või ka pärast tööaasta täitumist järgmisel tööaastal, vahel isegi hiljem.
Näiteks inimene, kes asus tööle 3. mail 2004, võis poolte kokkuleppel või kollektiivpuhkuse korral oma tööaasta 4.05.042.05.05 puhkust kasutada juba 2004. a suvel, mil see oli ligikaudu 10 kuu eest ette saadud. Kui ta järgmistel aastatel samuti igal suvel puhkas, sai ta alati puhkust avansina, see ei olnud kogu tööaasta ulatuses välja teenitud.
Teine töötaja, kes täpselt samal ajal tööle läks, 2004. a ei puhanud. Tema esimene puhkus tööaasta 3.05.042.05.05 eest oli alles 2005. a suvel, kui terve tööaasta oli välja teenitud ja uus juba alanud.
Edaspidigi sai ta igal suvel puhkust tasatöötatud aja eest.
Tööaasta võis pikeneda
Segasemaks muutsid tööaasta arvestuse lapsehoolduspuhkus ja palgata puhkus, kuna nende aega ei arvatud puhkuseõigust andva tööaasta hulka, nende aja võrra tööaasta pikenes.
Oletame, et naine, kellel oli käsil tööaasta 6.02.065.02.07, jäi lapsehoolduspuhkusele
7. detsembril 2006 ja tuli tööle tagasi 3. oktoobril 2008, kasutades lapsepuhkust 1 aasta,
9 kuud ja 27 päeva.
Just selle aja võrra lükkus ka tema tööaasta lõpp edasi, tööaastaks sai 6.02.062.12.2008 (5. veebruar 2007 + 1 a 9 k 27 p). Uus tööaasta algas sel emal 3. detsembril 2008.
Ei olnud tähtis, mis ajal inimene puhkas, vaid millise tööaasta eest oma puhkust kas täies ulatuses või osade kaupa kasutas.
Puhkuste arvestust pidas tööandja
Iga töötaja tööaastate ja puhkuste üle pidi isikukaartidel arvet pidama tööandja esindaja personalitöötaja või keegi, kellele see oli kohustuseks tehtud. Kahjuks on seda mõnikord lohakalt tehtud või üldse tegemata jäetud.
Sel juhul tuleks töötajal ja personaliametnikul üheskoos püüda meenutada, kas ja millal, millise tööaasta eest ning kui kaua igal aastal puhati.
Võimalik, et abi saab vanadest puhkusegraafikutest ja raamatupidamise dokumentidest. Nii saab selgeks iga tööaasta ja selle eest antud puhkusepäevad.
TLS § 138 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. a jooksul.
Tasaarvestuseks tuleb 31. detsembri 2009. a seisuga teha nn puhkuste inventuur, s.t selgitada, kes ja kui palju on oma jooksva tööaasta arvelt järgmisest kalendriaastast juba puhkust ette saanud ja kes ning kui palju sellest üle teeninud. Lihtsamalt öeldes tehakse kindlaks, kes on võlgu tööandja ees ja kellele on võlgu tööandja.
Tasaarvestus
See, kes kasutas puhkust igal aastal avansina, jääb aastavahetuseks n-ö miinusesse, tema 2010. kalendriaasta puhkust vähendatakse. Kes aga kasutas puhkust pärast seda, kui tööaasta oli täies ulatuses välja teenitud, on plussis ja saab järgmisel aastal puhkust juurde. Vaatame, milline on nende kahe töötaja seis 31. detsembril, kes läksid 3. mail 2004 tööle ja kellest esimene sai puhkust juba sama aasta suvel, teine alles järgmisel suvel ning nii igal aastal järjest.
Esimene töötaja puhkab sel suvel terves ulatuses tööaasta 2.05.092.05.10 puhkust. Seega on ta aastavahetuseks oma 28kalendripäevasest puhkusest välja teeninud 8 kuu osa ehk 19 kalendripäeva (iga kuu annab 2,33 puhkusepäeva). 9 kalendripäeva on ta ette saanud 2010. aasta arvelt. Järelikult on 31. detsembril inventuuri seis 9, ehk 2010. a puhkust vähendatakse 9 päeva võrra. Tema puhkuse pikkuseks jääb järgmisel aastal 19 kalendripäeva, 2011. a aga juba 28 päeva jne.
Teine töötaja puhkab tänavu suvel oma 3.05.082.05.09. tööaasta puhkust ja 31. detsembriks on ta uuest tööaastast välja teeninud 8 kuu puhkuse, s.t 19 kalendripäeva. Tema inventuuriseis on +19 ja 2010. a puhkusele lisatakse 19 päeva. Puhkuse pikkuseks on siis 47 kalendripäeva ja edasi juba 28 päeva igal kalendriaastal.
Olgugi et kummagi töötaja puhkus on järgmisel aastal isesuguse kestusega, ei ole ühele liiga tehtud ega teist eelistatud. Lihtsalt üks sai puhkust ette, teine tagantjärele. Alates tööle asumisest päevast kuni järgmise aasta lõpuni on mõlemad täpselt ühepalju puhkust saanud.
Kuigi 1. juulist hakkas kehtima koondamist hõlbustav töölepinguseadus võib suuremaks hüvitiste küsimiseks minna alles septembris, mil saab täis koondamise kahekuuline etteteatamisaeg ning saab küsida riigilt hüvitist.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et praegu laekub koondamishüvitise maksmiseks taotlusi vaid üksikuid ning kuu algusest on töötukassale tulnud paarkümment taotlust.
Ta lisas, et vastavalt kehtivale korrale peab töötukassast hüvitist saav inimene olema ettevõttes töötanud vähemalt viis aastat.
Viis aastat firmas tööl olnud inimesele tuleb koondamisest ette teatada kaks kuud, mis tähendab, et kui firma teatas koondamisest juuli alguses, siis hüvitust saab taotlema hakata alles septembris, mil leping tööandja ja töötajaga lõplikult läbi.
Näiteks kümme aastat ettevõttes töötanud inimesele tuleb ette teatada kolm kuud ehk kui firma on koondanud juuli alguses sellise inimese, saab koondamishüvitist taotlema hakata alles oktoobris.
1. juulist kehtima hakanud töölepinguseadus muudab koondamise firmade jaoks hõlpsamaks, sest nad ei pea enam seadusega ette nähtud koondamisrahasid pikaajalistele töötajatele täies mahus välja maksma vaid ainult osaliselt. Ülejäänud osa koondamishüvitisest tasub uue korra kohaselt töötukassa.
Ühelt poolt on spekuleeritud selle üle, et pärast pikalt ja ägedalt vaieldud ning ka valitsusliidu lagunemise kaasa toonud töölepinguseaduse kehtima hakkamise järel tuleb Eestis suur koondamiste laine. Teisalt on spekuleeritud jälle seda, et suurem osa koondamistest on juba tehtud ning aasta algusega võrreldevat koondamistelainet tulla ei saa.
Urmas Seaver
Silja Lättemäe
Kuigi uus töölepingu seadus tunnistas tööraamatud kehtetuks, tuleb need alles hoida, sest sealsed kanded on vajalikud pensionistaai jaoks.
Tööraamatute kehtetuks tunnistamine teeb paljud inimesed nõutuks: mis selle hallikaanelise tööpassiga nüüd peale hakata?
Kõik tööraamatud muutuvad kehtetuks. Kes pärast 1. juulit tööle võetakse, sellelt enam tööraamatut ei küsita, sõlmitakse vaid tööleping, ütleb tööinspektsiooni tööõiguse osakonna juhataja Niina Siitam.
Samas on Siitami sõnul tegu ikkagi töötaja jaoks väga tähtsa dokumendiga siin kajastub tema töötamine ja on kirjas ka need andmed, mis vajalikud pensioniõigusliku staai jaoks. Nii et tööraamatut ei tohi küll kohe ära visata.
Seaduse rakendussäte teatab, et nende töötajate tööraamatud, kes jätkavad töötamist ka pärast 1. juulit, jäävad endiselt tööandja kätte. Töötaja saab raamatu tagasi alles töölepingu lõppemisel, seni on need tööandja juures kindlalt hoitud.
Tööraamatut pole veel kuhugi viia
Kui töötaja on tööraamatu kätte saanud, siis seadusest tulenevalt on tal võimalus viia see pensioniametisse, kus moodustatakse andmebaas tööraamatu kannete jaoks. Just need kanded on olulised pensioniõigusliku staai ehk pensioni suuruse jaoks, selgitab Niina Siitam.
Samas Siitam nendib, et kui seadusega lükatakse andmebaasi rajamine edasi 2011. või
2012. aastasse, tuleb tööraamatut alles hoida veel mitu aastat.
Kui te tööraamatu kätte saate, hoidke seda hoolikalt, muidu teil lõpuks polegi, mida andmebaasi täitmiseks anda, hoiatab Siitam.
Ka sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja Kai Sipp kinnitab, et töölepingu seaduse § 134 järgi võib töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaai arvutamisel, esitada tööraamatu andmete registreerimiseks elukohajärgsesse sotsiaalkindlustusameti osakonda.
Juhul kui töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest tööraamatut välja võtnud, võib ka tööandja esitada selle andmete registreerimiseks sotsiaalkindlustusametisse. Samas Sipp lisab, et § 134 jõustub alles 2011. aasta 1. jaanuaril.
Nii et praegusel hetkel ei ole veel tõesti võimalik isikul tööraamatut pensioniametisse registreerimiseks tuua, samuti ei ole valitsus kehtestanud siiani täpset tööraamatute registreerimise protseduuri, nendib sotsiaalkindlustusameti osakonna juhataja Kai Sipp.
Pensioni suurus sotsiaalmaksu järgi?
Uued töötajad, kes pärast 1. juulit leiavad töökoha, asuvad tööle tööraamatuta, sest tööandja ei võta seda vastu ka pakkudes.
Lihtsalt sõlmitakse tööleping, kus on kirjas kõik vajalikud andmed. Tegelikult polnudki tööraamatul alates 1. jaanuarist 1999 erilist tähendust, sest kuni 31. detsembrini 1998 arvestati sealseid kandeid pensioniõigusliku staai tõestamiseks.
1999. aasta algusest arvestatakse aga pensioni makstud sotsiaalmaksu pealt nii et pensionikindlustusstaa tiksub töötaja eest tegelikult makstud sotsiaalmaksu järgi.
Kes saab rohkem palka, sel on ka kõrgem sotsiaalmaks ja kõrgem tulevane pension, ning vastupidi.
Seadusemuudatus selleks tehtigi, et tööraamatud polnud juba 10 aastat üldse vajalikud ja nende hoidmine ning kannete tegemine tekitas liigset halduskoormust.
Ära kaovad ka isikukaardid
Siiani on peetud töökohtade personaliosakondades iga töötaja kohta ka isiklikku arvestust isikukaardil.
Need olid sotsiaalministri määrusega kehtestatud vormikohased kaardid, kuhu tööandja kandis töötaja töö ja isikuga seotud andmed, nagu isikukood, ülalpeetavate arv, andmed laste kohta ning millised koolid ja mis ajal on töötaja lõpetanud.
Seal olid kirjas ka tööalased andmed millal tööleping sõlmiti ja millisele ametikohale töötaja asus. Kirjas oli liikumine ühelt ametikohalt teisele, töölepingu lõppemine ja lõpetamise alus.
1. juulist kaotavad selliseid vormikohased isikukaardid kehtivuse.
Siin tuleks tööandjal küll mõelda, mil määral need isikukaardid on firmale vajalikud. Võib-olla võiks andmed kanda arvutisse, muidu ju näiteks tööandja ei teagi, missugustel töötajatel on alla 3aastane laps, või muud sellist, mis seadusest tulenevalt loob töötajale soodsama olukorra, arutleb Siitam.
Edaspidi tuleb selliste andmete kasutamisel lähtuda mõistlikust huvist. Keegi ei keela töötajakaarte ka edasi pidada, aga otsest kohustust enam pole. Samas ei tohi isikukaarte prügikasti visata, sest need on delikaatsete isikuandmetega dokumendid, mille hävitamine toimub arhiiviseaduses ette nähtud korras.
Pole ka mõtet kaarte hävitada, et siis hiljem hakata töötajalt uuesti andmeid küsima, lisab Siitam.
Kui tuleb uus töötaja, siis talle sellist isikukaarti enam vaja ei ole, aga pole ka keelatud. Seadus ütleb ainult, et tööandjal on mõistlikku huvi arvestades õigus töötajalt küsida tema kohta andmeid, mis puudutavad tööülesandeid ja töötaja isikut.
Tööandja kehtestab töökorralduse
Uue seadusega pole tööandjal enam kohustust kehtestada sisekorraeeskirju. Küll aga ütleb seadus, et tööandja kehtestab töökorralduse reeglid. Seda täpsemalt ei avata, mis need töökorralduse reeglid on. Ju need on analoogsed töö sisekorra eeskirjadega.
Tööinspektsiooni osakonnajuhataja Niina Siitam soovitab senised eeskirjad põhjalikult üle vaadata ja kehtiva seadusega kooskõlla viia.
Töötajatele tuleks mõistliku aja jooksul ette teatada, millised on uued reeglid, mitte kehtestada uut korda tagasiulatuvalt. Tööinspektoriga pole uut töökorraldust enam vaja kooskõlastada.
Tiina Jõgeda
Heli Raidve
Küsimustele vastab tööõiguse spetsialist Heli Raidve.
Küsimus tööandjalt. Kas koondamist saab vältida?
Esimene tööõiguse spetsialisti vastuvõtule tulnud tööandja on väsinud ja mures juhatuseliige, kes ei tahaks mitte kedagi koondada, kui tal selleks vähegi võimalust oleks. Aga pole. Staaist sõltuv etteteatamine kehtib ikka (võrreldes vana seadusega on tähtajad lühemad), hüvitisena maksab tööandja ühe kuu keskmise töötasu ja üle viie aastase staaiga töötajatele maksab töötukassa lisa. Tööandja jõuab ära rääkida iga võimaliku koondatava loo - aga teha pole midagi. Äriühingu juht ei tohi tegeleda heategevusega olukorras, kus töötajate ilma tööta tööl hoidmine viib äriühingu pankrotti.
Valida on äriühingu likvideerimise (töö kaotavad kõik, saavad ka koondamishüvitised) või suurema osa koondamise vahel. Tööd pole aga firmas isegi nii palju, et koondatavatele saaks staaist sõltuvalt töölepingu lõpetamisest ette teatada. Vähem etteteatatud aeg makstakse küll ka uue seaduse kohaselt rahas kinni, aga juhatuse liiget see õnnelikumaks ei tee.
Koondamist saaks vältida, kui koondatavad töötajad läheksid palgata puhkusele. Tõsi, sellisel juhul peaks tööandja maksma miinimumsummalt sotsiaalmaksu, et töötajate ravikindlustus ei katkeks. Samas tähendaks see töötajate hoidmist mitu kuud rahatuna ja viiks lõpuks ikkagi koondamiseni. Juhatuse liige läheb uksest välja lausega, et tunneb end Juudasena. Põhjuseta, aga tema tunnet see ilmselt ära ei võta.
Küsimus tööandjalt. Nad ikkagi võtsid selle uue seaduse vastu, mida ma viimase hetkeni ei uskunud. Kas ma pean täna kõik töölepingud ümber vormistama?
Tegelikult võeti n-ö uus töölepingu seadus vastu 2008. aasta detsembris ja juba pool aastat oli teada, et see juulist jõustub.
Kõik vanad töölepingud jäävad kehtima. Kui seal on punkte, mis on uue seadusega vastuolus (nt öötöö lisatasu varem 20%, uues seaduses 1,25 kordne töötasu), kohaldub uus seadus isegi siis, kui töölepingut ei muudeta. Oleks muidugi mõistlik lähiajal n-ö vanad töölepingud uue seadusega kooskõlla viia, s.t poolte kokkuleppel muuta, aga hädavajadust selleks ei ole.
Küsimus tööandjalt. Hakkan täna uue töötajaga töölepingut sõlmima. Kas vana töölepingu põhi sobib või pean uue tegema?
Otsest vajadust uue vormi jaoks ei ole. Kui pooled soovivad kasutada uue seaduse võimalusi, nt leppida kokku leppetrahvi juhuks, kui töölepingu sõlminud töötaja kokkulepitud ajal tööle ei asu või süüliselt avaldust esitamata ja ette teatamata töölt lahkub, siis võiks need punktid lepingusse lisada. Konkurentsikeelu osas peaks samuti kokku leppima, kas selle järgimise kohustus on töötajal ainult töötamise ajal või ka pärast töölepingu lõpetamist.
Kui pooled lepivad kokku, et töötaja hoidub pärast töölepingu lõpetamist mingi aja jooksul (seadus lubab kuni aasta) tööandjale konkurentsi osutamisest, siis tuleks kokku leppida mõistlik hüvitis, mida ta selle eest saab. Uue seaduse kohaselt tuleb seda hüvitist maksta pärast töölepingu lõpetamist igakuiselt just nende kuude eest, kui töötaja konkurentsipiirangut järgib. Kuna seadusa ndja ei saa öelda, mitu krooni või protsenti töötasust oleks mingil tegevusalal ja konkreetsel ametikohal mõistlik, peavad pooled selle sõltuvalt asjaoludest ise kokku leppima.
Rusikareegel on see, et hüvitise suurus sõltub sellest, kui suures ulatuses piirab konkurentsikeelu kokkulepe töötaja õigust endale vabalt uut tööd valida. Näiteks võiks tuua, et kui rõivaste disainiga tegeleva firma rõivadisainer ei tohi pärast töölepingu lõpetamist nt poole aasta jooksul asuda tööle rõivadisainiga tegelevatesse firmadesse, piirab see oluliselt tema võimalust õpitud erialal leiba teenida.
Ilmselt peaks talle nii piirava konkurentsikeelu eest maksma pärast töölepingu lõpetamist igakuiselt endist töötasu edasi. Samas kui rõivadisainiga tegeleva firma raamatupidaja ei tohi poole aasta jooksul asuda tööle rõivadisainiga tegelevatesse firmadesse, kuid võib töötada raamatupidajana mistahes ülejäänud firmades, on see väga vähe piirav konkurentsikeeld ja kümnendik endisest töötasust ilmselt igakuine mõistlik hüvitis.
Vanas seaduses olid nii "põhipalk", "lisatasu" kui "juurdemakse". Uus seadus räägib "töötasust", sealhulgas "tulemuspalgalt". Kas tööleping tuleb ümber vormistada ja hakata kasutama uusi mõisteid?
Ei pea. Uues seaduses tähendab kokkulepitud töötasu raha maksmise kokkulepet laias mõttes. Kui pooltele on vanad mõisted "palgamäär", "põhipalk", "lisatasu" jms armsaks saanud, kasutage neid julgelt edasi. Lihtsalt uues seaduses on loobutud mitmest erinevast mõistest ja selle asemel öeldakse, et mis iganes tasu maksmises pooled kokku leppisid, peavad nad kokkuleppest kinni pidama ja seda täitma.
Kui pooled otsustasid, et töötaja saab vanas mõistes ajapalka, on see kokkulepitud töötasu, mida tuleb maksta. Kui töötaja palk kujuneb ajapalga ja tükipalga ning uute klientide leidmise lisatasust, on see kõik kokku töötasu, mida tuleb maksta. Oluline on, et töötasu on kokkulepe, mis paneb ühele poolele kohustuse kokkulepet täita ja annab teisele poolele õiguse kokkulepitut nõuda. Muidugi on ka tulevikus võimalik, et töölepingus lepitakse töötasuks kokku ajapalk, aga tööandja maksab vastavalt võimalusele mõnikord ühekordselt nn preemiat. Kui selle preemia maksmiseks ei olnud kokkulepet, siis on see jätkuvalt ühe poole otsustada ja teine pool ei saa selle maksmist nõuda.
Oluline, et töötasu kokkulepe on aus ja töötajale ette teada, et ta sellega arvestada saab.
Telefonikõne töötajalt. Sõlmisin töölepingu, aga seal pole katseaega kirjas. Kas see tähendab, et mulle katseaega ei rakendata?
Uue seaduse kohaselt eeldatakse neljakuulist katseaega automaatselt, seega tegelikult ei pea seda enam lepingusse sisse kirjutama. Kui aga pooled otsustavad katseajast loobuda või seda lühendada, siis see kokkulepe tuleks kirja panna. Kui pärast 1. juulit sõlmitud töölepingus pole katseaja kohta sõnagi, siis järelikult on katseaeg neli kuud.
E-kiri: kust ma saan infot uue töölepingu seaduse kohta?
Sotsiaalministeeriumi avalehel on üleval uue töölepingu seaduse käsiraamat, tööinspektsiooni kodulehel saab lugeda uut elektroonilist infokirja. Lisaks erinevad tööõiguse foorumid, mida saab võrgus lugeda.
Kas summeeritud tööaeg on ikka alles?
On küll.
Kas ületunnitöö tegemiseks on jätkuvalt vaja eelnevat kokkulepet?
Reeglina jah, erandiks tööandjast sõltumatu hädaolukord.
Kas õhtutöö on jätkuvalt tasuline?
Ei.
Kas seaduses polegi enam eraldi puhkepäeva tasustamist?
Ei, läheb kirja ületunnitööna.
Kas õppepuhkus on ikka alles?
Jah, täiskasvanute seadust küll muudeti, aga seadus jäi alles.
Kas riigipühad on ikka kahekordse tasuga?
Jah, vahemikku 00-24 jäävad tunnid.
Kas lõpparve kinnipidamise eest tuleb maksta keskmist palka?
Ei, võlaõiguse üldosa kohast viivisintressi.
Kas noomitusi enam polegi?
Ei ole.
Kas seadus on töötajavaenulik ja tööandjale soodne?
Ei ole. Uus seadus on täitsa kenasti tasakaalus ja igati mõistlik, aga sellega harjumine nõuab veidi aega.
Lehekülg 1323 / 1591
