Artiklid

Avaldatud: 17 Aprill 2009

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul tuleks valitsusel maksukoormuse tõstmise asemel praegu otsustavalt kokku tõmmata haldusaparaati, mille ülalpidamine käib riigil üle jõu.

"Kui valitsus ei suuda praegu täiendavas kulude kokkuhoius kokku leppida, on maksukoormuse tõus paratamatu," ütles Kriis ERR-i uudisteportaalile.

Samas on Kriisi sõnul selge, et maksukoorumust ei saa tõsta üle maksumaksja taluvuse piiri, sest see annaks majandusele ränga hoobi. "Ka täna laekuvate maksudega pole võimalik avalikke teenuseid piisavalt finantseerida," ütles ta. "Tuleb väga kaalutletult tegutseda, et majandust ei kahjustataks."

Kriis märkis, et valitsus peab täna leidma selliseid kokkuhoiukohti, mis annaksid efekti ka pikemas plaanis ning eelkõige tuleks hakata vähendama avaliku sektori suurust. "Siin on mitmeid otsuseid, mida pole enam võimalik kaugemale tulevikku nihutada," ütles ta.

Töötuskindlustusmakse määra suhtes on tööandjad Kriisi sõnul jätkuvalt seisukohal, et selle suurus saab olla maksimaalselt kolm protsenti. Seega on tema sõnul ainsaks võimaluseks hüvitisemäärade kärpimine, et viia Töötukassa eelarve tasakaalu. Lisaks saaks veel kärpida Töötukassa kulutusi.

"See on kriisiolukorra maksemäär ja vastavalt sellele tuleb kohaldada ka hüvitised," kinnitas Kriis."Poliitikutel pole mingit põhjust süüdistada kujunenud olukorras tööturu osapooli, sest kui sündis kokkulepe töölepinguseaduse osas, ei osanud veel keegi nii negatiivseid arenguid ette näha."

Esmaspäeval koguneb küsimust taas arutama Töötukassa nõukogu.

Allikas: uudised.err.ee

Avaldatud: 17 Aprill 2009

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Vabade töökäte arvu kasv võimaldab tööandjatel töötajaid varasemast hoolikamalt valida nind seetõttu on aastatagusega võrreldes oluliselt tõusnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamiste osakaal.

Kui eelmise aasta esimeses kvartalis lõpetati suurim osa (1916) töösuhetest töötajate algatusel, millele järgnesid koondamised (1418), poolte kokkuleppel (864) ja tähtajalise lepingu tähtaja kättejõudmise tõttu lõpetamised (813), siis sellel aastal on olukord teistsugune.

Kõige enam on töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud koondamised (6928), millele järgnesid tähtajalised lepingud (4155), töötaja algatusel (3902) ja poolte kokkuleppel (2527) töösuhte lõpetamine.

Olulise erinevusena tõi sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste tänasel pressikonverentsil välja töölt vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: kui aasta tagasi oli selliseid juhtumeid töötuks jäänute seas esimeses kvartalis vaid 28, siis tänavu samal ajal juba 1290.

Jõgiste sõnul näitab see, et tööandjad saavad praegu varasemaga võrreldes palju rohkem töötajaid valida.

Marina Lohk

Avaldatud: 17 Aprill 2009

• Postimees
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Need eestlased, kes on liitunud teise sambaga, saavad seitsmeks kuuks 2-protsendise palgalisa, mis muidu läheks pensionisambasse.

Selle aasta 1. juulist, mil valitsus lõpetab maksete kogumise teise sambasse, lisandub muidu tuleviku tarbeks kõrvalepandav 2 protsenti otse palgale.

Neil, kes edaspidi vabatahtlikult makseid jätkata tahavad, jätkub seda lõbu aga siiski vaid aasta lõpuni.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste põhjendas seitsme kuu pikkust palgalisa sellega, et avalduste süsteemi maksete jätkamiseks ei jõuta puht-tehniliselt üles ehitada. «Tehniline köögipool on päris muljetavaldav,» nentis ta aripaev.ee-le.

Toimetas: Gert D. Hankewitz

Avaldatud: 17 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Agnes Ojala

Valitsus kiitis eile heaks seaduseelnõu, millega peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed selle aasta juunist 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.

2012. aastal jätkub kogumine praegusel kujul. Erand on kehtestatud liitunutele, kes on sündinud aastatel 1942–1951.

Kõigil pensionikogujail ja uutel liitujatel on õigus 1. oktoobrist 30. novembrini 2009 pangale või otse Eesti väärtpaberite keskregistrile esitada avaldus oma sissemaksete jätkamiseks. Sellisel juhul maksab tööandja töötaja palgast pensionifondi igal kuul 2 protsenti taas 2010. aasta jaanuarist.

Kui majanduskasv taastub, lubab riik eelnõu kohaselt aastatel 2014–2017 seisaku hüvitada, makstes vahepealsel ajal tavapäraseid sissemakseid jätkanute pensionikontodele 4 protsendi asemel 6 protsenti. Hüvitist võivad saada ka need, kes ise makseid ei jätkanud, kuid soovivad 2014. aastast neid teha skeemi 3+6 alusel.

Lootusrikas 2014. aasta

„Riik peab andma inimestele kindlustunde, millal ja millistel tingimustel tänane süsteem jätkub. Vaikimisi jätkub tänane 2+4- süsteem alates 2012. aastast ning heade majandustingimuste puhul suurendab riik määra inimeste sooviavalduse korral alates 2014. aastast,” sõnas rahandusminister Ivari Padar.

Tema sõnul saab riik kõrge­ma maksemäära ka edasi lükata, kui 2013. ja 2014. aastate keskmine majanduse nominaalkasv jääb alla 5 protsendi. Vajaduse korral saab riik seda võimalust kasutada mitmel järjestikusel aastal.

Eelnõu järgi hakkab hüvitissüsteem 2014. aastal kehtima automaatselt. Kui 2013. aasta rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi on näha, et 2013. ja 2014. aasta majanduskasv nõutud piiri ei ületa, on valitsusel võimalik hüvitamine edasi lükata. „Majanduskasvu tingimuse lisamine on vaid märgilise tähendusega poliitiline kompromiss, millel ei ole reaalse majandusega midagi pistmist. Sellega kindlustasid teatud poliitilised jõud lihtsalt oma seljatagust,” ütles Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Tema hinnangul jõuab majanduskasv viie protsendini tagasi: „Ei ole väga utoopiline, et 2014. aastal selline majanduskasv tuleb.”