Artiklid

Avaldatud: 06 Mai 2009

• Postimees
• Vanemahüvitise seadus

Alo Raun, vanemtoimetaja
Hanneli Rudi, reporter

Kui lühendada vanemahüvitise perioodi ühele aastale, säästaks riik 1,3 miljardit krooni ehk mitu korda suurema summa kui hüvitise ülemmäära langetades.

Rahandusministeeriumi valitsuskabinetile arutamiseks saadetud eelarveanalüüsis on pakutud kahte suunda, kuidas saaks kasutada vanemahüvitise süsteemi võimaliku rahaallikana riigieelarve aukude lappimisel.

Kui langetada ülemmäär 22 000 kroonini, õnnestuks tänavu kokku hoida 2 ja järgmisel aastal 38,8 miljonit, arvutas rahandusministeerium valitsusele edastatud tabelis.

Ülempiiri alandamise mõju oleneb ministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare väitel sellest, millise summani see alandada, ning sellest sõltub ka inimeste arv, keda nimetatud muudatus mõjutab.

Jõesaare sõnul annaks aga teistpidine lähenemine - 1,5-aastase vanemahüvitise perioodi kärpimine kuue kuu võrra - otsuse vastuvõtmisele järgneva aasta eelarves 1,3 miljardit krooni kokkuhoidu.

Ta meenutas, et tegu on vaid rahandusministeeriumi valitsuskabinetile arutamiseks esitatud riigieelarve kulude ja tulude võimalike muudatuste analüüsiga. «See, kas vanemahüvitise tänases korralduses midagi muutub, on valitsuse otsustada.»

Sõimekohad saavad otsa

Ministeeriumi analüüsi kohaselt ei kaota hüvitisperioodi ühele aastale kärpimisest majandus: osa töötajaid tuleb varem tööle, kuna ei soovi olla kodus lapsehooldustasuga. Samal ajal tekib dokumendi autorite väitel ilmselt raskusi lastesõime kohtadega, mistõttu tuleks osa vabanevast rahast suunata sinna.

«Vanemahüvitise maksmise süsteemi oleks otstarbekas muuta arvestades muuhulgas toimunud eelarveliste vahendite vajaduse kasvuga antud valdkonnale - 2009. aasta jaanuaris maksti vanemahüvitiseks ligikaudu 75 protsenti enam kui 2007. aastal,» seisab dokumendis.

Eelarvekulud kasvavad ministeeriumi väitel lisaks pettuste tõttu. «Kunstlikult suurendatakse hüvitise perioodile eelnevalt ema sissetulekut, mis võimaldaks maksimaalselt suure hüvitise saamist riigilt.»

Analüüsi koostajad soovitavad kindlasti kaaluda ka vanemahüvitise maksimummäära vähendamist ja seda, et siduda see lahti sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust eelneval kalendriaastal.

Praegu on maksimummäär kolmekordne keskmine tulu, mis on tänavu 30 759 krooni. Tänase seisuga on maksimumsuuruses vanemahüvitis määratud 923 inimesele.

22 000 krooni või vähem

Analüüsis kirjutatakse, et kui määrata maksimumsuurus riigieelarve seaduse tekstiparagrahviga näiteks summas 22 000 krooni kuus, väheneks kuu summa 8279 krooni võrra. Kui määra saaks kehtestada neile kõigile korraga, võiks 900 maksimumhüvitise saaja puhul tekkida kokkuhoid 89,4 miljonit krooni aastas.

Võimalusena on soovitatud kaaluda maksimumsummana ka 18 000 krooni, kuid selle kohta pole arvutusi välja toodud. «Täpsed isikute arvud ei ole prognoositavad, sest hüvitiste saajate arv ja ka tulu suurus muutub pidevalt.»

Analüüsis on ka meenutatud, et Praxise peretoetuste analüüsi tulemused näitavad, et Eesti peretoetuste süsteem on euroliidu riikide seas kõige enam keskendunud sündidele ja seda tänu vanemahüvitisele.

Teine Praxise järeldus ütleb, et üha rohkem toetusraha läheb kõrgeimasse tulukvintiili kuuluvatele peredele.

«Riikliku perepoliitika eesmärkide selgem sõnastamine aitaks otsustada, kas peretoetuste maksmine praeguses proportsioonis lapse vanuse ning pere sissetuleku skaalal on optimaalne.»

Avaldatud: 05 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

•• Ettevõte tegi pankrotiavalduse, seda arutatakse lähiajal. Õhus on võimalus, et ettevõte läheb üle teisele firmale. Mina ei soovi, et mu tööleping üle läheks. Kas keeldumise korral saaksin hüvitist ja millisel alusel siis leping lõppeks? Kas fakt, et töölepingus muutub tööandja nimi, on töölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise ja töö ümberkorraldamisega? Kas mul on õigus nõuda töölepingu lõpetamist töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel?

Et­tevõtte üle­mi­ne­ku kor­ral jää­vad se­ni­sed töö­le­pin­gud keh­ti­ma, ole­ne­ma­ta töö­ta­ja või tö­öand­ja soo­vist. Tö­öand­ja ni­me muu­tus töö­le­pin­gus ei tä­hen­da sel­le tin­gi­mus­te muut­mist seo­ses toot­mi­se või töö ümber­kor­ral­da­mi­se­ga ega an­na päris kindlasti võima­lust le­pin­gut TLS § 82 alu­sel lõpe­ta­da.

Kui tö­öand­ja va­he­tu­mi­se tõttu töö­tin­gi­mu­sed olu­li­selt hal­ve­ne­vad, võib töö­ta­ja nõuda kõnea­lu­se sät­te alu­sel le­pin­gu lõpe­ta­mist. Tin­gi­ma­ta tu­leb siis aval­du­ses konk­reet­selt näi­da­ta, mil­li­sed töö­tin­gi­mu­sed ja kui­das on just tö­öand­ja va­he­tu­mi­se tõttu olu­li­selt hal­ve­ne­nud. Omal soo­vil või pool­te kok­ku­lep­pel võib töö­ta­ja mui­du­gi le­pin­gu lõpe­ta­da, kuid hüvi­tist sel ju­hul sea­dus et­te ei näe.

•• Kas ja millisel juhul on tööandjal õigus avada töötaja nimele tööaadressile tulnud kirju? Tööandja väitel on tal selleks permanentne seaduslik õigus.

Tö­öand­ja võib kee­la­ta oma si­de­va­hen­di­te (ar­vu­ti, te­le­fo­ni jms) ka­su­ta­mi­se isik­li­ke as­ja­de aja­mi­seks, sh ka kir­ja­va­he­tu­se pi­da­mi­seks, kuid see ei tä­hen­da min­git per­ma­nent­set õigust ava­da ja lu­ge­da töö­ta­ja era­kir­ju.

Põhi­sea­du­se § 26 ja § 43 ko­ha­selt on erae­lu puu­tu­ma­tu ja igaühel on õigus sõnu­mi­te sa­la­du­se­le. Õi­gus sõnu­mi­te sa­la­du­se­le on ta­ga­tud ka isi­ku töö- või ame­ti­ko­hal. Nii on leid­nud Eu­roo­pa inimõigus­te ko­hus, mis ühes ot­su­ses kin­ni­tas, et töö­ko­halt isik­li­kel eesmär­ki­del saa­de­tud elekt­ron­kir­ja­de jäl­gi­mi­se­ga­gi rii­va­tak­se sõnu­mi­te sa­la­du­se õigust.

(Vt Ees­ti Va­ba­rii­gi põhi­sea­dus. Kom­men­tee­ri­tud väl­jaan­ne, 2008, lk 358).

•• Lugesin, et enne 2003/04. õppeaastat kõrgkooli astunud üliõpilased saavad õppepuhkust juhul, kui nad õppisid kaugõppes. Mida aga tähendab seaduses mõiste „osakoormusega õpe”?

Osa­koor­mu­se­ga õppe mõis­te on an­tud üli­koo­li­sea­du­ses § 23 lg 2: osa­koor­mu­se­ga õppes täi­dab üliõpi­la­ne iga õppeaas­ta lõpuks õppe­ka­va ko­ha­selt täit­mi­se­le kuu­lu­va õppe ma­hust ku­mu­la­tiiv­selt vä­hem kui 75%. Üli­koo­li nõuko­gu võib keh­tes­ta­da osa­koor­mu­se­ga õppes õppe­ka­va ko­ha­selt täit­mi­se­le kuu­lu­va õppe ma­hu alam­pii­ri. Ana­loog­ne sä­te on ka kut­seõppea­su­tu­se sea­du­ses ja ra­ken­duskõrg­koo­li sea­du­ses.

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se ko­ha­selt on õppe­puh­ku­se nõude õigus ai­nult nen­del õpi­las­tel või üliõpi­las­tel, kes oman­da­vad kut­se- või kõrg­ha­ri­dust osa­koor­mu­se­ga õppes. Eran­diks on need õpi­la­sed, kes en­ne 2004/05. õppeaas­tat läk­sid kut­se­kesk­ha­ri­dust and­vas­se koo­li õhtu­ses­se või kaugõppeo­sa­kon­da, ning üliõpi­la­sed, kes en­ne 2003/04. õppeaas­tat asu­sid õppi­ma kaugõppes – nei­le on säi­li­ta­tud õigus saa­da õppe­puh­kust täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se alu­sel.

•• Töötan ettevõtte tütarfirmas. Emaettevõte soovib mind üle tuua emaettevõttesse koos kõigi seniste õiguste ja kohustustega (ka saamata jäänud puhkus, tööstaaÏ jne) ja väidab, et minu jaoks ei muutu midagi, üksnes tööandja nimi. Kuid emaettevõttel on ühtlasi plaan mind pärast ületoomist koondada. TööstaaÏi on alla viie aasta, koondamis-hüvitist oleks õigus saada kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kui mind koondatakse kuu aega pärast emaettevõttesse ületoomist, siis kas see tähendab, et saan ka vähem koondamishüvitist? Emaettevõte ise väidab, et kuna õigused ja kohustused tulevad koos minuga üle, saab koondamishüvitist ikka kuue kuu keskmise palga ulatuses ja töötaja ei kaota midagi. Kas mul on põhjust selles kahelda?

Nii tütar­fir­ma kui ka emaet­tevõte on tõen­äo­li­selt eri ju­rii­di­li­sed isi­kud, s.t ka eri tö­öand­jad. Ühe töö­ta­ja üle­vii­mi­ne või -too­mi­ne pool­te kok­ku­lep­pel ühelt tö­öand­jalt tei­se­le ei ole võima­lik. Et tei­se fir­mas­se töö­le asu­da, tu­leb eel­mi­ne töö­le­ping lõpe­ta­da, maks­ta lõppar­ve, sh hüvi­tis ka­su­ta­ma­ta puh­ku­sep­äe­va­de eest. Al­les seejä­rel on võima­lik ema­fir­mas töötajaga uus töö­le­ping sõlmi­da.

Uues töö­le­pin­gus võib kok­ku lep­pi­da, et pi­de­vat töös­taaži ar­ves­ta­tak­se ala­tes ajast, mil küsi­ja eel­mi­se tö­öand­ja juu­res töö­le asus, ja ka kõik muud töö­le­pin­gu tin­gi­mu­sed võivad ol­la eel­mi­se le­pin­gu­ga võrrel­des sa­mad. Puh­kust­ki võib an­da en­ne tö­ö-aas­ta täi­tu­mist uue tö­öand­ja juu­res.

Koon­da­mi­se kor­ral jääb sel­li­sel ju­hul pi­dev töös­taaž ja hüvi­ti­se suu­rus sa­ma­su­gu­seks, s.t se­da tu­leb maks­ta ka­he kuu kesk­mi­se pal­ga ula­tu­ses.

Avaldatud: 05 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Ini­me­si oo­da­tak­se ik­ka sa­mal aad­res­sil, bürood on nüüd kauem avatud.

Ku­nin­gas on sur­nud, ela­gu ku­nin­gas – 1. maist ka­dus iga­vik­ku pik­ki aas­taid te­gut­se­nud töö­tu­rua­met (TTA). Töö­tuid ja tö­öot­si­jaid tee­nin­dab nüüdsest töö­tu­kas­sa, sel­le ni­me all jät­ka­vad TTA en­di­sed esin­du­sed te­ge­vust igas maa­kon­nas ja val­da­valt ka sa­mas ko­has – Tal­lin­nas aad­res­sil End­la tä­nav 4.

Põlt­sa­maa ja Ki­viõli büroo alus­ta­sid eil­sest tööd uu­tes ruu­mi­des, 1. juu­nil ko­lib Ku­res­saa­res uu­de koh­ta töö­tu­kas­sa Saa­re­maa osa­kond. Te­ge­vu­se lõpe­ta­sid Türi ja Otepää klien­di­tee­nin­dus­punkt, ütles töö­tu­kas­sa ava­li­ke su­he­te peaspet­sia­list Anu Oja­sa­lu. Kok­ku tee­nin­dab töö­tu­kas­sa klien­te 26 esin­du­ses üle Ees­ti.

Kõik ko­hus­tu­sed ja õigu­sed, mis olid töö­tu­rua­me­ti klien­ti­del ku­ni 30. ap­ril­li­ni TTA ees, on neil 1. maist Ees­ti töö­tu­kas­sa ees. Ehk siis: kõik koh­tu­mi­sed ja kok­ku­lep­ped on en­di­selt jõus.

Nimi pole oluline

Tea­ted ka­he asu­tu­se ühi­ne­mi­sest olid kõigis töö­tu­rua­me­ti esin­dus­tes üle­val ap­ril­li al­gu­sest. Ei­le hom­mi­kul Tal­lin­nas töö­tu­kas­sa ehk en­di­se töö­tu­rua­me­ti esin­dus­se sam­mud sead­nud ini­me­sed, ke­da Päe­va­leht küsit­les, pol­nud sel­lest mi­da­gi kuul­nud. „Ja mis seal va­het oleks?” ar­vas end töö­tu­na ar­ve­le võtma tul­nud en­di­ne tee­nin­dustöö­ta­ja Eve. Ai­var, kes oli tul­nud töö­pak­ku­mi­si vaa­ta­ma, oli tä­he­le pan­nud, et nüüdsest avab asu­tus hom­mi­ku­ti uk­sed va­rem.

Kui üld­se mi­da­gi tä­na-hom­me klien­di jaoks muu­tub, siis ai­nult mu­ga­va­maks, võib jä­rel­da­da Oja­sa­lu sel­gi­tu­sest. „K­lient saab nüüd pöör­du­da töö­tu­kas­sas­se tal­le so­bi­va­mal ajal, sest pi­ken­da­si­me klien­di­tee­nin­du­se ae­gu,” ütles ta. „Kõigis büroo­des on nüüd ole­mas in­fo­laud, kus tö­öot­si­ja saab kät­te es­ma­se in­fo tee­nus­te, hüvi­tis­te ja toe­tus­te koh­ta ning abi aval­dus­te täit­mi­sel.” Töö­tu­na ar­ve­levõtmi­seks, töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se ja töö­tu­toe­tu­se taot­le­mi­seks va­ja­li­ke do­ku­men­ti­de pu­hul muu­da­tu­si po­le, kuid aval­dus­te vor­mid, mi­da ini­me­sed täit­ma pea­vad, on liht­sa­mad. Töö­tu­ru­tee­nus­te va­lik on esial­gu sa­ma, ent muu­tu­si on kon­sul­tan­ti­de töö­kor­ral­du­ses. Nüüdsest töö­tab osa kon­sul­tan­te juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­te­na, osa töö­va­hen­dus­kon­sul­tan­ti­de­na. Esi­mes­te üle­san­ne on ai­da­ta tö­öot­sin­gu­tel roh­kem tu­ge va­ja­vaid ini­me­si. „Suu­red muu­da­tu­sed ei sünni üleöö, kuid iga-päe­va­ses klien­ti­de tee­nin­da­mi­ses ei to­hiks tõrkeid tek­ki­da,” kin­ni­tas Oja­sa­lu.

Töö­tu­kas­sa maa­kond­li­ke osa­kon­da­de koos­seis on suu­re­ne­nud kok­ku li­gi sa­ja töö­ta­ja võrra, eelkõige võeti kas­va­nud töö­ma­hu tõttu juur­de töö­va­hen­dus­kon­sul­tan­te ja juh­tu­mi­kor­ral­da­jaid. En­di­si töö­tu­rua­me­ti töö­ta­jaid on töö­tu­kas­sas kaks kol­man­dik­ku, se­ni­ne TTA pea­di­rek­tor ühi­ne­nud asu­tu­ses ei jät­ka. Tal­lin­na büroo töö­ta­ja­te arv jäi esial­gu sa­maks.

E-teekond

Töötukassa uuendused
2009–2010 algus:

•• 1. juulist saab tööandja koondamishüvitise taotluse esitada riigiportaali kaudu.

•• Septembris rakendub esimene osa uuest infosüsteemist.

•• 2009. aasta lõpus peaks olema võimalik esitada töötuna arvelevõtu avaldust riigiportaali kaudu.

•• 2010. aasta alguses rakendub uus infosüsteem. Valmib töövahendusportaal.

Allikas: töötukassa infoleht

Avaldatud: 05 Mai 2009

• Eesti Ametiühingute Keskliit
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus kordas tänasel koosolekul varemgi väljendatud seisukohta, et uue töölepingu seaduse jõustamine ilma töötuskindlustushüvitiste tõstmiseta ei ole vastuvõetav ning pidas otstarbekaks lükata mullu kevadel kokkulepitud tööõiguse ja töötuskindlustuse muudatuste pakett edasi kuni 1. jaanuarini 2011.

EAKLi juhatus arutas põhjalikult mitut varianti ning jäi kindlaks põhimõttele, et uut töölepingu seadust ei saa jõustada nii, et 1. juulist k.a. rakenduksid ainult tööandjaile ja valitsusele kasulikud uuendused, kuid töötajaile soodsad sätted lükkuksid tulevikku. „Vaagisime kõigi võimaluste plusse ja miinuseid,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Ülekaalus oli seisukoht, et kui praegusel kriisiajal oleks seaduse täismahus jõustamine liiga kulukas, siis tuleb selle ellurakendamisega oodata ajani, mil majandus taas tõusule pöörab.”

Lisaks leidis Ametiühingute Keskliidu juhatus, et seaduse tekst vajab veel mitmes osas täpsustamist.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00