Artiklid
Helve Toomla, jurist
Kirjutasin puhkuseavalduse ja jäin ootama puhkuseraha. Puhkuse alguseks ei olnud see mu pangakontole laekunud. Mulle öeldi, et inimene, kes asjaga tegeleb, on ise puhkusel ja raha tuleb koos palgaga palgapäeval. Kaks nädalat hiljem oli ülekande seletuseks kirjutatud lihtsalt töötajate palgad. Kuna palk on kõikuv, siis ei ole ma aru saanud, kas selle hulgas oli puhkusetasu või mitte. Kas ülekandel peaks olema märge puhkuseraha kohta?
Kindlasti peaks ülekande selgituses olema puhkusetasu eraldi näidatud. Tõenäoliselt küsijale puhkusetasu ei makstudki. Võimalik, et teda ei ole ka puhkusele lubatud, sest kui puhkust soovitakse väljaspool puhkuste ajakavas näidatud aega, ei saa töötaja ilma tööandja nõusolekuta puhkust võtta. Tingimata tuleks uurida kõigepealt seda, kas puhkus on vormistatud, ja siis täpsustada, kas, millal ja mis summas puhkusetasu üle kanti.
Olen töötanud avalikus teenistuses 15 aastat. Avaliku teenistuse seaduse § 45 ütleb: Vähemalt kolmeaastase teenistus-staai korral antakse ametnikule kolmanda ja järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Millal on mul õigus saada nn staaipuhkust 1. septembril 2008 algava tööaasta eest?
Lisapuhkust staai eest antakse ametnikule sellest päevast alates, kui vajalik staa täisaastates on puhkuse ajaks olemas, mitte aga tööaasta eest, nagu antakse põhipuhkust. Küsijal oli 1996. aasta 1. septembriks kolmeaastane vajalik aeg täitunud. Kui ta kasutas puhkust pärast seda päeva, oli see siis millise tööaasta eest tahes, pidi ta saama ühe lisapuhkuse päeva. Kümnepäevasele lisapuhkusele tekkis õigus pärast 1. septembrit 2005 ja sellest ajast alates jääb lisapuhkuse pikkuseks kümme päeva, mis liidetakse põhipuhkusele.
Elan Hiiumaal. Aeg-ajalt käin koosolekul Tartus. Seal pole võimalik ühe päevaga ära käia. Kas töötundideks loetakse ka sõiduaeg ja kas päevaraha makstakse ainult koosoleku päeva eest või ka tagasisõidu päeva eest?
Kui tööandja on teinud koosolekust osavõtu töötajale kohustuslikuks ja vormistanud töölähetuse, kuulub sõiduaeg lähetuskohta ja tagasi tööaja hulka ning palgaseaduse § 27 lg 1 p 1 kohaselt makstakse päevaraha nii teeloleku kui ka lähetuskohas viibimise aja eest.
Klen Laus, advokaadibüroo Ruus & Vabamets advokaat
Kas võin töötada oma iga-aastase 28-päevase puhkuse ajal mujal? Mul on juulikuus puhkus ja soovin sel ajal minna Soome koristajaks. Kas mu tööandja saab seda keelata või lisatöö ilmsiks tulekul mind vallandada? Ühtlasi on mu isa praegu mööblifirmast sundpuhkusel ja teda huvitab seesama: kas ta võib sel ajal minna mõneks nädalaks tööle piiri taha? Olen kuulnud ka sellisest variandist, et töötaja võtab oma üsna väikese palgaga töökohalt palgata puhkust ja läheb Soome raha teenima. Mida peab kõikidel neil juhtudel jälgima, et asi oleks juriidiliselt korrektne?
Teise tööandja juures töötamise keeld kehtib avaliku teenistuse seaduse kohaselt üldjuhul ametnike suhtes. Siiski ei keela ei kehtiv Eesti Vabariigi töölepinguseadus ega 1. juulil jõustuv töölepinguseadus töölepingu alusel töötaval isikul töötada väljaspool tööaega, põhipuhkuse või sundpuhkuse ajal teise tööandja juures.
Seadusest tulenevad piirangud mitmel kohal töötamisele sätestab tööaja üldine norm. Nii ei tohi töötaja tööaeg ka mitmel töökohal töötades ületada kokku kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas või ületunnitöö puhul 48 tundi nädalas neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Nimetatud piirang ei keela siiski töötajal täita oma kohustusi tööaja üldist normi arvestamata analoogse võlaõigusliku lepingu alusel. Siiski tuleb lepingupooltel arvestada, et vaidluse korral võib kohus sõlmitud võlaõiguslikku lepingut käsitleda ikkagi töölepinguna.
Lisaks eeltoodule võivad mitmel kohal töötamise piirangud tuleneda töölepingust, kollektiivlepingust või töösisekorra-eeskirjadest.
Samuti kohustub töötaja avaldama tööandjale tõeseid andmeid töösuhtes tähtsust omavate asjaolude kohta, mistõttu tööandjale ebaõigete andmete esitamise korral (nt haiguslehe ajal teisel töökohal töötamise korral) võivad töö-andjal esineda alused töölepingu ülesütlemiseks.
Seega kui ei esine otse seadusest, töölepingust, kollektiivlepingust või töösisekorraeeskirjadest tulenevat keeldu, võib töötaja töötada samal ajal mitme tööandja juures. Ühtlasi tuleb töötajal avaldada tööandjale alati töölepingu seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta tõest informatsiooni.
Kui koondatavaid on rohkem kui üks, on esmajärjekorras eelisõigus tööle jääda töötajate esindajal, seejärel kutsehaigust põdeval või töövigastuse saanud töötajal.
Edasi tuleb valiku tegemisel lähtuda töötajate staaist (eelisõigus on pikima staaiga töötajal), samuti ülalpeetavate olemasolust.
Töölejäämise eelisõigus on ka neil, kes on parasjagu oma tööalaseid oskusi ja teadmisi täiendamas. Kui nimetatud eelistused on tehtud, peab töö-andja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et ülejäänud eelistusi tohib teha ainult tööalaste näitajate ja tööks vajalike isikuomaduste põhjal (kehtiv TLS § 99).
www.eakl.ee
Marika Kaldre, töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna juhataja
Firma juhatuse liikmel, kes töötab iga päev nii juhatuse liikme kui ka tegevdirektorina, on firma nõukogu esimehega sõlmitud tööleping. Kas temal endal ja tema eest tuleb tasuda töötuskindlustusmakset? Seadus ütleb, et kõigil, kes töötavad töölepingu alusel, tuleb seda teha. Samal ajal pole juhatuse liikmel kohustust töötuskindlustusmakset tasuda.
Kas juhul kui juhatuse liige ikkagi maksab töötuskindlustust, on tal õigus töölepingu lõppemisel töötukassast hüvitist saada?
Töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei ole kindlustatu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, s.o juhatuse liige, nõukogu liige, audiitor, likvideerija jne.
Nimetatud isikutele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja neile ei laiene töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks.
Juhul kui eelnimetatud tasudelt on siiski töötuskindlustusmakset tasutud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, sest tegemist on sundkindlustusega, mille õigustatud ja kohustatud subjektid on seaduses sätestatud. Enam makstud summad on võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras tagasi taotleda või tasaarvestada.
Kuid kui juhtimis- või kontrollorgani liikmel on sõlmitud tööleping selliste ülesannete täitmiseks, mis ei ole tema üles-anded juhtimis- või kontrollorgani liikmena, peetakse talle töölepingu alusel makstavatelt tasudelt kinni töötuskindlustusmakse ja tal tekib kindlustuskaitse.
Seega on tegevdirektoril, kel on selle töö tegemiseks tööleping ja kes täidab oma töö kõrvalt ka juhatuse liikme kohustusi, õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui muud hüvitise saamiseks vajalikud tingimused on täidetud.
Saada oma küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Agne Narusk
Nn lihtsad töökohad, mis tingimata erialast ettevalmistust ei nõua, on ammugi otsas.
Tehase peahoonesse sisenes keskealine mees. Tööd otsin, pöördus ta fuajees istuva sekretäri poole. Sekretär andis mehele ankeedi ja palus selle ära täita. Teine mees sealsamas kõrval lasi pastakal kiiresti käia.
Keskeltläbi kümme inimest päevas, kinnitas Saku õlletehase juhatuse esimees Veli Pekka Tennilä, et võrreldes aastataguse ajaga tuleb tööküsijaid uksest sisse märksa rohkem. Elulookirjeldusi, mis pannakse teele lootuses tööd saada, on alati olnud. Ise ettevõttesse kohale tulla eelistavad Tennilä tähelepanekul pigem need, kes varasemast teavad, et õlletehasel on suvisel hooajal abijõudu tarvis. Nii pole ankeedid vestibüülis sugugi mitte viimase aja mood tööletahtjatega toime tulla. Need on seal alati olnud, kinnitas Tennilä. Eelkõige just nende töölesoovijate jaoks, kes eelistavad endast teada andmiseks ise kohale tulla. Kasutame seda just tootmistööliste värbamisel.
Alles hiljuti leidis õlletehas sel moel vajalikke töötajaid. Ise kohale tulek on pigem positiivne näitaja. Midagi hirmutavat ega ebatavalist me selles ei näe. Murelikuks teeks pigem see, kui töö kaotanud käed rüpes istuksid ja olukorra parandamiseks midagi ette ei võtaks, sõnas Veli Pekka Tennilä. Kuid ainult sellest, et ise kohale tulla, ei piisa. Inimene peab ikka sobima, lisas ta.
Ära ei saada me küll kedagi, andis ettevõtte praegusest personalipoliitikast märku ka BLRT Grupi kommunikatsioonijuht Anu Hallik-Jürgenstein. Hästi palju tuleb viimasel ajal tööd küsima Skandinaaviast koju tagasi pöördunuid. Praegu vajab tehas oskajaid koostelukkseppi ja keevitajaid, tuleks vaid õige mees uksest sisse.
Saame hakkama
Rohkem astub töövajajaid uksest sisse seal, kus võib aimata lihtsamat tööd, näiteks koristaja, sanitari, kojamehe oma. Paraku on elu läinud nii, et taolist tööd pole juba ammu enam kerge leida. Põhja-Eesti regionaalhaigla õenduskvaliteedi kuraator Riho Männik raputas resoluutselt pead, kui kuulis küsimust: Sanitariks ju ikka võtate? Poole aastaga on tööturg täiesti muutunud, need kohad haiglas, mis eriharidust tingimata ei vaja, on väga nõutud, selgitas ta. Ei saada ka haigla tööküsijaid ära, kuigi kohati on need külastused turvanõuete tõttu üsna segavad, ütles Männik. Personali-osakond tegeleb küsijatega päevast päeva, palju tuleb tööküsimisi ka juhtivtöötajate e-postile. Hea on see, et meil on kolm haiglat ja alati saadetakse info sisemeilidega edasi, et ehk kellelgi on inimest vaja, rääkis ta. Ning on leitud ka häid töötajaid.
Mitte kõik firmad ei suhtu uksest sisse astuvasse tööküsi-jasse sõbralikult. Nii ütles ühe kinnisvarabüroo esindaja, kes vastuse poliitilist ebakorrektsust adudes oli vastu nii enda kui ka ettevõtte nime ajalehes avaldamisele: Jumal tänatud, et neid pole tulnud. Õnneks on meil uks nii hästi varjul, et seda naljalt üles ei leita. Samal ajal suhtus büroo soosivalt n-ö huupi CV saatjatesse ja helistajatesse, kinnitades, et on viimasel ajal mitu head töötajat leidnud.
Kommentaar
Raimo Matvere,
CV-Onlinei turundusjuht
See, kuidas n-ö ukselt uksele enesemüüjasse suhtutakse, sõltub paljuski ettevõttes töötavatest inimestest. Mõningal juhul võib ise tööandja juurde minek olla tõesti hea variant. Usun, et ennekõike tasub seda teha maapiirkondades, kus interneti kasutatakse harvem ja tööle võetakse sagedamini isiklike kontaktide ja soovituste alusel ning silmast silma. Seal on ka vähem ettevõtteid, kelle poole üldse pöörduda. Linnades võib seda ka katsetada, kuid tuleb olla vaimselt valmis väga erinevateks käitumisviisideks. Näiteks suurettevõtetes on üldjuhul suured bürood, kus tööotsija ei jõuagi tõenäoliselt õigete inimesteni. Tööotsija CV võtab vastu näiteks sekretär, kuhu see võib-olla jääbki. Sisseastumistehnikat võiks proovida näiteks hotellides-restoranides, kus praegu võib leiduda hooajatööd.
Lehekülg 1327 / 1590
