Artiklid
Sulev Oll
Arvestades tööpuuduse kasvutempot Eestis vähemalt paarsada värsket töötut päevas , peaks ka kõige vähetasuvam vaba töökoht juba kinni olema. Tegelikult tuleb töökohti juurdegi.
"Ma arvan, et pole liiga optimistlik, kui ütlen, et viimane töökoht ei kao kunagi," räägib tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang. Tema hinnangul jäävad isegi ametlikud vabad töökohad püsima.
"Töö ei lõpe otsa," väidab ta. "Tööd teha tahtjaid leidub ikka ja neile pakutakse ka edaspidi kohti. Selge see, et on tõusud ja langused. Praegu on langus ja vabu kohti on vähe, kuid ei saa öelda, et tööd üldse ei ole."
Hooajatööd annavad endast märku
Viimastel nädalatel on tööturuameti kaudu vahendatavate uute tööpakkumiste arv isegi kasvama hakanud. Osaliselt on see kindlasti tingitud suvistest hooajatöödest, kuid mitte ainult. Kasvanud on ka oskustöölistele pakutavate töökohtade arv.
"Uusi töökohti tekib ju ka juurde," sõnab TTA Hiiumaa osakonna koordinaator Reet Põldveer. Viimast kinnitab ka tööturuameti statistika - ainuüksi aprillis on juba teatatud rohkem kui poolest tuhandest uuest vabast kohast, mis aga võrreldes märtsi lõpu seisuga registreeritud 55 000 töötuga on siiski kaduvväike suurus.
Sobivat ei leidu ka mitmesaja hulgas
Lisaks on Eestis vabu töökohti, kuhu tööandjad otsivad töötajat ilma pakkumisi otseselt välja reklaamimata. See on tingitud kandideerijate rohkusest, mille tõttu tööandjad ei jõua kõiki CVsid läbi lugeda ega küsimustele vastata. Seetõttu proovivad paljud väiksemad ettevõtted tööjõudu leida tutvuste kaudu või seniste töötajate soovituse alusel.
Järvamaal aprilli keskel uusi töökohti küll ei olnud, aga viis kohta olid oodanud täitmist vähemalt kolm kuud. "Kuigi igale pakutavale kohale on meil 318 tööotsijat, ei leidu nende hulgas sobivaid. Kokku ei lange asukoht, töötasu, oskused või lihtsalt soovid," tõdeb Eha Tasang.
Hiiumaal pakub ajakirjanduse kaudu tööd OÜ MaineGrupp, kus vajatakse kokka, kokaabi, restoraniteenindajaid, baarmeneid, administraatoreid, toateenindajaid ja massööre.
Kohvik Rannapaargu vajab koristajat, Hiiu Leht ajakirjanikku. "Vähevõitu neid pakkumisi küll on, aga kõik ei kuuluta ju ka lehes," nendib Reet Põldveer.
Vähemalt tööturuameti koduleheküljel www.tta.ee pakutavate töökohtade puhul pole põhjust ka palga pärast nina
kirtsutada.
Torulukksepa-keevitaja tasuks pakutakse 10 000, elektrikule-automaatikule ning emisetalitajale-seemendustehnikule 12 000, teenindajale-kullerile isegi 15 000 krooni. Tõsi, paljude pakkumiste juures asendab konkreetset palganumbrit sõna "kokkuleppel".
Mitmes kohas ei nõuta kandideerijalt ka liigset kooliskäimist: sadulsepaks või India köögi kokaks pääseb kas või algharidusega.
Valitsus jättis kinnitamata töötukassa nõukogu ettepaneku tõsta töötuskindlustusmaks kolme protsendini.
«Valitsus arutas töötukassa nõukogu ettepanekut tõsta töötuskindlustusmakse määra selle aasta 1. juunist ja leidis, et otsuse langetamine eeldab kokkulepet töötukassa edasiste kohustuste osas,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. «Seoses sellega ootab valitsus ametiühingute ja tööandjate vahelist tervikkokkulepet töötuskindlustusmakse määrade ja hüvitiste osas järgmiseks neljapäevaks.»
Valitsuse pressikonverentsil esinenud sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul ei tähenda otsus siiski, et maks tõuseks üle kolme protsendi, vaid pigem tõdemust, et praegune lahendus oli poolik.
«Ei langetanud põhjusel, kuna valitsus nägi väga selgelt, et 3 protsendile töötuskindlustusmakse tõstmine ei lahenda töötukassa võimalikke kõiki makseraskusi,» rääkis ta.
Pevkuri sõnul loodab valitsus väga, et nädalaga jõuavad tööturu osapooled ehk tööandjad ja ametiühingud omavahel kokkuleppele, kuidas tagatakse töötukassa jätkusuutlikkus.
Täpselt üks päev vähem kui aasta tagasi leppisid valitsus, tööandjad ja ametiühingud kokku selles, et töötukassa vahendid tulevad tööandjatelt ja töötajatelt ning riigieelarvelisi vahendeid sinna ei panda. «Sellest tulenevalt peavad tööandjad ja ametiühingud ka väga selgelt pakkuma välja need lahendused, mis saaksid olla seaduste muudatuste tasandil valitsuse poolt parlamendile saadetud,» lisas minister.
Ametiühingud ja tööandjate keskliit leppisid kokku eelmisel nädalal maksutõusus, kuid lahtiseks jäi hüvitiste kärpimine, sest arvutuste järgi töötuskindlustusmaksust ei piisa kõikide uue töölepinguseaduses lubatud hüvede väljamaksmiseks.
Varem oli teada, et pooled üritavad kokkulepet sõlmida järgmise kuu algul.
Kõige suurema löögi all on lubadus hakata maksma hüvitist omal soovil töölt lahkunuile.
Pevkur on varem öelnud, et ametiühinguliidrid on nõus kaaluma selle hüvitise edasilükkamist kuni 2013. aastani. 1. juulist peaks omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud hakkama saama hüvitist 40 protsenti keskmisest palgast. Seda lubadust on tööandjate esindajad ka kõige teravamalt kritiseerinud.
Pevkur rääkis, et pakkus pooltele kompromissina, et hüvitiste suurused oleks 1. juulist pisut väiksemad ja tööandjad vastutasuks oleks nõus maksma omalt poolt rohkem koondamishüvitisi. Uus seadus nimelt ütleb, et tööandja maksab omast taskust ainult ühe kuu koondamisraha, ülejäänu tuleb töötukassast.
Hüvitise määrad tõusevad samuti 50-lt 70-le esimesel 100 päeval. Ja sealt edasi 40-lt 50-le protsendile keskmisest töötasust. Kokkulepet selle kohta ei tulnud.
Andrus Karnau
Alo Raun
Anne Oja
Paljud laenuvõtjad ei tea, et neil tuleb oma pangale aru anda palga alandamisest, mis halvemal juhul võib kaasa tuua laenuintressi tõusu.
Palkade kollektiivne kärpimine ja inimeste koondamine on viimase aja trend.
Kõik Äripäeva küsitletud Eesti suuremad pangad kinnitasid, et neil on kohusetundlikke kliente, kes palga vähendamisest või koondamisest ise teatama tulevad, kuid kutsusid neid inimesi, kes seda veel teinud pole, julgust kokku võtma ja kiiresti laenuhalduri jutule tulema.
Väike muutus ei mõjuta
Vähenenud palga võib enda teada jätta vaid juhul, kui see pere eelarvet oluliselt ei mõjuta.
Milline on oluline mõju, pangad ei täpsustanud, kuid laenu andes juhinduti sellest, et laenumaksed ei ületaks kaht kolmandikku pere sissetulekust.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4294/uud_uudidx_429410.html
(originaalartikli viitelt).
Erik Rand
Selgunud on mitmeid tõlgendusi, mis pole kooskõlas seaduse esialgse mõttega.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats nentis, et uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel on selles mõned täpsustused tehtud ja see tähendab, et enne kehtima hakkamist peab seadusele uuesti heakskiidu andma ka riigikogu.
Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäänud ajaperioodil on selgunud mitmed tõlgendused, mis ei ole kooskõlas seaduse esialgse mõttega, ja õigusselguse huvides oleme nendega ka töötanud, ütles Käärats. Samuti on seaduse tulevased rakendajad toonud esile ühese arusaamise kindlustamiseks täpsustamist vajavaid sätteid, jätkas ta.
Käärats ütles, et üks täpsustusi on seotud näiteks puhkuse nõudeõiguse aegumisega ette valmistatava muudatuse kohaselt muutuks enne uue töölepinguseaduse jõustumist välja töötatud puhkuse aegumise reeglid töötajale sõbralikumaks ja puhkusenõue aeguks nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.
Puhkuse nõudeõiguse aegumise muudatuse suhtes on sotsiaalministeeriumil soov saada see menetletud ja vastu võetud käesoleva aasta esimeseks juuliks, et seadus jõustuks juba muudetud kujul.
Sisulisi muudatusi seadusesse ei ole praegu kokku lepitud, kinnitas Käärats.
Ta lisas, et esmaspäevasel töötukassa nõukogu koosolekul ei lepitud kokku uue töölepinguseaduse teksti muudatustes, vaid ainult töötuskindlustusmakse määra tõstmises.
Vajalik kokkulepe
Töötukassa jätkusuutlikkuse kontekstis on oluline, et sotsiaalpartnerid jõuaksid vajalike muudatuste suhtes kokkuleppele, mis arvestab mõlema poole huvisid, aga ka praegust tööturu olukorda, ütles Käärats.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul pole mõtet uue töölepinguseaduse kehtestamisega viivitada, sest see võiks kaasa tuua firmade pankrotilaine. Uue töölepinguseaduse vastuvõtmist edasi lükata on hilja ja sellel pole ka väga mõtet, rääkis Kriis.
Raul Veede
Uue töölepinguseaduse järgi ei ole katseaja rakendamist vaja töölepingus fikseerida, iga töölepingu puhul on katseaeg automaatselt neli kuud.
Seaduse § 86 nõuab, et kirjalikult tuleb kokku leppida vaid lühem katseaeg või katseaja puudumine. See tähendab, et tulevikus rakendub katseaeg ka nendele töötajatele, kellele seda siiani ette ei nähtud.
Erandiks on tähtajalised töölepingud. Nimelt ei tohi tähtajalise lepingu puhul katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Seega on vähem kui kaheksa kuud kestvate lepingute korral katseaeg lühem kui neli kuud: kuuekuulise töölepingu puhul kolm kuud, neljakuulise lepinguga kaks kuud jne.
Oluline muudatus on seegi, et 1. juulist kehtima hakkav töölepinguseadus lubab katseaega rakendada ka alaealistele ja invaliididele, kes on võetud tööle neile ettenähtud ametikohtadele.
Katseaja vältel ei ole töölepingu ülesütlemiseks vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Samas ei tohi see olla vastuolus katseaja eesmärgiga, milleks § 6 järgi on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
Tähtis on ka võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine. Näiteks rikuks seda, kui kahest katseajal töötajast valitaks üks, kes täitis tööülesandeid vaieldamatult halvemini.
Lehekülg 1353 / 1592
