Artiklid
Eve Kruuse, Postimees
Firmast koondati hulk inimesi ning segaduses on nii minejad kui ka jätkajad. Kuidas edasi? Üks on kindel töötuks jäänul tasub end tööturuametis arvele võtta.
Igal töötuks jäänud inimesel on õigus ennast tööturuametis töötuna arvele võtta. Selleks peab ta isiklikult kohale minema, esitama isikut tõendava dokumendi, passi või ID-kaardi, ja kellel on, siis ka tööraamatu, selgitas tööturuameti Tallinna büroo juhataja Marika Vihermäe.
Kui tööraamatut pole, peab kindlasti olema töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjust ja aega näitav dokument. Koondatul tuleb esitada ka tööandja antud tõend, kus kirjas kolmel viimasel kuul makstud töötuskindlustusmaksete suurus. Kui tööandja pole nimetatud tõendit andnud, peab töötaja seda küsima.
«Sageli ütleb tööandja, et inimene peab end kohe, vaat et järgmisel päeval tööturuametis arvele võtma. Tegelikult ei pea, võib hoopis rahulikult mõelda, mida edasi teha,» selgitas Vihermäe. Küll aga tuleb tööturuametisse esitada töötukindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid, mis lähevad sealt edasi töötukassale, ja mida kiiremini inimene seda teeb, seda rutem hakkab ta hüvitist saama.
Toetus ja ka ravikindlustus
Koondatul või tähtajalise lepinguga töötanud inimesel peab töötuskindlustushüvitise taotlemiseks olema töötuna arvele võtmisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaai. Mitu päeva hüvitist makstakse, sõltub töötukindlustusstaai pikkusest.
Kui staai on vähem kui 56 kuud, on hüvitis 180 kalendripäeva, 56110 kuu puhul 270 kalendripäeva, enam kui 111-kuulise staaiga aga 360 päeva. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval makstakse iga päeva eest 50% ja edasi 40% ühe kalendripäeva keskmisest palgast.
Töötu toetuse saamiseks peab inimene olema viimase 12 kuu jooksul töötanud 180 päeva, see tähendab, et töötamisest ei tohiks olla möödas rohkem kui kuus kuud. Töötu toetuse päevamäär on ühe päeva eest 32.90 ja seda makstakse 270 päeva kestel.
Kui töötule on määratud toetus, hakkab tema ravikindlustus kehtima toetuse arvutamisele järgnevast päevast. Toetus aga arvestatakse inimese igal järgneval pöördumisel konsultatsioonile tööturuametisse, iga järgnev pöördumine peab toimuma 30 päeva jooksul.
«Sageli helistatakse ja öeldakse, et võtsin ennast töötuna arvele, töötu toetus algas kaheksandast päevast, kuid ma pole seda raha saanud. Aga seda hakatakse maksma siis, kui töötu tuleb kuu aja pärast teist korda tööturuametisse,» selgitas Vihermäe.
Töötuna saab arvel olla nii kaua, kuni inimene ei tööta, aga töötutoetust saab ta 270 päeva. Ravikindlustus kehtib seni, kuni inimene tööle läheb.
Neil, kes ei töötanud ega olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega, pole õigust ei töötuskindlustusele ega töötu toetusele. Küll aga on neil õigus saada ravikindlustust ja infot pakutavatest töökohtadest.
Kohustus tööd otsida
Kõikidele töötutele koostatakse tööotsimiskava. Töötu kohustus on tööd otsida ja ta peab olema valmis tööle asuma, kui talle pakutakse sobivat tööd. Esimese 20 nädala jooksul võib ta tööd valida vastavalt oma haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Töö pakkumisel arvestatakse, et transpordiks elu- ja töökoha vahel ei kuluks üle kahe tunni ega üle 10% palgast ja et pakutav töötasu oleks vähemalt 60% senisest. Kui see on väiksem, võib inimene pakutavast tööst keelduda.
Kui inimene keeldub pakutavast tööst põhjuseta, pole ta täitnud tööotsimiskava ja võib töötu toetustest ilma jääda.
Alates 21. tööotsimise nädalast ei pea pakutav töö vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele, saadav töötasu aga peab vastama vähemalt miinimumpalgale ning olema suurem saadavast töötuskindlustushüvitisest.
-------------------------------------------------------
Heidikust ettevõtjaks
Kõigil töötuks registreerunutel on võimalus taotleda tööturuameti pakutavat ümber- või täiendusõpet, samuti ettevõtlustoetust.
Tagastamatu ettevõtlustoetuse taotlemiseks peab töötu läbima ettevõtluskoolituse, mida ka tööturuamet pakub, ja kirjutama seejärel äriplaani. Kui äriplaan kiidetakse heaks, on töötul õigus saada kuni 70 000 krooni ettevõtlustoetust. Toetuse saaja on kohustatud esitama aruanded toetuse kasutamise kohta.
«Kui ma kaotasin töökoha, otsustasin, et teen kannapöörde ja hakkan tegelema sellega, mida olen kogu aeg tahtnud aiandusega. Kõigepealt õppisin Räpinas aednikuks, samal ajal hakkasin rajama aeda nii endale kui ka oma esimesele mitteametlikule kliendile,» rääkis Kadrin Kaasik. «Vahepeal vormistasin ennast ka töötuks, aga et ma ei pidanud tähtaegadest kinni ja kaotasin töötu staatuse, olin mõnda aega nii-öelda ühiskonna heidik.» See tähendas, et vastavalt kehtivale korrale polnud Kaasikul õigust saada töötu toetust, tal oli ainult haigekassa kindlustus.
Mainori kõrgkoolis läbis naine algaja ettevõtja ärikoolituse, mille eest maksis ise 500 krooni. Käesoleva aasta alguses võttis Kaasik ennast uuesti töötuna arvele ja sai niiviisi võimaluse taotleda ettevõtluse stardiraha. «Teistele töötutele soovitan ennast kohe arvele võtta, tööturuamet suunab töötud riigi abil kursusele,» tõdes ta.
Kaasiku koostatud äriplaan pakkuda haljastust projektist kuni aia tegemiseni välja leiti olevat vettpidav, ja ta sai 70 000 krooni ettevõtlustoetust. «Toetuse sain kätte mais, see summa on ikka suureks abiks, esimene aruanne tuleb mul esitada novembriks. Olen selle valikuga väga rahul,» rääkis Kaasik. «Muidugi on oma ettevõtluse alustamine riskantne, eriti praeguses majandusolukorras. Aga kui inimene tunneb, et see on see, mida ta teha tahab, peab proovima. Mõelda tasub, idee maksab.»
Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee
Tööõigusabi AS juhataja ja jurist Heli Raidve sõnul peaks töötaja enne töölepingu lõpetamise lepingu allkirjastamist aja maha võtma ja mõtlema oma õiguste peale.
Raidve sõnul kirjutatavad inimesed Eestis lepingutele alla liiga kergekäeliselt, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Terevisioon».
Kui ettevõtte otsustab tööjõukulusid piirata, siis pakub ta töötajale tõenäoliselt töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.
Lisaks hüvitisele tuleb Raidve sõnul töötajal meeles pidada ka seda, et poolte kokkuleppe puhul ei saa erinevalt koondamisest töötukassast taotleda töötuskindlustushüvitist.
Samas märkis Raidve, et koondamist töötaja nõuda ei saa, sest see on tööandja õigus, mitte kohustus.
Nina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Olen töötan ühes kohas alles teist kuud (katseajal). Sooviksin töölepingu lõpetada, sest töö iseloom ei meeldi mulle. Olen lepingu mitu korda läbi lugenud, kuid seal pole kirjas, kui pikalt pean lahkumisest ette teatama. Kui seal sellist asja kirjas ei ole, siis kas see tähendab, et võin lahkuda päevapealt, või on asi seaduses kuidagi teistmoodi sätestatud?
Tööleping peab sisaldama andmeid töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegade või nende määramise kohta. Kui teie töölepingus seda ei ole, on leping sõlmitud puudulikult. Katseajal töölepingu lõpetamise soovist peab töötaja ette teatama vähemalt kolm kalendripäeva. Tööandja on kohustatud kolmandal päeval avalduse saamise päevale järgmisest päevast arvates lõpetama töölepingu ja maksma lõpparve.
Mu tööandja on viivtanud palga maksmisega kuu aega. Karta on, et ka sel kuul jääb palk hiljaks. Kuidas oleks mul sellises olukorras kõige targem käituda? Kas vastab tõele, et kui lõpetan omal soovil töölepingu, siis ei saa ma töötukassast kompensatsiooni? Kas omal soovil lahkudes on üldse kunagi võimalik raha saada ja mida sellise tööandjaga pihta hakata?
Tööandja kohustus on maksta palka vähemalt kord kuus kindlaks määratud päeval. Kohustuse rikkumisel on ta kohustatud maksma viivist mitte vähem kui 0,5% väljamaksmisele kuuluvast summast. Kuidas lahendada olukorda, kui tööandja pidevalt viivitab palga maksmisega, sõltub sellest, kas soovite jätkata töötamist selle tööandja juures ja kui kaua kavatsete kannatada tööandja omavoli palga maksmisel. Kui tahate jätkata, siis peate tahes-tahtmata palga viivitamistega arvestama. Kui aga ei, on teil õigus nõuda töölepingu lõpetamist põhjusel, et tööandja rikub teie töölepingu tingimusi. Lepingu lõpetamise aluseks on töölepingu seaduse § 82. Töölepingu lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt viis päeva ja tööandja maksab koos lõpparvega hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Sel alusel töölepingu lõpetamine annab õiguse taotleda töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Helve Toomla, jurist
Meie alltöövõtjast õmblusfirma lõpetab tegevuse. Koondada meid ei taheta, sest selleks pole raha. Tööd pole ka anda. Tööandja ootab, et lahkuksime ise. Kui ma aga lahkumisavaldust ei kirjuta, siis millised on minu õigused? Kas koondamishüvitise võib välja maksta ka firma varaga, õmblusmasinaga näiteks? Ja kas töötukindlustust saan ma ainult siis, kui olen ametlikult koondatud?
Töötaja tööga kindlustamine on tööandja kohustus. Töö lõppemisel peaks tööandja osa inimesi koondama, kuid see on tema õigus, mitte kohustus. Vähemalt töölepingus kokku lepitud palka tuleb tööandjal maksta ka neile, kellele tal tööd anda ei ole.
Teisalt on töötajal, kellele tööandja tööd ei anna või palka ei maksa, õigus lõpetada oma tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Avalduses tuleb näidata, milles rikkumine seisnes. Näiteks: tööandja ei ole kindlustanud tööga alates 2. juunist 2008. Selline töölepingu lõpetamise teade esitatakse tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Mõistlik oleks avaldus kirjutada kahes eksemplaris ja anda neist üks tööandjale üle allkirja vastu endale jääval avaldusel. Kui tööandja esindaja avaldust vastu ei võta või keeldub allkirjast, tuleb see saata tähitud postiga tööandjaks oleva firma ametlikul aadressil ja hoida postikviitung koos oma avalduse eksemplariga alles. Neid pabereid on töötajal tõenditena tarvis siis, kui tööandja ei lõpeta töölepingut avaldaja soovi kohaselt ja vaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus.
Töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga. Hüvitisi, sh koondamishüvitisi, tuleb maksta rahas. Kui muud tingimused on täidetud, maksab töötukassa töötuskindlustushüvitist nii koondamise puhul kui ka töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.
Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui töötaja lahkub töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või kui ta distsiplinaarkaristuse korras töölt vallandatakse.
Eve Kruuse
Koondamist ootaval töötajal ei maksa heituda rasketel aegadel eriti võimenduvast tööandja väitest, et koondamishüvitiseks ei jagu raha seaduse järgi peab tööandja seda igal juhul maksma.
Kui tööandja ei maksa inimesele koondamiskompensatsiooni, tuleb viimasel pöörduda töövaidluskomisjoni, kelle otsust on tööandja kohustatud täitma. Jätab tööandja ka siis hüvitise maksmata, kuulub komisjoni otsus sundkorras täitmisele ja kohtutäitur hakkab tööandja vara müüma.
Töösuhte võib koondamise tõttu lõpetada ainult tööandja algatusel. Töötaja ei saa otsustada, kas koondamine on põhjendatud või mitte, ka ei saa ta seda enne töölepingu lõpetamist vaidlustada.
Tööandja võib töölepingu lõpetada koondamise tõttu siis, kui töö on lõppenud. «Töötajad on sageli arvamusel, et koondamise korral peab kindlasti töökoht kaduma, aga nii pole see juba alates 1992. aastast,» selgitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.
Koondamise olukord tekib ka siis, kui töötingimused, mille alusel töötaja seni töötas, lõpevad või muutuvad ning töötaja pole nõus muudel tingimustel edasi töötama. Konkreetne töökoht jääb alles, muutuvad aga näiteks töö sisu, aeg, maht või palgatingimused.
Kohustus pakkuda teist tööd
Seadus kohustab tööandjat pakkuma koondatavale enne koondamist võimalusel teist tööd. Teiseks tööks loetakse ka seda, kui inimene teeb küll sama tööd, aga muudetud tingimustel, näiteks väiksemas mahus. Teise töö pakkumisel peab see koht reaalselt olemas olema.
Tööandja on kohustatud pakkuma ainult seda tööd, millele vastavad töötaja kvalifikatsioon, oskused, teadmised ja kogemused ehk siis näiteks raamatupidaja ei sobi IT-spetsialistiks ja vastupidi.
Seda, kas töötaja sobib uuele ametikohale või ei, otsustab tööandja, aga see ei tähenda, et töötajal poleks õigust tööandja otsust vaidlustada. «Aga olgem ausad, eks tööandjad hiilivad sellest teise töö pakkumisest kõrvale,» tõdes Siitam.
Teise töö pakkumine enne koondamist peab olema kirjalik ja sisaldama infot selle kohta, millised on töökohustused, palk ja tööaeg. Sellest, kas töötaja võtab või ei võta pakkumise vastu, peab ta teatama kirjalikult.
Kui inimene võtab töö vastu, siis ei saa ta enam koondamishüvitist ehk sisuliselt tööleping muutub. Oma otsust tööd mitte vastu võtta ei pea töötaja põhjendama, ja tööandja võib ta koondada.
Enne koondamist peab tööandja otsustama, kellel on eelisõigus tööle jääda. Rasedaid ning alla kolmeaastast last kasvatavaid inimesi koondada ei tohi.
Samuti on tööle jäämise eelisõigus usaldusisikul, töökeskkonna volinikul, töökeskkonna nõukogu liikmel, kelle on valinud töötajad, ja ametiühingu juhatuse liikmetel.
Teatis peab olema kirjalik
Edasi tehakse valik töönäitajate alusel kes on parem, jääb alles. Kolmandana on eelisõigus tööle jääda nendel, kellel on ülalpeetavad, pikem tööstaa selle tööandja juures või kellel on olnud selle tööandja juures tööõnnetus, mille tagajärjel on inimene kaotanud osaliselt töövõime, või kellel on kutsehaigus.
Koondatavale peab tööandja andma kirjaliku teatise. Etteteatamise aeg sõltub inimese pidevast tööstaaist selle tööandja juures, staai arvestatakse tööleasumise kuupäevast kuni kavandatava töölepingu lõpetamise kuupäevani.
Kui staa on kuni viis aastat, peab ette teatama kaks kuud, kui viis kuni kümme aastat, on etteteatamise aeg kolm kuud, ja kui üle kümne aasta, siis neli kuud. Pärast etteteatamist, kuni viimase tööpäevani, peab tööandja inimesele kindlustama senise töö. Kui tööd ei ole anda, on tööandjal võimalus tööleping lõpetada ka lühema etteteatamise tähtajaga, sel juhul tuleb aga maksta hüvitist.
Viimasel juhul peab tööandja koondamisteatises teatama, mis kuupäeval tööleping lõpetatakse ja et vähem töötatud aja eest maksma kompensatsiooni.
Töölepingu lõppemise kuupäeval peab töötaja saama koos lõpparvega kätte töölepingu lõpetamise hüvitise, kasutamata puhkuse hüvitise ning väljamaksmata palga. Alaealise ning seaduse alusel valitud töötajate esindajate koondamiseks on vajalik tööinspektsiooni nõusolek.
Vaidlustamiseks üks kuu
Kui töötaja ei taha töölepingut omal soovil lõpetada, ei tohi tööandja teda selleks sundida, see on seaduserikkumine.
«Kui tööandja ei käitu koondamisprotsessi käigus korrektselt, pole töötajal paraku võimalust teda survestada seadust täitma,» tõdes Siitam.
«Seda saab ta teha, kui pöördub hiljem töövaidluskomisjoni või kohtusse,» lisas tööinspektsiooni osakonnajuhataja.
Avalduse esitamise tähtaeg on üks kuu päevast, mil töötajaga lõpetati tööleping. Kui aga hüvitis või lõpparve jäi saamata, on vaidlustamiseks aega neli kuud.
Tööandja, kes tahab koondamise pealt kokku hoida, pakub vahel töötajale, et jätab ta koondamata ning lõpetab töösuhte poolte kokkuleppel.
Inimene saab näiteks vähem raha, aga samas võimaluse töökohalt kohe ära minna. Kui töötaja on sellega nõus, peaks tööandja kirjalikus ettepanekus sisalduma ka need hüvitised, mida ta on nõus lahkuvale töötajale maksma.
«Mina ei soovitaks nõustuda tööandjale soodsamatel tingimustel töölepingu lõpetamisega, sest praktika on näidanud, et lõppkokkuvõttes jätab tööandja kõik, mida ta töötajale lubas, maksmata,» ütles Siitam.
Tööandja kohus
Vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel
Kui tööandja on lõpetanud töölepingu ebaseaduslikult, on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise eest keskmist palka või tööle ennistamisest loobumisel kuni 6 kuu keskmist palka § 117, töötajate valitud esindaja puhul 6 kuu keskmist palka.
Allikas: www.ti.ee
Siit saab lisainfot
www.tootukassa.ee
www.tta.ee
www.ti.ee
Lehekülg 1405 / 1591
