Artiklid

Avaldatud: 29 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Toimetaja: Kadri Ratt

Sotsiaalministeeriumi teatel on töötukassa ja tööturuameti liitmise eesmärk parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti tulemuslikkust inimeste tööleaitamisel.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saavad tööd otsivad inimesed nüüd kogu tööotsinguteks vajaliku abi -tööturuteenused ja töötushüvitised - ühest kohast, mis on lihtsam ja mugavam. "Töötukassa hakkab pakkuma kõiki neid teenuseid, mida enne sai tööturuametist. Töö muutub kiiremaks ja sujuvamaks, kuna plaanis on võtta tööle rohkem konsultante, alustada vastuvõttu varem ning võtta senisest rohkem kasutusele elektroonilisi võimalusi," märkis ta pressiteate vahendusel.

Töötukassa muudab oma maakondlike osakondade töökorraldust ja tugevdab koosseise tema sõnul nii, et konsultantidel oleks võimalik pühenduda inimeste tööleaitamisele ning pakkuda neile kiiret ja vajadustele vastavat abi töö leidmiseks. Töövahenduskonsultantide kõrval hakkavad kõikjal tööle juhtumikorraldajad, kes nõustavad ja aitavad inimesi, kelle töölerakendamine on raskendatud.

Klientide paremaks teenindamiseks luuakse maakondlikesse osakondadesse infolauad, kust on võimalik saada esmast teavet töötukassa teenuste ja töökorralduse kohta. Samuti pikenevad 4. maist teenindusajad ning klientide vastuvõtt algab kell 8.15.

Avaldatud: 29 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TULUMAKSUSEADUS

Raimo Poom

Minister soovitas tõsta üle 40 000 krooni teenij­ate tulumaksu 30 protsendini.

Eilsel erakorralisel valitsuse kabinetiistungil tutvustas rahandusminister Ivari Padar oma kauaoodatud eelarvekärpeplaane.

Padar pani valitsuspartneritele Reformierakonnast ja IRL-ist ette mitte üksnes tõsta tulumaksu viie protsendi võrra 26 protsendini, vaid kehtestada ka astmeline tulumaks. Rahandusministri soovituse järgi peaksid 40 000 ja enam krooni kuus teenivad inimesed hakkama maksma koguni 30-protsendist tulumaksu.

Nii oravapartei kui ka IRL on aga juba varem väljendanud teravat vastumeelsust maksude otsese tõstmise vastu. Plaaniga nõustumine tähendaks Reformierakonnale seda, et ta peaks tegema 180-kraadise maailmavaatelise pöörde.

Lisaks soovitas Padar tõsta hasartmängumaksu, niisamuti ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Uuesti toodi esile automaksu kehtestamise idee. Riigi rahandusolukorra parandamise plaani on pandud ka maamaksu kergitamise kava.

Teine osa makse puudutavaid ettepanekuid käsitles maksusoodustuste kokkutõmbamist. Näiteks pakutakse välja eluasemelaenude intressidelt tagastatava tulumaksu ülempiiri alandamist 50 000 kroonilt 30 000-ni. Samuti lükkuks edasi tulumaksuvaba miinimummäära kasv tulevastel aastatel.

Kaks valikut

Kuna üheks eelarvepuudujäägi suurendajaks on tööpuuduse kasvust tingitud töötukassa väljamaksete suurenemine, pani rahandusminister ette kas tõsta töötuskindlustuse makset tervelt 4,2 protsendini või lükata edasi uue töölepinguseaduse kehtestamine. Seadus hakkaks praeguse kava kohaselt kehtima 1. juulist.

Seekordse kulude kärpimise poole pealt soovitas rahandusminister langetada kaitsekulude taseme 1,5 protsendini SKT-st. Lisaks pandi ette kärpida täiendavalt 10 protsenti riigi haldus- ja palgakulusid. Ettepanekute järgi võetaks seitse protsenti vähemaks ka riigieelarvest parteidele eraldatavast 90 miljonist kroonist.

Avaldatud: 29 Aprill 2009

• Delfi
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

1. maist liituvad töötukassa ja tööturuameti ning kahe asutuse ühendamisel hakkab töötukassas tööle 348 inimest. Tööturuametist vabastatakse 322 inimest, kellest 262 jätkab tööd töötukassas.

Vastavalt avaliku teenistuse seadusele vabastatakse tööturuametist 322 inimest, kes kõik saavad ametist vabastamise eest hüvitist kokku 18 287 698 krooni eest. Hüvitise saanud töötajatest jätkab 1. mail uues ametis 262 inimest.

Täna allkirjastasid sotsiaalminister Hanno Pevkur ja töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel halduslepingu, millega antakse töötukassale üle programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine" haldusülesande täitmine.

Töötukassa ning tööturuameti liitmise eesmärk on parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti tulemuslikkust inimeste tööle aitamisel. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saavad tööd otsivad inimesed nüüd kogu tööotsinguteks vajaliku abi - tööturuteenused ja töötushüvitised ühest kohast, mis on lihtsam ja mugavam. „Töötukassa hakkab pakkuma kõiki neid teenuseid, mida enne sai tööturuametist. Töö muutub kiiremaks ja sujuvamaks, kuna plaanis on võtta tööle rohkem konsultante, alustada vastuvõttu varem ning võtta senisest rohkem kasutusele elektroonilisi võimalusi."

Töötukassa muudab oma maakondlike osakondade töökorraldust ja tugevdab koosseise, et konsultantidel oleks võimalik pühenduda inimeste tööle aitamisele ning pakkuda neile kiiret ja vajadustele vastavat abi töö leidmiseks. Töövahenduskonsultantide kõrval hakkavad kõikjal tööle juhtumikorraldajad, kes nõustavad ja aitavad inimesi, kelle tööle rakendamine on raskendatud.

28. jaanuaril 2009 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega liideti Tööturuamet ja Eesti Töötukassa üheks avalik-õiguslikuks asutuseks.

Avaldatud: 29 Aprill 2009

• Postimees

Hanneli Rudi, reporter

Kui liita kokku kõik riigi poolt lastega peredele makstavad toetused ja hüvitised, siis toetab riik rohkem neid peresid, kelle sissetulekud on suuremad.

«Viimastel aastatel [viiel aastal -toi] on toimunud oluline muutus, kuidas peresid toetatakse ja järelikult on muutunud ka fookus, mida peetakse tähtsaks,» rääkis poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk tänasel peretoetuste teemalisel mõttehommikul.

Praxise analüüsi kohaselt on märgatavalt kasvanud nende toetuste arv, mis sõltuvad pere eelnevast sissetulekust. Ehk mida suurem on pere sissetulek, seda suurem on ka riigilt saadav toetus.

Sellised toetused, nagu näiteks vanemahüvitis, lapsi arvestav tulumaksuvabastus, moodustavad tänavu juba 2/3 kõigist riigi poolt makstavatest toetustest.

«Kuna suurem osa summadest on suunatud sissetulekute poolest mitte alumisse, vaid kõrgemasse ossa kuuluvatele peredele, siis on vähenenud kulutuste [riigi poolt makstavate toetuste - toim] efektiivsus ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamiseks,» tõdes Võrk.

Riik keskendub lapse sünnile

Praxise analüüsi kohaselt on Eesti riik keskendunud lapse sünnile. «Kui vaadata vanemahüvitist koos rasedus-, sünnitushüvitusega, siis tegelikult lapse esimesele aastale,» selgitas Võrk. Analüütik lisas, et selle näitajaga on Eesti Euroopas esirinnas, kuna ükski teine riik lapse seda eluperioodi ei toeta.

Veidi hiljem täpsustas sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall, et kuigi Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid kulutavad kõige enam raha n-ö sünnitusjärgsel ajal makstavatele toetustele, sünnib rohkem lapsi riikides nagu Iiri- ja Prantsusmaa, kus vanemahüvitiselaadseid toetusi ei maksta.

Praxise uuringu kohaselt on oma tähtsuse kaotanud peretoetused, mis ei sõltu leibkonna sissetulekust. Kui veel kümmekond aastat tagasi moodustasid kõigile makstavad peretoetused nagu lapsetoetus, lapsehooldustasu suurema osa peredele suunatud toetustest, siis tänaseks on nende osatähtsus oluliselt vähenenud, kuigi ka nende väljamaksmiseks kasvanud summad on suurenenud.

Võrk tõi näite, et 2000. aastal erines kuni aastasele lapsele ja seitsmeaastasele lapsele ehk kooliminejale makstavad toetused seitse korda, siis eelmiseks aastaks oli nende toetuste vahe kasvanud tänu tõusnud rasedus- ja vanemahüvitisele 16-kordseks.

Riik soosib ühelapselist peret

Lastekaitse liidu esindaja Külle Kadariku hinnangul soosib praegune Eesti perepoliitika perekondi, kus on kaks vanemat, kellel on keskmisest suurem sissetulek ja kes saavad lapsi 30ndates eluaastates ning piirduvad enamjaolt ühe lapsega.

«Neid perekondi ei puuduta see, kui otsustakse kaotada nn ranitsatoetus, 300-kroonine lapsetoetus. Nende jaoks ei ole probleem saata laps suvelaagrisse, mille nädalamaksumus on 2500 krooni. Nende laps saab käia kooliekskursioonil, mis viib välismaale,» sõnas ta.

Kadariku sõnul tulevad need pered hästi toime, kuid ta lisas, et neid peresid ei ole Eestis palju.

Sotsiaalministeeriumi teatel kulus riigil mullu vanemahüvitise maksmisele 1,9 miljardit krooni. Riiklike peretoetuste (üheksa eri toetust) väljamaksmiseks kulus riigil mullu 1,7 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 1,2 miljardit kulus lastetoetustele, mida makstakse igale lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni.

Tänavu läheb vanemahüvitis riigile eeldatavalt maksma 2,2 miljardit krooni.