Artiklid
Urmas Jaagant
Riikliku lepitaja nõuniku, endise ametiühinguliidri Raivo Paavo sõnul ei saa töölepingu seadus 1. juulist osaliselt jõustuda, sest vastasel juhul poleks Eesti enam demokraatlik riik.
"Kui 1. juulist hakkab töölepinguseadus osaliselt kehtima, siis mina riikliku lepitaja nõunikuna ütlen seda, et meil ei ole täna kodanikuühiskonda," vahendasid ERR uudised Paavot ETV saates "Terevisioon".
Paavo rõhutas, et talvel jõuti uue töölepinguseaduse puhul kompromissini ja kui nüüd keegi tahab sealt midagi välja võtta, siis see pole tema sõnul võimalik.
"Kokkulepped on tihti ühes väikses asjas kinni ja kui seda tahetakse nüüd lõhkuda, siis tekib protest, võib tekkida usaldamatus ja see toob halba," selgitas ta.
Kommenteerides justiitsministeeriumis valmivat eelnõud riigitöötajate palkade 8%-lise vähendamise kohta, ütles Paavo, et näiteks paljudes kollektiivides on omad kollektiivlepingud, kus on korrektselt paigas ka palgaküsimused ja selle leppe lõhkumine kellelgi kolmanda poolt oleks kujuteldamatu.
Justiitsminister Rein Langi eile valitsusele esitletud palgakärpe-eelnõu annab võimaluse alandada ühepoolselt lisaks riigiteenistujatele ka erafirmade töötajate palku.
Firmajuht tohiks seaduse jõustumisel kärpida töötaja palka «mõistliku ulatuseni» ehk maksimaalselt 8 protsenti üks kord 12-kuulise ajavahemiku jooksul.
Palganumber ei tohi siiski langeda allapoole valitsuse kehtestatud palga alammäära.
Firmajuht saab õiguse ühepoolselt palka alandada, kui pärast töölepingu sõlmimist halveneb tööandja majanduslik olukord oluliselt ja töötajale kokkulepitud palga edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.
Palka tohib kärpida «ühepoolse tahteavaldusena poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks».
Enne palga vähendamist peab tööandja teavitama usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerima nendega töötajate usaldusisiku seaduses ettenähtud korras, arvestades eelnõus sätestatud tähtaegu.
Tööandja peab teatama palga vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.
Töötajal, kelle suhtes tööandja nimetatud õigust kasutab, on õigus tööleping lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette.
Tööandja maksab sel juhul töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitist ühe kuupalga ulatuses.
Alo Raun
Tuuli Koch
Töötukassa kinnitusel saab 2/3 töötutest alla 6000 krooni hüvitist, maksimummääras makstakse seda vaid üksikutele.
«Valdav osa ehk ligi kaks kolmandikku töötuskindlustushüvitise saajatest saab hüvitist alla 6000 krooni kuus,» ütles töötukassa analüüsi osakonna juhataja Kadri Lühiste.
Maksimumhüvitist, mis on esimesel sajal päeval 15 218 krooni kuus ja seejärel 12 174 krooni kuus, on saanud 2,4 protsenti sel aastal hüvitist saama hakanutest.
Üle 12 000 krooni on küündinud esimesel sajal päeval kuuel protsendil hüvitistest ja alates 101. päevast 3 protsendil hüvitistest.
Tänavu määratud töötuskindlustushüvitisest on 64 protsenti on olnud esimesel sajal päeval alla 6000 krooni kuus.
«Kuna 101. päevast hüvitise asendusmäär langeb 40 protsendini, on alates 101. päevast alates kuni 6000-kroonise hüvitiste osakaal suurem. Sel aastal hüvitist saama hakanutest 78 protsenti sai alates 101. päevast alla 6000 krooni kuus,» selgitas Lühiste.
Täna hommikul teatas peaminister Andrus Ansip rahvusringhäälingu raadiouudistele antud intervjuus, et praegusel ajal ei ole ilmselgelt riigile võimete kohane maksta selliseid hüvitisi, nagu heade aegade tulles kokku lepiti. Seetõttu on riigikulusid kärpides kavas minna just töötuskassa makstavate hüvitiste vähendamise teed.
Ansipi kinnitusel ei ole praegustes oludes võimalik maksta töötutele aasta läbi 15 000-kroonises maksimummääras hüvitist.
Toimetas Hanneli Rudi, reporter
Lemmi Kann
Igal nädalal hakkab Äripäevas ilmuma rubriik "Kuidas...", mille eesmärk on pakkuda ettevõtlikule inimesele praktilisi nõuandeid.
Esimese teemana jagame soovitusi ilmselt 1. juulil jõustuva ja palju vaidlusi tekitanud töölepingu seaduse kohta. Keskendume seekord töölepingu lõpetamisele, sest selles osas tuleb uue seadusega ridamisi olulisi muutusi.
Uue seaduse rakendumisel tuleb arvestada, et see eeldab osapooltelt senisest enam inimlikult tervet mõistust ning juhtumipõhist lähenemist - sugugi mitte kõik tingimused ei ole enam kinnistes loeteludes paika pandud, sest tegelik elu sellega ju ei piirdu. Mitmete punktide lõpliku tõlgenduse paneb aga paika kohtupraktika.
Need soovitused on koostatud tööõiguse spetsialisti Heli Raidve abiga. Raidve on tööõigusalaste loengute lektor ja Äripäeva töösuhete käsiraamatu üks autoreid. Tema igapäevane töö on tööandjate nõustamine, tööõiguslike dokumentide koostamine ja korrastamine, tööandjate esindamine töövaidluskomisjonis ja kohtus.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4309/uud_uudidx_430901.html
(originaalartikli viitelt).
BNS
Töötaja ühe kuu keskmine brutosissetulek esimeses kvartalis langes ning oli märtsi lõpus 3,5 protsenti ehk 450 krooni väiksem kui aastavahetusel.
Ühe kuu keskmine brutosissetulek oli märtsi lõpu seisuga Eestis 12 449 krooni.
Maksu- ja tolliameti andmetele tuginevast statistikast selgub, et proportsionaalselt on brutosissetulekud ühes kuus vähenenud pigem rohkem maapiirkondades ja vähem linnades või linnade lähivaldades.
Ebavõrdsuse kasvu näitab seegi, et kui varem erines Eesti rikkaima ja vaeseima valla elanike brutosissetulekute vahe kolmekordselt, siis nüüd on Viimsi ja Piirissaare elanike keskmise brutosissetuleku vahe ligi neljakordne.
Kui väljaspool Harjumaad oli mõni üksik omavalitsus, kus töötaja keskmine brutosissetulek kolme kuuga kasvas, siis Tallinna lähivaldade seas oli selliseid mitmeid.
Enim kasvas töötaja keskmine brutosissetulek Loksa linnas - 2,35 protsenti 12 296 kroonini.
Kõige rohkem langes kvartaliga töötaja ühe kuu keskmine brutosissetulek Piirissaare vallas ja Mõisaküla linnas vastavalt 21 protsenti 5456 kroonini ja veidi üle 16 protsendi 8145 kroonini.
Töötaja keskmine brutosissetulek kuus kasvas mullu 2007. aastaga võrreldes 14,5 protsenti 12 900 kroonini.
Maksu- ja tolliamet kogub omavalitsuses elavate inimeste brutosissetulekute statistikat tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni põhjal.
Andmed kajastavad kõiki väljamakseid, mida võetakse arvesse tulumaksueraldiste tegemisel kohalikele omavalitsustele, nagu vanemahüvitis, koondamistasud, töötuskindlustushüvitis.
Maksu- ja tolliameti andmete põhjal koostatud elanike sissetulekud kohalike omavalisuste kaupa ei sisaldanud pensionit ega kogumispensionit, mis on valdavalt tulumaksuvabad.
Tabelis on esitatud töötaja keskmine brutosissetulek maakondade kaupa märtsi lõpu seisuga ning muutus mulluse keskmisega.
keskmine muutus 2008.
brutosissetulek aasta keskmisega
märtsi seisuga protsentides
Harjumaa _____ 15 160 _____ -2
Tallinn _____ 14 228 _____ -1,5
Viimsi _____ 20 488 _____ 0,11
Hiiumaa _____ 11 933 _____ -5,3
Ida-Virumaa _____ 9629 _____ -4,3
Jõgevamaa ______ 10 109 _____ -9
Järvamaa _____ 11 004 _____ -7
Läänemaa _____ 11 104 _____ -6,4
Lääne-Virumaa _____ 10 848 _____ -5,9
Põlvamaa _____ 10 344 _____ -5,7
Pärnumaa _____ 10 894 _____ -6,6
Raplamaa _____ 11 766 _____ -5,4
Saaremaa _____ 11 241 _____ -6,2
Tartumaa _____ 12 412 _____ -4,5
Tartu _____ 11 894 _____ -4
Valgamaa _____ 9873 _____ -6,4
Viljandimaa _____ 10 540 _____ -7,5
Võrumaa _____ 10 137 _____ -5,8
Lehekülg 1344 / 1592
