Artiklid
Kadri Ibrus, Kärt Anvelt
Haiguspäevade eest tasumise kohustus teeb asutuste juhtide meele mõruks.
Tööandjad, kelle õlule otsustas valitsus panna töötajate haiguspäevade eest tasumise, võivad samal ajal pääseda nende eest sotsiaalmaksu tasumisest.
Kärbete tegemise koosolekutel osalenud sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul on praegu arutusel, kas seadusse kirjutatakse haiguspäevade eest makstav tasu palga või hüvitisena. Kui see pannakse kirja palgana, siis tuleb sellelt ka sotsiaalmaksu maksta, kui hüvitisena, siis mitte. Nestor ise kinnitas, et tema topeltmaksustamist ei toeta. Ka reformierakondlasest tervishoiuspetsialist Toomas Vilosius toetab enda sõnul hüvitise ideed.
Häirib mõlemat
Nii tööandjad kui ka töövõtjad on üle tüki aja milleski ühel meelel: haiguspäevade kulude nende kaela ajamine on mõlemale grupile vastumeelt. Töötajaid ei vaimusta valitsuse otsus jätta nad haigeks jäämise korral kolmeks päevaks igasuguse sissetulekuta. Tööandjaid jällegi häirib otsuse teine pool et neil tuleb töötajate järgmise viie haiguspäeva eest ise tasuda.
Juba tervelt 30 aastat Tallinna Kaubamajas müüjana töötanud Aleftina Mitskaja, kes oli äsja 12 päeva haige, tõdes, et haigeks jäädes sissetuleku kaotamine teda ega tema kolleege ei rõõmusta. Pigem hakatakse käima tõbistena tööl, arvas Mitskaja, keda ennast avalikus kohas töötajana ohustavad kõikvõimalikud viirused eriti. Mina jäin haigeks näiteks just seetõttu, et tulin eelmise haiguse ajal liiga vara tööle ja nüüd tekkisid tüsistused, ütles naine. Palgas kaotamine mõjutab eriti neid, kellel on liisingud võetud, lisas Mitskaja.
Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel aga leiab, et õiglane oleks, kui alandataks ettevõtjate makstavat sotsiaalmaksu. See oleks justkui kahekordne maksustamine. Me maksame sotsiaalmaksu selle eest, et töötajatel oleks võimalik haigusraha saada haigekassast, ja samas nüüd peame ise hakkama haigusraha maksma, rääkis Parel. See on lisakulu, kui peab viis päeva kinni maksma. Teisalt meil on väike lootus, et inimesed siis nii kergekäeliselt ei võta haiguslehti. Spordivõistluste ajaks haiguslehe võtmine peaks lõppema, lisas ta.
EVEA esindaja Kersti Kraasi sõnul kavatsevad nemad aga kogu muudatuse vastu sõdida, sest eriti praegusel raskel ajal mõjub ettevõtete sellise maksukoormuse alla panek neile laastavalt. See on löök allapoole vööd, leidis Kraas.
Kelle mure on töötajate tervis?
Perearst Lauri Laas seevastu usub, et muudatus motiveerib inimesi oma tervise eest hoolt kandma.
Praegu on nii töötajale kui ka tööandjale kasulik olla haiguslehel, leidis Laas. Arsti sõnul võiksid aga tööandjad hakata haiguspäevade eest maksma juba 2. ja 3. päeval, kuid maksta vaid 60 protsenti palgast. Ja alates neljandast päevast maksaks haigekassa, kuid samuti vaid 60 protsenti. Samuti arvab Laas, et tööandja investeeringud töötajate tervisesse, näiteks basseinipileti ostmisse, võiks teha tööandjale maksuvabaks.
Samal arvamusel on ka Eesti patsientide esindusühing. Erisoodustusmaksu alt tuleb vabastada kõik kulud, mida tööandja teeb oma töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmiseks, arvas ühingu juht Pille Ilves.
Juba praegu on puuetega inimestel ja krooniliselt haigetel raskusi tööle saamisega, märkis Ilves, kartes muudatuse mõju vähekindlustatud inimeste tervisele.
Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu soovitab töötuks jäänutel enne tööturuameti ukse taha tulekut veidi mõelda ja oma soovid välja selgitada.
Sarapuu rääkis Vikerraadio saatele «Huvitaja», et tööturuametisse tuleb tihti inimesi, kes küsivad koolitust. Mida nad õppida soovivad, nad öelda ei oska. See kulutab Sarapuu sõnul tööturuameti konsultantide aega ja pikendab järjekordi.
«Ma ise soovitan pärast töösuhte lõppu kuskil kuu aja jooksul enda mõtteid natukene korrastada ja siis meile tulla,» ütles Sarapuu. Kuhugi kiiret ju ei ole, tihti saavad inimesed koondamishüvitist ja haigekassa kindlustus kehtib kaks kuud pärast töösuhte lõpetamist.
Asjaajamist lihtsustab ja aega säästab ka see, kui inimesel on tööturuametisse tulles kaasas kõik vajalikud dokumendid. Töötuna arvele võtmise korral on tarvis isikuttõendavat dokumenti, tööraamatut, töösuhte lõpetamist näitavat dokumenti ning koondamise puhul ka tööandja tõendit viimase kolme kuu makstud tasu ja kinnipeetud töötuskindlustushüvitise kohta.
Et vältida järjekorras seismist soovitas Sarapuu tööturuametisse pöörduda nädala teisel poolel või pärastlõunasel ajal. Esmaspäeval-teisipäeval ja hommikuti on järjekorrad praegu üsna pikad.
Toimetas Siiri Erala
Alates 6. veebruarist kuni 11. veebruarini saavad kliendid e-maksuametis vaadata Maksu- ja Tolliametile teadaolevaid andmeid oma kulude ja tulude kohta, mis kantakse eeltäidetud tuludeklaratsioonile.
Andmetega on võimalik tutvuda e-maksuameti/e-tolli rubriigis 2008. aasta tuludeklaratsiooni MTA andmed.
Selleks, et tulude deklareerimine kulgeks lihtsalt ja kiirelt, soovitab Maksu- ja Tolliamet esitatud andmeid eelnevalt kontrollida. Juhul, kui e-maksuameti infolehel andmed puuduvad või erinevad kliendile teadaolevatest, palub amet pöörduda väljamakse tegija või kulu saaja poole palvega puudu olevad andmed maksuhaldurile elektrooniliselt esitada või esitatud andmed parandada.
Tööandjate, koolitusasutuste jt asutuste poolt maksuhaldurile edastatavate andmete elektrooniline esitamine või parandamine on kliendile lihtsam, kiirem ja mugavam, kui paberil dokumentide toomine. Kui see siiski võimalik pole, tuleb andmed tuludeklaratsioonil ise parandada. Sellisel juhul palub amet kulu tegemist tõendavate dokumentide esitamist paberil ning enammakstud tulumaksu ei saa tagasi viie tööpäeva jooksul.
E-maksuametis saab tuludeklaratsiooni esitada alates 16. veebruarist.
Seoses eeldatava väga suure deklareerijate hulgaga esimestel päevadel võib e-maksuamet olla neil päevil ülekoormatud. Amet palub klientidelt mõistvat suhtumist ning võimalusel soovitame esitada deklaratsioon mõned päevad hiljem.
Laenuintresside andmeid on elektrooniliselt võimalik oma eeltäidetud tuludeklaratsioonile edastada läbi internetipankade. Palume kindlasti edastada intresside andmed enne tuludeklaratsiooni täitma asumist. Täiendavat infot eluasemelaenu intresside edastamise osas saavad kliendid oma pangast.
Maksu- ja Tolliamet juhib ka tähelepanu, et 2008. aastal eluasemelaenu võtnud isikud viie tööpäevaga enammakstud tulumaksu tagasi ei saa, kuna maksuhaldur kontrollib laenuintresside õiget deklareerimist ning laenu sihtotstarbelist kasutamist. Palume klientidel pärast tuludeklaratsiooni esitamist jälgida informatsiooni e-maksuametis tulude deklareerimise infoleheküljel.
Uuendusena pakub MTA eeltäidetud andmeid laste kohta neile klientidele, kes saavad lastetoetust.
Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab kuni 03.aprillini tööpäevadel kella 08.00 18.00 infotelefonilt 1811. Samuti saab infot maksuhalduri koduleheküljelt www.emta.ee ning Maksu- ja Tolliameti teeninduskohtadest.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
Olav Aarna,
Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja) juhataja
Lihtne eestikeelne sõna «kutse» on mitmetähenduslik. Ühest küljest tähendab see kutset mõnele sündmusele, olgu selleks tants, sünnipäev või pulmad. Teisalt tähendab kutse inimese soovi ja õigust teataval alal tegutseda, mis seondub tema sellekohaste püüdluste ja valmisolekuga, lühidalt kutsumusega. Sama tüve omavad ka mitmed teised meie jaoks olulised mõisted nagu «kutseõpe», «kutseharidus», «kutsestandard», «kutsetunnistus» ja «kutsesüsteem». Pealkirjas esitatud küsimuses tähendab kutse tegelikult kutsetunnistuse omamist.
Mis tahes alal edukas tegutsemine eeldab teatavat asjatundlikkust ehk kompetentsust. Ka kodaniku ja ühiskonna liikmena eeldatakse meilt teatavat kompetentsust.
Emakeele ja mõne võõrkeele oskust, arusaamist sellest, kuidas maailm meie ümber ja ühiskond üles on ehitatud ja toimivad. Samuti eeldatakse arusaamist iseendast, oma kohast ühiskonnas ja oskust iseendaga toime tulla, oskust teiste inimestega suhelda, õppida ja mitmeid teisi iseenesest mõistetavana näivaid omadusi, mida kokkuvõtvalt põhikompetentsideks nimetatakse.
Üldinimlikud ja spetsiifilised kompetentsid
Iga eespool loetletud kompetents võib inimesel olla erineval täiuslikkuse astmel ehk tasemel. Näiteks on Euroopa Liidus kokku lepitud kuus võõrkeele oskuse taset, millest esimene vastab algajale ja kuues keelt emakeelena kõnelejale.
Mingite tööülesannete täitmine eeldab aga lisaks üldinimlikele põhikompetentsidele ka spetsiifilist kutse- või ametialast kompetentsust. Seda kirjeldavad kutsestandardid, mida ainuüksi Eesti kutsesüsteemis on üle seitsmesaja. Nende loomisel analüüsivad kutseala asjatundjad hoolikalt vastaval alal täidetavaid tööülesandeid ja nende edukaks täitmiseks vajalikke kompetentse.
Sellist meistrini
Ka kutse- ja ametialasel kompetentsusel on omad tasemed. Heaks võrdluseks sobib siin keskaegse käsitööliste tsunfti süsteem oma õpipoisi, selli ja meistri astmetega. Praeguse kutseõppeasutuse lõpetaja kompetentsus peaks olema selli tasemel. Eks viita sellele ka mõned aastad tagasi seadustatud uus kutseõppe liik õpipoisiõpe. Oma ala meistriks saamine aga nõudis nii keskajal kui nõuab tänapäevalgi aega ja tõsist pingutust.
Meistrid hinnas igal alal
Sageli vastandatakse kõrgharidust kutseharidusele kui millelegi vähemväärtuslikule. Kutsealase kompetentsuse saavutamise vaatepunktist võib aga mõlemat nimetada kutseõppeks.
Erinevus on vaid selles, et kutsehariduse sektoris toimub ettevalmistus valdavalt käelise tegevusega seotud kutsealadeks, kõrghariduse sektoris valmistatakse ette aga valdavalt vaimse loovusega seotud kutsealadeks. Erinevus nende vahel on viimastel aastakümnetel kindlasti oluliselt hägustunud. Kahtlemata hinnatakse aga mõlemas valdkonnas oma ala meistreid.
Kutse näitab kompetentsust
Praeguses akadeemilises kõrghariduses võiks selli analoogiks olla magistrikraad ja meistri analoogiks doktorikraad. Pole sugugi selge, kas filosoofiadoktorit matemaatikas peaks hindama suuremaks asjatundjaks kui ehitusmeistrit. Pigem võiks kokku leppida, et erinevate kutsealade meistrid on samaväärse tasemega.
Milleks siis ikkagi kutse? Kutse on ametlikult tunnustatud kompetentsus. Selle tunnustuse saamiseks võrreldakse inimese tegelikku kompetentsust kutsestandardis kirjeldatuga. Kui võrdluse tulemus on positiivne, antakse selle kinnituseks inimesele välja kutsetunnistus. Kutsesüsteemi põhiülesanneteks ongi kutsestandardite loomine ja inimeste kutsealase kompetentsuse hindamine ning tunnustamine.
Kutsetunnistus selgitab ootusi
Kompetentsus ja selle ametlik tunnustus ei saa aga olla eluaegsed, kaasa sündinud või pärandatud. Aeg-ajalt on vaja oma kompetentsusele taastunnustust leida või oma muutunud kompetentsuse profiili hinnata lasta. Selleks, et paigal seista, tuleb tõsiselt pingutades joosta!
Kindlasti on enesetundele hea, kui sinu kompetentsust on tunnustatud. Asjal on aga ka praktilisem külg. Kutsetunnistuse omaniku puhul teab tööandja ilma täiendava uurimiseta, mida tulevaselt töötajalt oodata.
Sageli kuuleme aga vastuväidet, et Eestis tunnevad kõik kõiki ja mingitel kutsetunnistustel pole tähtsust, sest tööandja võib alati mõnele sõbrale helistada ja vajalikku taustainfot saada. Kuigi ka see on luuleline liialdus, ärgem unustagem, et Euroopa Liidu üks põhivabadustest on inimeste vaba liikumine. Ja selles laiemas kontekstis on kutsetunnistusel nagu igasugusel muulgi kvalifikatsiooni tõestaval tunnistusel kaheldamatu väärtus.
Leia kutsumus ja õpi kutse
Mida sellest kõigest siis järeldada võiks? Kutset on mulle vaja selleks, et elus paremini hakkama saada. Oma võimeid ja valmisolekut hinnates tasub pingutada selle nimel, et leida oma kutsumus. Seejuures tasub kindlasti huvi tunda ka tööturu ootuste vastu.
Tasub pingutada selle nimel, et kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis oma valitud kutse- ja erialal selli seisusesse jõuda. Eriti tasub aga pingutada selle nimel, et valitud kutse- ja erialal meistriks saada. Ja midagi traagilist pole selleski, kui elu kestel mitu korda oma kutse- või ametiala vahetada tuleb.
Olen kindel, et Eesti haridussüsteem ja kutsesüsteem pakuvad selleks vajalikku tuge.
Erik Müürsepp, arileht.ee
Jaanuarist hüppas palga alammäär 2700 kroonilt 4350 kroonile ja koos sellega kerkis järsult ka sotsiaalmaksu arvestamise miinimumkohustus. Et sotsiaalmaksu tuleb täie rauaga tasuda ka inimeste eest, kes töötavad vaid mõne tunni päevas, tähendab miinimumpalga tõus paljudele ettevõtetele ränka lisakoormust. Eeskätt just teenindus-ettevõtted seisavad raske valiku ees: kas töötaja koondada või jätta sotsiaalse kaitseta.
Summa on meie jaoks päris suur, nentis kinnisvara korrashoidmise teenust pakkuva ISS-i gruppi kuuluva ISS Halduse juhatuse liige Madis Kase. Praeguste arvutuste kohaselt on kuus vahe 100 000 krooni. Ettevõtte omanik nendest lisakuludest kindlasti huvitatud ei ole.
Kase sõnul on ISS-i kontsernil kogu Eestis praegu 1160 osaajatöötajat. Kulude kärpimiseks on ettevõte proovinud suurendada ühele töötajale langevat koormust ja vähendada seeläbi osalise tööajaga kohti.
Madis Kase tunnistas, et seaduses on miinimumtasu nõue ammu sees olnud, ent tänavusel aastal on see alampalga hüppe tõttu ettevõtete jaoks väga ebamugavalt teostunud. Ilmselt ei ole see olnud seadusandja taotlus, arvas ta.
Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stamberg rääkis, et jaanuarist tekkinud probleemile juhtis tähelepanu ettevõttele raamatupidamisteenust osutav firma. Tundub ebaõiglane, kui inimene käib tööl, aga ravikindlustust selle eest ei saa, viitas Stamberg ettevõtja ees seisvale valikule: kas koondamine või töökoht ilma sotsiaalkindlustuseta.
Küsitlusfirma spetsiifika tõttu on ettevõttel osalise tööajaga töötajaid paratamatult väga palju. Mõned käivad ainult kord kuus, kuid püsivaid on saja ringis. Kõigile ettevõte sotsiaalkindlustust tema sõnul kindlasti lubada ei saa. Uus seadus seab piiri ja enamiku puhul ei tule sellega välja, sõnas Stamberg.
Stambergi sõnul on küsitlused sageli väikesemahulised tööd, aga nõuavad korraga paljude inimeste rakendamist. Nüüd on aga raske motiveerida inimest ka hästi tehtud töö eest.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et seadusesse tuleks kiiresti teha erandid. See on kiireloomuline küsimus, kui seame eesmärgiks tööhõive hoidmise, lausus Kriis. Muudatusettepanekud on tema sõnul koostamisel ja ametkondlikul tasemel ka teada. Meie hinnangul võiks miinimumtaset neile ettevõtetele näiteks poole võrra vähendada. Sest pikemas perspektiivis tekib küsimus: miks peaks ettevõtjat karistama?
Reval Hotels Eesti personalijuhi Külliki Koppeli sõnul töötab ettevõttes osalise ajaga 2030 inimest. Koondamise vajadust Koppel veel hinnata ei osanud, küll aga tekitab tema hinnangul küsimusi, kuidas käituda summeeritud tööajanormi puhul.
Puhastusfirma SOL Eesti OÜ töödejuhataja Juta Banhardi hinnangul tuleks sotsiaalmaksu tasumist arvestada proportsionaalsemalt tööl oldud ajaga. Näiteks on lisatööst huvitatud noored emad. Nüüd pean tegema valiku kahest töötajast jääb alles üks, sest ettevõttel ei ole otstarbekas raha peale maksta.
Rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu sõnul peab hüvede saamiseks olema tehtud panus ehk makstud sotsiaalmaks iga töövõimelise isiku eest. Alates jaanuarist kehtib miinimumkohustus (mis on palga alammäär ehk 4350 krooni) olenemata töötaja tööajast, millelt maksu tasumine annab õiguse saada ravikindlustust.
Miinimumkohustus on kehtestatud, et vältida süsteemi kuritarvitamist, teatas Vilu. Kindlustussüsteem on loodud solidaarsuspõhimõttel ehk mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast.
Lehekülg 1385 / 1592
