Artiklid
Märtsi algusest jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused nõuavad tööandjalt senisest suuremat pingutust ohutu töökeskkonna tagamiseks. Samuti ei loeta enam tööõnnetuseks töökeskkonnast sõltumatut terviseseisundi halvenemist.
Eurodirektiivide nõuetest lähtuvalt peab tööandja keskenduma ennetustegevusele, milleks on terviseriskide vältimine või vähendamine ettevõtte töö kõikides etappides.
Näiteks tuleb edendada töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu, teatas tööinspektsioon. Tööandjale ei panda küll otseseid kohustusi töökeskkonna parandamiseks, vaid sätestatakse ennetava tegevuse põhimõtted.
«Seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja,» teatas inspektsioon.
Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtumit, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumatult.
Samuti täpsustati arsti poolt raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teatamise korda. Tööandja vabanes tööõnnetuse raporti haigekassale esitamise kohustusest, sest vajalikud andmed õnnetuse kohta saab edaspidi tööinspektsiooni andmebaasist.
Seadusega täpsustati ka tööinspektori õigusi ja kohustusi tööõnnetuse uurimisel. Inspektorile anti õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
Lähtuvalt ILO 155 konventsiooni 2002. aasta protokollist antakse õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi määratlused. Uudsena kohustatakse tööandjat registreerima ka kõik nn «peaaegu pidi toimuma» juhtumid, kus avarii või juhtum asjaolude teisiti olles oleks võinud viia tööõnnetuseni.
Seadusega on täpsustatud ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist ja vastutust olukorras, kus töökohal tegutseb vähemalt kahe tööandja töötajad. Üldjuhul on töid korraldava tööandja kohustus teavitada oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat. Viimase kohustust on teavitada sellest oma töötajaid.
Samuti täpsustati asjaolusid, mille puhul peab tööandja uuendama riskianalüüsi. Näiteks kohustatakse tööandjat teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning nende vältimise abinõudest.
Tööandjate ettepanekul pikendati töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindajast liikmete volitused kahelt kuni neljale aastale.
Riigikogu muutis eelmise aasta lõpus töötervishoiu ja tööohutuse seadust, millega kasvab tööst tingitud tervisekahju hüvitis samas tempos vanaduspensioniga. Hüvitise indekseerimine toimub varasema 1. märtsi asemel 1. aprillist.
Seni indekseeriti tööst tingitud tervisekahju hüvitist tarbijahinnaindeksi järgi, mis on 3-4% aastas. Seetõttu kasvasid hüvitised tunduvalt aeglasemalt kui pensionid. Sellest aastast indekseeritakse hüvitisi sama indeksiga kui pensionegi ja hüvitised kasvavad pensionidega samas tempos.
Indekseerimine toimus varem 1. märtsil, nüüdsest indekseeritakse hüvitist 1. aprillist. Aeg nihkus, kuna pensione indekseeritakse 1. aprillist ja 1.märtsiks pole seda indeksit võimalik välja arvutada. Kuigi indekseerimine toimub üks kuu hiljem, võidavad hüvitisesaajad sellest, sest indeks on tunduvalt kõrgem. Pensioniindeksi järgi suurenevad 1. aprillist nii pensionid kui hüvitised prognoosi järgi 12,2%. Tarbijahinnaindeksi järgi oleks hüvitised suurenenud 4,4%. Seega on tõus peaaegu kolm korda suurem.
Nii nagu pensionid arvutatakse ümber automaatselt iga aasta 1. aprillil, toimub see ka hüvitiste puhul. Hüvitise saajad ei pea tegema midagi teistmoodi kui varem.
Pensioniindeksi arvutamisel võetakse aritmeetiline keskmine tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Katrin Pärgmäe,
sotsiaalministeeriumi
pressiesindaja
Helve Toomla
jurist
Kuidas tasustatakse päevi, mil ma viibin õppepuhkusel? Täiskasvanute koolituse seadus ütleb, et tööandja säilitab tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale kümneks päevaks keskmise töötasu. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Kas miinimumpalk on riiklikult kehtestatud või on tegu miinimumiga, mis kehtib minu ametikohale?
Täiskasvanute koolituse seaduses ei öelda, et säilitamisele kuulub riigi alampalk. Kollektiivleping, sealhulgas laiendatud kollektiivleping, mis kehtib kõigile teatud ala töötajatele, võib ette näha riigi omast kõrgema alampalga. Nii oli möödunud aastal arstide alampalk 66, õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 34 ja hooldustöötajatel 23 krooni tunnis. Kui õppepuhkusel käis keegi nende ametite pidajaist, tuli talle maksta laiendatud kollektiivlepingus näidatud alampalka.
Kui tööaega arvestatakse summeeritult ja tööpäev kestab 12 tundi, siis kuidas käib lõunapausi arvestamine? Kui on arvestatud tööpäeva jooksul pause kaks korda 20 minutit ja üks kord 30 minutit, siis kas need pausid arvestatakse tööpäeva pikkusest maha või jäävad need 12 tunni sisse?
Üldjuhul puhkamiseks ja einetamiseks antavat vähemalt 30-minutilist vaheaega tööaja hulka ei arvata, olenemata tööaja arvestuse viisist. Puhkepausid, mida tuleb anda töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, samuti muud vaheajad, mis on teistes õigusaktides, kollektiivlepingus, vahetuste ajakavas või töölepingus ette nähtud, lähevad tööaja sisse. Kui küsija teeb 12-tunnise tööpäeva ja selle aja sees on lõunaaega 30 minutit, siis saab ta tööajana kirja 11 tundi ja 30 minutit. Täpsemalt peaks tööaeg olema reguleeritud töösisekorraeeskirjas.
Seaduse muutmise eesmärk oli täpsustada ja täiendada 1999. aastal kehtestatud seadust. Muudatuse ettevalmistamisel arvestati Euroopa Komisjoni, Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni ning Töökeskkonna Nõukoja liikmete ettepanekuid samuti ILO juhendmaterjale ja ILO töötervishoiu ja tööohutuse konventsiooni nr 155 2002. aasta protokolli materjale. Eelnõu töötas
välja sotsiaalministeerium.
1.märtsil jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused nõuavad tööandjalt veelgi suuremat tähelepanu pööramist ja meetmete rakendamist ohutu töökeskkonna tagamisele.
Seaduse muutmisega on osade sätete järgimine praktikas tehtud lihtsamaks, osade sätetega on välditud nõuete dubleerimist seaduses alamaktide nõuetega, osade muudatustega viiakse seadusesse seni viimata töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi 89/391/EMÜ nõuded.
Seni dubleeritult seaduses ja määruses Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded olnud olulised töökoha ohutust sätestavad nõuded antakse ainult seaduses kui põhilises õigusaktis. Sellega seoses asendub ka mainitud määrus edaspidi uuega.
EL raamdirektiivi 89/391/EMÜ nõudeid silmas pidades on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööandja ennetustegevus, milleks on meetmete kavandamise ja rakendamisega vältida või vähendada terviseriske ettevõtte töö kõikides etappides, edendades töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Oma sisult ei panda tööandjale otseseid kohustusi töökeskkonna parandamisel, vaid sätestatakse ennetava tegevuse põhimõtted. Seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja.
Täpsustati asjaolusid, mille puhul peab tööandja uuendama riskianalüüsi.
Kohustatakse tööandjat teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning nende vältimise abinõudest.
Tööandjate ettepanekul pikendati töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindajast liikmete volitused kahelt kuni neljale aastale.
Lähtuvalt ILO 155 konventsiooni 2002. a protokollist antakse õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi määratlused.
Uudsena kohustatakse tööandjat registreerima ka kõik nn peaaegu pidi toimuma juhtumid kus mingi avarii või juhtum asjaolude teisiti olles oleks võinud viia tööõnnetuseni.
Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtumit, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumatult.
Täpsustati arsti poolt raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teatamise korda. Tööandja vabanes tööõnnetuse raporti Haigekassale esitamise kohustusest, kes nüüd saab vajalikud andmed õnnetuse kohta Tööinspektsiooni andmebaasist.
Täpsustati ka tööinspektori õigusi ja kohustusi tööõnnetuse uurimisel. Inspektorile anti õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
Täpsustatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist ja vastutust olukorras, kus töökohal tegutseb vähemalt kahe tööandja töötajad. Üldjuhul on töid korraldava tööandja kohustus teavitada oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat. Viimase kohustust on teavitada sellest oma töötajaid.
Tõnu Vare,
Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
Helve Toomla
jurist
Kuidas tasustatakse laupäevast ja pühapäevast tööd? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valves ka puhkepäevadel. Kas puhkepäevadel töötades on töötasu suurem?
Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad laupäev ja pühapäev ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolmapäevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.
Kui töötaja kutsutakse tööle temale graafikus ette nähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvitusviisi puhul peab töö-andja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: Töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).
Kokkuleppe hüvitusviisi, vaba aja andmise korral selle kasutamise konkreetse aja kohta soovitan vormistada kirjalikult enne puhkepäeval tööle asumist, sest vaidlusi hüvituse üle tekib kahjuks üsna sageli.
Lehekülg 1461 / 1593
