Artiklid
Signe Sillasoo
Eestis tegutsevate töövahendusfirmade usaldusväärsuse garantiiks on tegevusloa olemasolu. Kindlasti ei ole asjatu kontrollida eelnevalt ka välismaise tööandja tausta.
Ettevalmistusi välismaale tööle minekuks tuleks alustada võimalikult varakult juba kodumaal. Eesti Eurese büroo juhtivspetsialisti Martin Tahvoneni sõnul tuleks enne töökoha otsimist kriitilise pilguga vaadata üle enda oskused, mille alusel valida enda võimetele vastav ja sobiv töökoht. "Samuti on oluline pöörata tähelepanu keeleoskusele, et vältida hätta sattumist välisriigis olles," sõnab ta.
Tööandja taustauuring
Kuna tihti tuleb ette, et tööandja tegutseb ebaseaduslikult, andmata töötajale mingeid garantiisid, siis on kasulik enne minekut uurida tööandja tausta. Informatsiooni tasub küsida töövahendusfirmadelt või Euroopa Liidu töövahendusvõrgustikku kuuluvatest Eurese büroodest.
"Tööandjate kontroll on riigiti erinev. Pöörduda võib Eurese võrgustiku poole, mille nõustajad võtavad ühendust vastava riigi Eurese nõustajaga, kes teostab juba kontrolli vastavalt kehtivatele reeglitele," soovitab Tahvonen.
Maksud erinevad riigiti
Välismaale tööle minnes ei tasuks tähelepanuta jätta ka töökohta vahendava Eestis tegutseva töövahendusfirma tegevusloa olemasolu. Tööturuteenuse tegevusluba omavate firmade nimekiri on olemas Sotisaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee.
Täpsemate töötingimuste väljaselgitamiseks välismaal tasuks ühendust võtta ka sihtkohariigi saatkonnaga Eestis, et täpsustada üle kõik olulised aspektid, mis peavad enne tööle minemist täidetud olema. Et vältida üllatusi palga osas tasuks kindlasti uurida sihtkohariigi maksusüsteemi ja kohustuslike riiklike maksude maksumäärasid.
Martin Tahvoneni sõnul on rangelt soovituslik ka Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu, mille kohta jagab täpsemat informatsiooni Eesti haigekassa. Kaardi taotlusprotsess igale kaardi soovijale tasuta.
TASUB TEADA
* Tööbüroodel on keelatud nõuda töövahendusteenuste eest tasu isikutelt, kes pöörduvad nende poolt töökoha leidmise sooviga. Tööotsija käest võib raha võtta ainult tööle minekuga kaasnevate kulutuste eest, nt lennupiletite või viisa eest. Neid kulutusi peab erabüroo suutma dokumentaalselt tõendada.
* Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal. Kaarti saab taotleda alates 15. eluaastast. Kaart kehtib ühe aasta.
LOE KA
Välisministeeriumi kodulehelt leiab Eesti välisesinduste kontaktid välismaal.
* www.vm.ee.
Euroopa Liidu töövahendus võrgustiku Eesti büroo kodulehelt leiab infot erinevates välisriikides töötamise kohta.
* www.eures.ee
Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda kodanikuportaali kaudu.
* x-tee.riik.ee/portaal
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Tööandja väidab, et töölähetusse mineku sõidutunnid ei kuulu tööaja sisse ja seega ka tasustamisele. Kuidas on see küsimus tööõiguses reguleeritud?
Samuti tekivad seoses sõidutundidega ületunnid. Kuidas tasustatakse sellisel moel tekkinud ületunde?
Ehkki tööseadustes otsesõnu ei öelda, et tööaja hulka kuuluvad ka töölähetusse mineku tunnid, tuleneb see tööaja mõistest. Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööaeg see aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölähetusse sõit on tööandja korraldusel, see on töötaja tööülesanne. Järelikult peab see olema tööaeg. Kui lähetusse sõidu tõttu ületatakse päeva või arvestusperioodi tööajanormi, tekib ületunnitöö, mis hüvitatakse poolte kokkuleppel kas lisatasu või vaba ajaga. Ületunnitöö eest makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% töötaja tunnipalga määrast.
Sõlmisin tööandjaga lepingu, mis kehtib septembrist 2006 kuni 30. juulini 2007. Leping sisaldas ka neljakuulist katseaega. Mul oli selle katseaja jooksul vaja ära sõita ja kirjutasin ka avalduse palgata puhkuse kohta. Tagasi tulles mul töökohta enam polnud. Kas tööandjal oli õigus mind tagaselja vallandada?
Palgata puhkuse avalduse esitamine ei anna veel töötajale õigust töölt ära jääda. Tulnuks veenduda, kas tööandja oli sellega nõus, sest seaduse järgi antakse palgata puhkust üldjuhul poolte kokkuleppel. Ainult gümnaasiumi riigieksamite ja kutse- või kõrgkooli sisseastumiseksamite ajaks on tööandja kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust. Seda peab tegema ka juhul, kui sellise kohustuse näeb ette õigusakt, kollektiiv- või tööleping või kui töötajal on alla 14-aastane laps. Viimasel juhul antakse täiendavat palgata lapsehoolduspuhkust kuni 14 kalendripäeva poolte kokkuleppega määratud ajal.
Kui küsija ilma tööandja loata ise endale puhkust võttis, oli tõenäoliselt tegemist tööluusiga ehk töötaja enda töökohustuste rikkumisega ning tööandjal oli õigus tööleping ühepoolselt lõpetada. Katseaeg asja ei muuda.
Märtsi algusest jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused nõuavad tööandjalt senisest suuremat pingutust ohutu töökeskkonna tagamiseks. Samuti ei loeta enam tööõnnetuseks töökeskkonnast sõltumatut terviseseisundi halvenemist.
Eurodirektiivide nõuetest lähtuvalt peab tööandja keskenduma ennetustegevusele, milleks on terviseriskide vältimine või vähendamine ettevõtte töö kõikides etappides.
Näiteks tuleb edendada töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu, teatas tööinspektsioon. Tööandjale ei panda küll otseseid kohustusi töökeskkonna parandamiseks, vaid sätestatakse ennetava tegevuse põhimõtted.
«Seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja,» teatas inspektsioon.
Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtumit, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumatult.
Samuti täpsustati arsti poolt raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teatamise korda. Tööandja vabanes tööõnnetuse raporti haigekassale esitamise kohustusest, sest vajalikud andmed õnnetuse kohta saab edaspidi tööinspektsiooni andmebaasist.
Seadusega täpsustati ka tööinspektori õigusi ja kohustusi tööõnnetuse uurimisel. Inspektorile anti õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
Lähtuvalt ILO 155 konventsiooni 2002. aasta protokollist antakse õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi määratlused. Uudsena kohustatakse tööandjat registreerima ka kõik nn «peaaegu pidi toimuma» juhtumid, kus avarii või juhtum asjaolude teisiti olles oleks võinud viia tööõnnetuseni.
Seadusega on täpsustatud ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist ja vastutust olukorras, kus töökohal tegutseb vähemalt kahe tööandja töötajad. Üldjuhul on töid korraldava tööandja kohustus teavitada oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat. Viimase kohustust on teavitada sellest oma töötajaid.
Samuti täpsustati asjaolusid, mille puhul peab tööandja uuendama riskianalüüsi. Näiteks kohustatakse tööandjat teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning nende vältimise abinõudest.
Tööandjate ettepanekul pikendati töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindajast liikmete volitused kahelt kuni neljale aastale.
Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant
Kas alaealist töötajat võib koondada?
Tööandjal on õigus töötaja koondada töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad konkreetse töötaja töö lõppemise.
Alaealise koondamine on lubatud tööinspektori nõusolekul. Enne koondamist on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimalusel teist tööd. Koondamisest tuleb ette teatada vähemalt 2 kuud. Koondamisteade peab olema kirjalik ja sisaldama ka põhjendust koondamise vajalikkusest. Välja tuleb maksta koondamishüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses.
Riigikogu muutis eelmise aasta lõpus töötervishoiu ja tööohutuse seadust, millega kasvab tööst tingitud tervisekahju hüvitis samas tempos vanaduspensioniga. Hüvitise indekseerimine toimub varasema 1. märtsi asemel 1. aprillist.
Seni indekseeriti tööst tingitud tervisekahju hüvitist tarbijahinnaindeksi järgi, mis on 3-4% aastas. Seetõttu kasvasid hüvitised tunduvalt aeglasemalt kui pensionid. Sellest aastast indekseeritakse hüvitisi sama indeksiga kui pensionegi ja hüvitised kasvavad pensionidega samas tempos.
Indekseerimine toimus varem 1. märtsil, nüüdsest indekseeritakse hüvitist 1. aprillist. Aeg nihkus, kuna pensione indekseeritakse 1. aprillist ja 1.märtsiks pole seda indeksit võimalik välja arvutada. Kuigi indekseerimine toimub üks kuu hiljem, võidavad hüvitisesaajad sellest, sest indeks on tunduvalt kõrgem. Pensioniindeksi järgi suurenevad 1. aprillist nii pensionid kui hüvitised prognoosi järgi 12,2%. Tarbijahinnaindeksi järgi oleks hüvitised suurenenud 4,4%. Seega on tõus peaaegu kolm korda suurem.
Nii nagu pensionid arvutatakse ümber automaatselt iga aasta 1. aprillil, toimub see ka hüvitiste puhul. Hüvitise saajad ei pea tegema midagi teistmoodi kui varem.
Pensioniindeksi arvutamisel võetakse aritmeetiline keskmine tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Katrin Pärgmäe,
sotsiaalministeeriumi
pressiesindaja
Lehekülg 1459 / 1592
