Artiklid
Kärt Anvelt
Valitsus tahab anda ettevõtjatele hingamisruumi ja vabastab töötajate koolitus- ja tervisekulutused erisoodustusmaksust.
Isamaa ja Res Publica Liit pani sotside poolt juba alates 2000. aastast korduvalt välja käidud ettepanekud esmaspäeval uuesti valitsusliidu eestseisuse lauale ja kõik osalised otsustasid ühiselt neile rohelist tuld näidata.
Nii kavatsebki valitsus nüüd kiiremas korras saata riigikogusse kaks eelnõu, mis puudutavad koolitus- ja tervisekulutuste vabastamist erisoodustusmaksust. On oluline aidata kaasa tööturu käekäigule, kuna probleemid aina süvenevad, tõdes IRL-i peasekretär Margus Tsahkna.
Tsahkna viitas, et praegu peab tööandja töötaja koolituse ja ümberõppe pealt maksma riigile päris krõbedat erisoodustusmaksu. Selle kaotamine teenib eelkõige tööturu paindlikkuse põhimõtet, aidates nii tööandjat kui ka töövõtjat, selgitas Tsahkna.
Varem on riigikogu sotside poolt välja käidud sama ideed kuus korda maha hääletanud. Sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul läks asi kaubaks alles töölepinguseaduse tegemise ajal, mil valitsuse, tööandjate ja ametiühingute kolmepoolse lepinguga otsustati, et asi tuleb ära teha. Lõpuks oleme leidnud ka sõnastuse, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Sisuliselt see tähendab, et erisoodustus pole see, kui tööandja maksab töötaja koolituskulud kinni ja seda on vaja selle töötaja tööülesannete täitmiseks tööandja juures, ütles Nestor.
Pisut keerulisem on lugu tervisekulutuste erisoodustusmaksu alt vabastamise eelnõu sõnastusega ja peamine on, et ei tekiks valekasutust. Meie põhimõte on lihtne: tööandja investeeringud töötajatesse ei saa olla erisoodustus. Olen seda rääkinud kaheksa aastat, ütles eelnõuga tegelev Eiki Nestor.
Margus Tsahkna lisas, et kulutused peavad olema seotud töötaja tervisliku seisundiga. Et ei hakataks käima lihtsalt spaades ja lõbutsemas. See ei saa olla piiramatu vaba aja sisustamine ega lisapalga võimalus, ütles Tsahkna.
Nestori sõnul on selge, et gripivaktsiini eest ei peaks tööandja erisoodustusmaksu maksma. Kui firma on nõus tasuma oma töötaja tervishoiuteenuse eest, olgu see siis taastusravi või midagi muud, peaks see olema maksuvaba. Kindlasti saavad kõik aru, et üldhaigestumise vältimiseks midagi tegev tööandja ei pea selle eest erisoodustusmaksu maksma, arutles Nestor.
Läbi tuleb vaielda seegi, mis saab töötaja treeningute eest makstavast rahast või ravimite hüvitamisest. Nestori sõnul tuleb eelnõusse peale eespool nimetatute teisigi ettepanekuid.
Mait Palts,
kaubandus-tööstuskoja jurist
Juhul kui töötaja palk on kuus suurem kui alampalk, tuleb igal juhul sotsiaalmaksu arvestada palgalt.
Kui töötasu jääb aga alampalgast madalamaks, võib tekkida olukord, kus maksu tuleb arvestada siiski alampalgalt (4350 krooni). Eelkõige puudutab see osalise tööajaga töölepingu alusel töötavaid töötajaid.
Kuumäära pealt sotsiaalmaksu tasumine ei ole iseenesest midagi uut, kuid teema on aktuaalseks muutunud just seetõttu, et varem oli määr madalam ja alles sellest aastast tõusis sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär võrdseks palga alammääraga.
Sotsiaalmaksuseaduse järgi peab tööandja iga kuu maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, mis teeb tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus.
Samal ajal kehtivad ka erandid tööandja ei pea sotsiaalmaksu kuumääralt tasuma nende puhul, kelle eest tasutakse maksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui see on kuumäärast madalam. Eelkõige on erandid tehtud pensionäride, õppurite, väikeste laste emade jne suhtes, kes tihtipeale töötavadki osalise tööajaga. Erand kehtib ka töötajate suhtes, kellele on töölepinguseaduse § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele. Loomulikult on sotsiaalmaks väiksem ka siis, kui töötaja tervet kuud ei töötagi, näiteks on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul, on ajutiselt töövõimetu või puhkusel.
FIE-de puhul üksainus reegel
Nagu mainitud, kehtib kuumäära pealt tasumise kohustus ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis makstakse sotsiaalmaksu isikule alati tegelikult makstud tasult ning puudub kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt alammääralt.
Agne Narusk
Koondamisteade antakse alati üle kirjalikult, töötaja kinnitab selle saamist allkirjaga.
Koondamisega on tegemist siis, kui töö saab otsa töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, varem sellel kohal töötanud inimese tööle ennistamise vms tõttu. Koondamine algab kirjalikust koondamisteatest ja lõpeb töölepingus lõpetamise kande tegemisega, rõhutas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja, jurist Niina Siitam.
Kirjalikult kohustab tööandjat koondamisest ette teatama seadus. Etteteatamise aeg sõltub tööandja juures töötatud ajast:
kuni 5-aastase töötamise korral kaks kuud;
510-aastase töötamise korral kolm kuud;
üle 10-aastase töötamise korral neli kuud.
Etteteatamise tähtaja lugemine läheb lahti päevast, mis vahetult järgneb kirjaliku teatise kättesaamise päevale. Kui tööandja teatab koondamisest ette vähem, kui seaduses on nõutud, on tööandja kohustatud hüvitama iga tööpäeva, mille võrra töötajale vähem ette teatati. Koos töölepingu lõpetamisest ette teatamisega on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd.
Teist tööd on kohustus pakkuda siis, kui:
teine töö on reaalselt olemas;
töötajal on selle tegemiseks piisavad teadmised ja oskused.
Hüvitiseks vajalik
Töötajal on õigus teine töö vastu võtta või sellest keelduda, selgitas Siitam. Teise töö vastuvõtmisel töösuhe jätkub, töölepingusse tehakse vaid vastavasisulised muudatused.
Kui aga töötaja teist tööd vastu ei võta, lõpetatakse temaga tööleping koondamise tõttu etteteatamise tähtaja möödumisel.
Töötukassast hüvitise saamiseks on vaja esitada tööleping, milles on kirjas selle lõpetamise põhjus. Töölepingu seadus sätestab, et tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine, loetles Siitam.
Kui mingil põhjusel jäi töötajal ning tööandjal omal ajal kirjalik tööleping sõlmimata, siis töösuhte lõppemisel tuleb tööandjalt nõuda kirjalikku õiendit, milles näidatakse, kellena ja kui kaua töötaja selle tööandja juures töötas. Seda on vaja töötukassale esitamiseks, et taotleda töötuskindlustushüvitist.
Kui tööandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kontaktid on ära toodud aadressil www.ti.ee.
Allikas: sotsiaalministeerium
Helve Toomla
jurist
Olen alla kolmeaastase lapse isa ja töötanud praeguses töökohas pea kolm aastat. Hiljuti ütles tööandja, et kahe nädala pärast saadetakse mind kaheks kuuks osaliselt tasustatud puhkusele. Kui peaksin sellest keelduma, järgneb koondamine. Olen lugenud, et alla kolmeaastase lapse vanemat ei tohi koondada. Kas tööandja saab puhkusest keeldumist võtta kui koondamisega nõustumist? Millised on minu õigused ja kas selline skeem osaliselt tasustatud puhkusest keeldumine viib koondamiseni on seaduslik?
Koondamiseks ei ole tarvis töötaja nõusolekut, see on tööandja ühepoolne otsus. Koondamine eeldab töö lõppemist kas töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise vms tõttu. Osaliselt tasustatavast puhkusest keeldumine ei ole iseenesest koondamise põhjus. Kuid kui töömaht väheneb, võib tööandjal koondamise olukord tekkida. Koondada saab aga ainult neid töötajaid, kelle suhtes ei ole kehtestatud lepingu lõpetamise piirangut. Töölepinguseaduse (TLS) § 92 kohaselt on raseda ja alla kolmeaastast last kasvatava isiku koondamine keelatud. Tööandja, kes ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta kehtestab osalise tööaja või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele, on kohustatud talle maksma ka hüvitust saamata jäänud palga ulatuses (vt TLS-i § 68 lg 3).
Töötan põhikohaga hotellis, kus minu jaoks ei ole enam piisavalt tööd. Tööandja pakub allkirjastamiseks uut töölepingut, millega vähendatakse oluliselt töötunde. Palk võib väheneda kuni 60 protsenti. Miinimumpalgaga ma oma lapsi ei toida ja eluaseme eest maksta ei suuda. Ma ei taha lepinguga nõustuda, tahaks pigem koondamist. See annaks mõneks ajaks paremad võimalused uue töö leidmiseks. Kuid hotellil pole koondamishüvitiseks raha. Kui ma uuele lepingule alla ei kirjuta ja hotell mulle rakendust ei leia, siis mis saab edasi? Kas saan ise koondamist nõuda?
Ilma töötaja nõusolekuta ei saa tööandja tööaega ega põhipalka vähendada. Kui tööandjal koondamishüvitisteks raha ei ole ja töötaja oma töölepingu tingimusi muutma ei soostu ega lõpeta ise töölepingut, tuleb mõlemal poolel jätkata seniste tingimuste täitmist.
Olukorras, kus tööandjal pole kogu tööaja jooksul tööd anda, võib kõne alla tulla ka töölepingu lõpetamine TLS-i § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, kuid see ei ole töötaja kohustus, vaid õigus. Töötaja peab sellekohase avalduse esitama vähemalt viis kalendripäeva varem ja tööandjal tuleb maksta hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Ise enda koondamist, s.t töölepingu lõpetamist TLS-i § 86 p 3 alusel nõuda ei saa.
Olen töövõimetuspensionär (60%) ja töötanud viimased kolm aastat riigiettevõttes. Ees ootab koondamine. Kas ka minul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Täpselt ei saa küsimusele vastata, sest pole teada küsija vanus. Kui ta on jõudnud vanaduspensioniikka, siis ei ole tal õigust saada töötuskindlustushüvitist. Kui ta on aga noorem ja töötuskindlustusmaks makstud, siis tuleb end töötuna arvele võtta ja tekib ka töötuskindlustushüvitise õigus.
Järgneb 17. märtsil.
Alates veebruarist on Tallinna linnavalitsuse infosaali tööõigusalasele nõustajale võimalik küsimusi esitada ka e-kirja teel aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Juristid Reet Vare ja Jelena Trubatsheva võtavad abivajajaid endiselt igal argipäeval vastu ka linnavalitsuse infosaali ettevõtja infopunktis aadressil Vabaduse väljak 7. Küsimusi ootavad nõustajad just töövaldkonna kohta (töölepingu lõpetamine, saamata töötasu, koondamine jne), konsultatsioon on tasuta ja n-ö elava järjekorra alusel. Vajaduse korral suunatakse abivajajad edasi õigusteenuste büroosse, kus aidatakse vormistada kirjalikke dokumente.
Vaata ka: www.tallinn.ee
Lehekülg 1373 / 1592
