Artiklid
Helve Toomla
jurist
Töötaja puhkas 10. märtsist 23. märtsini. 26. märtsil sai ta tagantjärele lisatasu jaanuari- ja veebruarikuu eest. Kas tõesti ei pea tegema puhkusetasu osas ümberarvestust? Seadus ütleb, et puhkusetasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Kas eelöeldut tuleb tõlgendada nii, et seaduse järgi tuleb arvestada ainult neid lisatasusid, mis olid teada puhkusetasu arvutamise ajal?
Küsija toodud näite järgi peab tööandja puhkusetasu arvutama märtsi alguses nii, et töötaja selle hiljemalt eelviimasel tööpäeval, s.o 6. märtsil, kätte saaks. Sel ajal lisatasu makstud ei ole ja seda arvesse võtta ei saa. Kahjuks ei näe kehtiv puhkusetasu arvutamise kord ümberarvestuse kohustust ette, seetõttu võib puhkusetasu suurus lisatasu tõt-tu tõesti osutuda sõltuvaks ajast, mil töötaja puhkust kasutab. Minu meelest ei ole see ka õiglane. Üks võimalus seda vältida oleks kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, sh tasu ümberarvestamises.
Teine võimalus on nõuda puhkusetasu ümberarvestamist kohtu kaudu, lähtudes sellest, millele küsija viitab inimene on lisatasu või preemia teistega võrdselt välja teeninud ja seda tuleb teistega võrdselt ka puhkusetasus arvesse võtta. Kui selline nõue rahuldatakse riigikohtu otsusega, muutub loodetavasti ka senine määruse kohaldamise praktika.
Töötan ettevõttes, kus tööaeg kestab kella 16-st kuni südaööni. Kas Eesti tööseaduste kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tasuta transpordi töölt koju? Kui jah, siis mis kellast alates õhtul on tööandja kohustatud seda tegema?
Seadusejärgset töötajate tööle- või kojuveo kohustust tööandjal ei ole, ka mitte öisel ajal. Selle kohustuse võib tööandja endale ise võtta või kokku leppida töö- või kollektiivlepingus.
Maksu- ja Tolliamet pöörab klientide tähelepanu vajadusele edastada deklaratsioonid õigeaegselt, 6. juunil saatis amet hilinejaile sellekohase meeldetuletuse.
2008. aastal pöörab maksuhaldur senisest enam tähelepanu maksumaksjatele, kes ei ole esitanud maksudeklaratsioone Maksu- ja Tolliametile seadusega sätestatud tähtajaks. Kuna deklaratsioonide korrektne ja õigeaegne esitamine on üks korraliku maksukäitumise põhialuseid, peab maksuhaldur vajalikuks tähtaegadest kinnipidamise propageerimist.
6. juunil saadeti e-posti teel teade kokku 315 füüsilisele ja juriidilisele isikule, kes on viimase poole aasta jooksul hilinenud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (vormi TSD) esitamisega. Teates palub maksuhaldur maksudeklaratsioonide seadusega sätestatud tähtajaks esitamist.
TSD esitamise tähtaeg on väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäev.
Lisainformatsiooni deklaratsioonide esitamise tähtaegadest on võimalik leida Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud maksukalendris http://www.emta.ee/?id=14196.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kas mul on õigust jätta ühe aasta puhkus välja võtmata, küsides vaid puhkuse kompensatsiooni?
Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Ei ole. Puhkuseseadus ei luba tööandjal jätta puhkust andmata ja töötajal loobuda puhkuse kasutamisest. Kasutamata puhkuse eest rahalise hüvituse maksmine on lubatud üksnes töölepingu lõpetamisel, mistõttu ei ole lubatud töötamise ajal asendada kasutamata puhkust rahalise hüvitisega.
Piiratud on ka kogu puhkuse üleviimine järgmisele tööaastale. Seadus lubab osa iga-aastasest puhkusest üle viia järgmisele tööaastale, kuid seda tingimusel, et töötaja ja tööandja on selles kokku leppinud.
Seadusega sätestatud piirangute eesmärk ongi selles, et töötaja kasutaks igal aastal puhkust või vähemalt osa sellest.
Helve Toomla
jurist
Tööandja maksis siis, kui tema alluvuses töötasin, põhipalgale lisaks igakuist 500-kroonist eritasu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi mitteosutamise eest aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Lõpetasime töölepingu kaks kuud tagasi ja mul on plaan konkurendi juurde tööle minna. Millega pean arvestama või siis riskima juhul, kui ma uue töökoha vastu võtan? Pärast töölepingu lõpetamist tööandja eritasu maksmist ei jätkanud.
Konkurendi juurde tööle asumise keeld on kehtiv, kui tööandja on selle eest maksnud eritasu kas töötamise ajal või/ja pärast töölepingu lõpetamist. Kõige mõistlikum viis riske vältida on endise tööandja kirjalik nõusolek konkurendi juures töötamise kohta ja loobumine nõuetest töötaja vastu. Kui sellisele kokkuleppele ei jõuta, võib endine tööandja nõuda eritasu tagasi maksmist, tekitatud kahju hüvitamist, kohtukulude tasumist vms.
Teadmata täpselt töölepingu tingimusi ning kõiki muid asjaolusid, ei ole võimalik täpsemat vastust anda. Tingimata soovitan küsijal lugeda riigikohtu (www.nc.ee) lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-106-03, 3-2-1-14-05, 3-2-1-115-05 ja 3-2-1-121-06.
Eesti Haigekassa Viru osakonna andmetel on haiguslehtede arvestamise järjekord kaks nädalat ehk 14 kalendripäeva.
Isegi vigased või puudulike andmetega lehed on makstud välja õige aja piires (30 kalendripäeva jooksul), kinnitas Eesti Haigekassa avalike suhete osakonna kommunikatsioonispetsialist Kristi Põder.
Inimestel tekib aga segadus hoopis seetõttu, et nad viivad oma haiguslehe tööandjale ja hakkavad arvestama 30 kalendripäeva hetkest, kui nad haiguslehe ära andsid, selgitas Põder asjaolu, millest inimestel tekib arvamine, nagu oleks viimasel ajal esinenud viivitusi haigusraha kättesaamisega haigekassast.
Põdra sõnul aga ei edasta tööandjad haiguslehti alati õigel ajal ning periood, 30 kalendripäeva, saabki inimeste endi arvestuse järgi täis, aga haigusraha ei ole ikka veel tulnud.
Kuid haigekassa maksab hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse. Seega palume, et inimesed küsiksid oma tööandjalt täpselt, millal nende haigusleht haigekassale saadeti, lausus kommunikatsioonispetsialist.
Seega, kui haigusleht on haigekassa andmebaasi sisestatud, siis on haigekassa kohustatud alates sellest päevast 30 kalendripäeva jooksul hüvitised välja maksma.
Siiski nentis kommunikatsioonispetsialist Põder, et kevadtalvisel perioodil on viirushaigustesse haigestumiste arv palju suurem kui suvisel ajal, mil inimesed on harjunud oma hüvitisi saama mõne päeva jooksul. Nii võib ka õigel ajal edastatud haiguslehe puhul haigusraha saamiseks kuluda rohkem kui mõni päev. (VT)
Lehekülg 1409 / 1592
