Artiklid
Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee
Tööõigusabi AS juhataja ja jurist Heli Raidve sõnul peaks töötaja enne töölepingu lõpetamise lepingu allkirjastamist aja maha võtma ja mõtlema oma õiguste peale.
Raidve sõnul kirjutatavad inimesed Eestis lepingutele alla liiga kergekäeliselt, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Terevisioon».
Kui ettevõtte otsustab tööjõukulusid piirata, siis pakub ta töötajale tõenäoliselt töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.
Lisaks hüvitisele tuleb Raidve sõnul töötajal meeles pidada ka seda, et poolte kokkuleppe puhul ei saa erinevalt koondamisest töötukassast taotleda töötuskindlustushüvitist.
Samas märkis Raidve, et koondamist töötaja nõuda ei saa, sest see on tööandja õigus, mitte kohustus.
Helve Toomla, jurist
Meie alltöövõtjast õmblusfirma lõpetab tegevuse. Koondada meid ei taheta, sest selleks pole raha. Tööd pole ka anda. Tööandja ootab, et lahkuksime ise. Kui ma aga lahkumisavaldust ei kirjuta, siis millised on minu õigused? Kas koondamishüvitise võib välja maksta ka firma varaga, õmblusmasinaga näiteks? Ja kas töötukindlustust saan ma ainult siis, kui olen ametlikult koondatud?
Töötaja tööga kindlustamine on tööandja kohustus. Töö lõppemisel peaks tööandja osa inimesi koondama, kuid see on tema õigus, mitte kohustus. Vähemalt töölepingus kokku lepitud palka tuleb tööandjal maksta ka neile, kellele tal tööd anda ei ole.
Teisalt on töötajal, kellele tööandja tööd ei anna või palka ei maksa, õigus lõpetada oma tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Avalduses tuleb näidata, milles rikkumine seisnes. Näiteks: tööandja ei ole kindlustanud tööga alates 2. juunist 2008. Selline töölepingu lõpetamise teade esitatakse tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Mõistlik oleks avaldus kirjutada kahes eksemplaris ja anda neist üks tööandjale üle allkirja vastu endale jääval avaldusel. Kui tööandja esindaja avaldust vastu ei võta või keeldub allkirjast, tuleb see saata tähitud postiga tööandjaks oleva firma ametlikul aadressil ja hoida postikviitung koos oma avalduse eksemplariga alles. Neid pabereid on töötajal tõenditena tarvis siis, kui tööandja ei lõpeta töölepingut avaldaja soovi kohaselt ja vaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus.
Töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga. Hüvitisi, sh koondamishüvitisi, tuleb maksta rahas. Kui muud tingimused on täidetud, maksab töötukassa töötuskindlustushüvitist nii koondamise puhul kui ka töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.
Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui töötaja lahkub töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või kui ta distsiplinaarkaristuse korras töölt vallandatakse.
Eve Kruuse
Koondamist ootaval töötajal ei maksa heituda rasketel aegadel eriti võimenduvast tööandja väitest, et koondamishüvitiseks ei jagu raha seaduse järgi peab tööandja seda igal juhul maksma.
Kui tööandja ei maksa inimesele koondamiskompensatsiooni, tuleb viimasel pöörduda töövaidluskomisjoni, kelle otsust on tööandja kohustatud täitma. Jätab tööandja ka siis hüvitise maksmata, kuulub komisjoni otsus sundkorras täitmisele ja kohtutäitur hakkab tööandja vara müüma.
Töösuhte võib koondamise tõttu lõpetada ainult tööandja algatusel. Töötaja ei saa otsustada, kas koondamine on põhjendatud või mitte, ka ei saa ta seda enne töölepingu lõpetamist vaidlustada.
Tööandja võib töölepingu lõpetada koondamise tõttu siis, kui töö on lõppenud. «Töötajad on sageli arvamusel, et koondamise korral peab kindlasti töökoht kaduma, aga nii pole see juba alates 1992. aastast,» selgitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.
Koondamise olukord tekib ka siis, kui töötingimused, mille alusel töötaja seni töötas, lõpevad või muutuvad ning töötaja pole nõus muudel tingimustel edasi töötama. Konkreetne töökoht jääb alles, muutuvad aga näiteks töö sisu, aeg, maht või palgatingimused.
Kohustus pakkuda teist tööd
Seadus kohustab tööandjat pakkuma koondatavale enne koondamist võimalusel teist tööd. Teiseks tööks loetakse ka seda, kui inimene teeb küll sama tööd, aga muudetud tingimustel, näiteks väiksemas mahus. Teise töö pakkumisel peab see koht reaalselt olemas olema.
Tööandja on kohustatud pakkuma ainult seda tööd, millele vastavad töötaja kvalifikatsioon, oskused, teadmised ja kogemused ehk siis näiteks raamatupidaja ei sobi IT-spetsialistiks ja vastupidi.
Seda, kas töötaja sobib uuele ametikohale või ei, otsustab tööandja, aga see ei tähenda, et töötajal poleks õigust tööandja otsust vaidlustada. «Aga olgem ausad, eks tööandjad hiilivad sellest teise töö pakkumisest kõrvale,» tõdes Siitam.
Teise töö pakkumine enne koondamist peab olema kirjalik ja sisaldama infot selle kohta, millised on töökohustused, palk ja tööaeg. Sellest, kas töötaja võtab või ei võta pakkumise vastu, peab ta teatama kirjalikult.
Kui inimene võtab töö vastu, siis ei saa ta enam koondamishüvitist ehk sisuliselt tööleping muutub. Oma otsust tööd mitte vastu võtta ei pea töötaja põhjendama, ja tööandja võib ta koondada.
Enne koondamist peab tööandja otsustama, kellel on eelisõigus tööle jääda. Rasedaid ning alla kolmeaastast last kasvatavaid inimesi koondada ei tohi.
Samuti on tööle jäämise eelisõigus usaldusisikul, töökeskkonna volinikul, töökeskkonna nõukogu liikmel, kelle on valinud töötajad, ja ametiühingu juhatuse liikmetel.
Teatis peab olema kirjalik
Edasi tehakse valik töönäitajate alusel kes on parem, jääb alles. Kolmandana on eelisõigus tööle jääda nendel, kellel on ülalpeetavad, pikem tööstaa selle tööandja juures või kellel on olnud selle tööandja juures tööõnnetus, mille tagajärjel on inimene kaotanud osaliselt töövõime, või kellel on kutsehaigus.
Koondatavale peab tööandja andma kirjaliku teatise. Etteteatamise aeg sõltub inimese pidevast tööstaaist selle tööandja juures, staai arvestatakse tööleasumise kuupäevast kuni kavandatava töölepingu lõpetamise kuupäevani.
Kui staa on kuni viis aastat, peab ette teatama kaks kuud, kui viis kuni kümme aastat, on etteteatamise aeg kolm kuud, ja kui üle kümne aasta, siis neli kuud. Pärast etteteatamist, kuni viimase tööpäevani, peab tööandja inimesele kindlustama senise töö. Kui tööd ei ole anda, on tööandjal võimalus tööleping lõpetada ka lühema etteteatamise tähtajaga, sel juhul tuleb aga maksta hüvitist.
Viimasel juhul peab tööandja koondamisteatises teatama, mis kuupäeval tööleping lõpetatakse ja et vähem töötatud aja eest maksma kompensatsiooni.
Töölepingu lõppemise kuupäeval peab töötaja saama koos lõpparvega kätte töölepingu lõpetamise hüvitise, kasutamata puhkuse hüvitise ning väljamaksmata palga. Alaealise ning seaduse alusel valitud töötajate esindajate koondamiseks on vajalik tööinspektsiooni nõusolek.
Vaidlustamiseks üks kuu
Kui töötaja ei taha töölepingut omal soovil lõpetada, ei tohi tööandja teda selleks sundida, see on seaduserikkumine.
«Kui tööandja ei käitu koondamisprotsessi käigus korrektselt, pole töötajal paraku võimalust teda survestada seadust täitma,» tõdes Siitam.
«Seda saab ta teha, kui pöördub hiljem töövaidluskomisjoni või kohtusse,» lisas tööinspektsiooni osakonnajuhataja.
Avalduse esitamise tähtaeg on üks kuu päevast, mil töötajaga lõpetati tööleping. Kui aga hüvitis või lõpparve jäi saamata, on vaidlustamiseks aega neli kuud.
Tööandja, kes tahab koondamise pealt kokku hoida, pakub vahel töötajale, et jätab ta koondamata ning lõpetab töösuhte poolte kokkuleppel.
Inimene saab näiteks vähem raha, aga samas võimaluse töökohalt kohe ära minna. Kui töötaja on sellega nõus, peaks tööandja kirjalikus ettepanekus sisalduma ka need hüvitised, mida ta on nõus lahkuvale töötajale maksma.
«Mina ei soovitaks nõustuda tööandjale soodsamatel tingimustel töölepingu lõpetamisega, sest praktika on näidanud, et lõppkokkuvõttes jätab tööandja kõik, mida ta töötajale lubas, maksmata,» ütles Siitam.
Tööandja kohus
Vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel
Kui tööandja on lõpetanud töölepingu ebaseaduslikult, on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise eest keskmist palka või tööle ennistamisest loobumisel kuni 6 kuu keskmist palka § 117, töötajate valitud esindaja puhul 6 kuu keskmist palka.
Allikas: www.ti.ee
Siit saab lisainfot
www.tootukassa.ee
www.tta.ee
www.ti.ee
Nina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Olen töötan ühes kohas alles teist kuud (katseajal). Sooviksin töölepingu lõpetada, sest töö iseloom ei meeldi mulle. Olen lepingu mitu korda läbi lugenud, kuid seal pole kirjas, kui pikalt pean lahkumisest ette teatama. Kui seal sellist asja kirjas ei ole, siis kas see tähendab, et võin lahkuda päevapealt, või on asi seaduses kuidagi teistmoodi sätestatud?
Tööleping peab sisaldama andmeid töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegade või nende määramise kohta. Kui teie töölepingus seda ei ole, on leping sõlmitud puudulikult. Katseajal töölepingu lõpetamise soovist peab töötaja ette teatama vähemalt kolm kalendripäeva. Tööandja on kohustatud kolmandal päeval avalduse saamise päevale järgmisest päevast arvates lõpetama töölepingu ja maksma lõpparve.
Mu tööandja on viivtanud palga maksmisega kuu aega. Karta on, et ka sel kuul jääb palk hiljaks. Kuidas oleks mul sellises olukorras kõige targem käituda? Kas vastab tõele, et kui lõpetan omal soovil töölepingu, siis ei saa ma töötukassast kompensatsiooni? Kas omal soovil lahkudes on üldse kunagi võimalik raha saada ja mida sellise tööandjaga pihta hakata?
Tööandja kohustus on maksta palka vähemalt kord kuus kindlaks määratud päeval. Kohustuse rikkumisel on ta kohustatud maksma viivist mitte vähem kui 0,5% väljamaksmisele kuuluvast summast. Kuidas lahendada olukorda, kui tööandja pidevalt viivitab palga maksmisega, sõltub sellest, kas soovite jätkata töötamist selle tööandja juures ja kui kaua kavatsete kannatada tööandja omavoli palga maksmisel. Kui tahate jätkata, siis peate tahes-tahtmata palga viivitamistega arvestama. Kui aga ei, on teil õigus nõuda töölepingu lõpetamist põhjusel, et tööandja rikub teie töölepingu tingimusi. Lepingu lõpetamise aluseks on töölepingu seaduse § 82. Töölepingu lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt viis päeva ja tööandja maksab koos lõpparvega hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Sel alusel töölepingu lõpetamine annab õiguse taotleda töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Toimetaja: Riina Kallas
Uue töölepinguseaduse jõustumisega tekib võimalus töötuskindlustushüvitist saada ka töölt või teenistusest omal soovil lahkunud, töö- või teenistussuhte kokkuleppel lõpetanud inimesel.
"Samuti hakkab töötukassa maksma hüvitist iga koondamisjuhtumi puhul," selgitas sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõunik Jana Zdanovit arileht.ee-le.
Kehtiva seaduse alusel maksab töötukassa hüvitist vaid töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral.
Valitsus on ühe mõttena käinud välja töötuskindlustusmaksu määra tõstmise varasem kehtinud tasemeni ehk 1,5 protsendini brutopalgast, millest nii nagu praegugi, kannaks kolmandiku ettevõte ning kaks kolmandikku töötaja.
Alates 2006. aastast ja praegu kehtiv maksemäär on tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%.
Zdanoviti kinnitusel kasutatakse töötuskindlustusmaksetest kogunenud raha üksnes töötuskindlustuse seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
"Töötuskindlustusmakse määra tõstmise vajalikkusest on räägitud seoses uue töölepinguseaduse rakendumisega, mis laiendab töötuskindlustushüvitise saajate ringi," ütles Zdanovit.
Muudatus toob rahandusministeeriumi andmetel valitsussektori eelarvesse lisatulu 538 miljonit krooni.
Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga on varem Äripäevale öelnud, et maksumäära tõstmiseks ei ole vajadust, kuna töötukassa reserv ulatub praegu kolme miljardi kroonini.
Töötukassa nõukogus tuleb 2009. aasta töötuskindlustusmakse määr päevakorda nõukogu koosolekul 1. oktoobril.
Lehekülg 1406 / 1592
