Artiklid
Merike Lees
Veel on jäänud kolm päeva selleaastase puhkuste ajakava koostamiseks ja töötajatele tutvustamiseks.
"Päris 100 protsenti allkirju ei ole veel koos, kuid me jälgime seda protsessi pidevalt ja saame õigeks ajaks need allkirjad kokku," kinnitas 4000 töötajaga Falck Eesti personalijuht Eela Velström. Falckis saadetakse alguses otsestele juhtidele koosseisu nimekirjad koos puhkuse jääkidega. Inimestel on siis kohe selge, milline nende seis on, selgitas Velström. Falck annab oma töötajatele seaduses ettenähtud 28 kalendripäeva pluss muud seadusega ettenähtud lisapäevad.
Ka 200 töötajaga reisibüroos Estravel käis veel eelmisel neljapäeval usin allkirjade kogumine. Estraveli personalidirektori Kati Oja sõnul alustasid nad ajakava tegemist juba detsembris. Töötaja ei pea ajakavasse märkima kogu neljanädalast puhkust, nädal on jäetud töötajatele ootamatuteks puhkusevajadusteks, mida kahenädalase etteteatamisega võtta. Tööandja soovitab võtta puhkust vähemalt kolm nädalat korraga, kuna kahe nädalaga ei puhka inimene Oja sõnul välja.
"Samas ei jää puhkuse ajakava kunagi selliseks, nagu ta jaanuari lõpus paika pannakse, vaid plaanide muutudes võimaldatakse töötajal oma puhkuse aega muuta," kinnitas Oja. Alates neljandast tööaastast saab Estravelis 30 päeva puhkust, sellele lisanduvad ka kolm tervisepäeva, millest esimene on makstud.
Comarketit haldavas ABC Grupis oli eelmine neljapäev esimene allkirjade kogumise päev. Personalijuht Kärt Kirso lootis need allkirjad viie päevaga ka enam kui 500 töötajalt kätte saada. Enne seda koguti töötajatelt puhkuse sooviavaldusi ja juhid kontrollisid, kas neid on võimalik täita.
"Kui puhkusegraafik on kinnitatud, siis ta sellisel kujul ka jääb," ütles Kirso. "Kui tegelikku puhkust soovitakse graafikuvälisel ajal, siis teatatakse sellest kaks nädalat ette, kuid tööandja ei pea graafikuvälist puhkusesoovi rahuldama."
Ajakava vajab töötaja allkirja
Külliki Koppel
Sakias Internationali jurist
Kõige sagedasem viga puhkuste ajakava tegemisel on ajakava üldse tegemata või töötajale allkirja vastu tutvustamata jätmine.
Näide. Mart on raamatupidamisfirma juht. Kolm tema raamatupidajat leidsid ülisoodsa puhkusereisi pakkumise ja Mardi lauale ilmus kolm puhkuseavaldust ühel ajal.
Paraku oli Mart jätnud puhkuste ajakava koostamata ning seetõttu ei saanud ta neid ka keelata.
Sageli ei tutvustata tööandjad puhkuse ajakava töötajale õigeks ajaks või jäetakse märkimata tutvustamise kuupäev.
Üsna tihti eksitakse ka puhkusepäevade arvestamises -puhkust antakse tööpäevades.
Puhkuste ajakava
Muudatused vaid poolte kokkuleppel
* Tööandja on kohustatud koostama puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta. Puhkuste ajakava saab muuta poolte kokkuleppel. Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuaris, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt vabalt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.
* Põhipuhkust antakse tööaasta eest. Tööaastast lühema töötatud aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja peab olema töötanud esimesel tööaastal vähemalt kuus kuud, et tekiks puhkuse saamise õigus. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda ka varem ning rohkem.
* Puhkuse kestust arvutatakse alati kalendripäevades, mille hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi (N 5).
* Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Osalise tööajaga on põhipuhkus sama kestusega kui täistööajaga töötajal .Tööandja võib kehtestada töötajale soodsamaid tingimusi.
* Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove. Tööandja on kohustatud arvestama N-s 16 nimetatud töötajate soovidega.
* Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, ühe katkestamatu osa kestus peab olema 14 kalendripäeva.
* Puhkusenõude õigus kehtib kuni neli aastat.
Sagedasemad vead
* puhkuste ajakava ei peeta oluliseks ning jäetakse koostamata;
* puhkuste ajakava jäetakse töötajatele allkirja vastu tutvustamata või ei tutvustata seda õigeks ajaks või jäetakse märkimata tutvustamise kuupäev;
* puhkust antakse tööpäevades.
Tasub teada
Teatud töötajatel õigus saada puhkust omale sobival ajal
Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust
* naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnitus-puhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* vanemale, kes kasvatab kuni 7aastast last;
* vanemale, kes kasvatab 7-10aastast last lapse koolivaheajal;
* alaealisele;
* tööga seotud tervisekahjustuse järel töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
Allikas: puhkuseseaduse N 16
Katrin Sarap
Labour Consultingu jurist
Inimene on neljandat kuud rase ja aprilli keskel läheb dekreetpuhkusele. Kuid enne seda soovib 14 päeva puhkust, mis tal veel jäänud on. Ta lõpetab kevadel ka magistrantuuri ja soovib võtta vahetult enne korralist puhkust ka õppepuhkust ning siis minna dekreeti. Tööandja on üldse õppepuhkuse vastu.
Puhkuseseaduse paragrahvi 16 punkti 1 kohaselt on tööandja kohustatud andma puhkust naisele tema soovitud ajal vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning vahetult pärast lapsehoolduspuhkust.
Täiskasvantute koolituse seaduse (TäKS) kohaselt antakse töötajale tasemekoolituses (mitte statsionaarõppes) osalemiseks õppepuhkust kooliasutuse teatise alusel õppesessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäeva õppeaasta jooksul. Statsionaaris õppija õppepuhkust ei saa. Tasemekoolituse puhul tuleb õppepuhkust anda ka õppe lõpetamiseks magistritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva. Lisaks on töötajal õigus nõuda palgata puhkust vähemalt seitse kalendripäeva. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on samal ajal puhkusel. Õppepuhkuse andmisel ei näe TäKS ette soodsamaid sätteid rasedatele.
Seega, kui töötaja esitab tööandjale avalduse allesjäänud puhkuse kasutamiseks enne raseduspuhkusele jäämist, on tööandja kohustatud töötaja avalduse rahuldama. Juhul kui puudub TäKSis sätestatud alus tööandja poolt õppepuhkuse edasi lükkamiseks, peab tööandja töötaja lubama kooli vastavasisulise teatise alusel õppepuhkusele. Juriidiliselt ei ole takistust asjaolule, et õppepuhkuse lõppedes jääb töötaja korralisele puhkusele.
Toivo Tänavsuu,
Vallo Toomet
Ettevõtjad on sattunud maksuameti huviorbiiti, kuna firmad maksavad dividende.
Maksuamet tõlgendab omanikele ja töötajatele makstavat dividendi varjatud töötasuna ning on otsustanud dividendide pealt sisse nõuda sotsiaalmaksu. Seda siiski vaid juhul, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga töötasu, või makstakse väga vähe.
Ettevõtte juht ja ainuomanik töötab täistööajaga ja saab miinimumpalka, lisaks saab igal aastal dividende. Maksuhaldur selgitab välja, kui palju analoogse töö eest tegevjuhile palka makstakse ja käsitleb vastavat osa dividendidest palgana, toob maksuameti pressiesindaja Liis Plakk näite. See tähendab, et maksuamet on võtnud endale õiguse hinnata, kui palju peab ettevõte oma töötajatele palka maksma.
Ärimeeste Endel Siffi ja Anatoli Kanajevi firma Trans-Kullo, mis valdab Pakterminali aktsiaid, on omanikele maksnud viimastel aastatel kena omanikutulu. 2005. aastal näiteks 131,5 miljonit krooni. Siff ei ole juhatuse liige ega saa firmast palka, kuid osaleb üldkoosolekutel.
Võtab tummaks
Riigikogu liikme Olari Taali investeerimisfirma Eggera on samuti 2005. aastal maksnud Taalile dividendideks 5 miljonit krooni ja 2004. aastal 4,2 miljonit. Taal on juhatuse liige ning töötajaid firmas pole. Samuti ei ole Taal endale tasu võtnud. Eggera teine juhatuse liige Laire Puhmaste ütleb, et firmal puudub sisuline majandustegevus, tegeletakse vaid investeeringute haldamisega, kuid see teenus portfellihaldus on sisse ostetud: Mingit varjatud töötasu maksmist meil ei toimu.
Maksuameti plaan käsitleda ettevõtete dividende palgana võtab Puhmaste piltlikult öeldes tummaks, sest töötasu osa dividendidest on tema hinnangul maksuametnikel võimatu adekvaatselt määratleda. Põhjendusega, et on makstud vähe palka, ei saa küll mingeid täiendavaid makse määrata, selleks peaks olema sisukam põhjendus. See võiks tulla kõne alla siis, kui keegi tõepoolest pühendab iga päev 78 tundi ettevõttele ja võtab selle eest dividende, ütleb ta.
Puhmaste sõnul on maksuametil raske määrata, kui palju ettevõtte omanik peab endale palka maksma. Igati aktsepteeritav ja seaduspärane on, kui omanik maksab endale n-ö mõistlikku töötasu näiteks 10 000 krooni kuus ja võtab ülejäänud dividendidena, leiab Puhmaste.
Maksuamet möönab, et loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt palgatuluna käsitleda, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks kvalifitseerib amet ümber ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit. Arvesse võetakse ka seda, kas ja kui suures mahus on äriühingu omaniku aktiivne tegevus otseses seoses äriühingu kasumi tekkimisega, millist tööd omanik äriühingus teeb, kui palju talle selle eest tasu makstakse; kui palju makstakse palka sarnaste äriühingute sarnastel ametikohtadel töötavatele isikutele ja kuidas on eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga. Analüüsi ja kontrolli käigus selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on äriühingu omanikule makstud dividendid tegelikult tasu tehtud töö eest, mitte tulu tema investeeringutelt, ütleb Liis Plakk. Analüüsile järgneb maksuameti arve ettevõtjale täiendava sotsiaalmaksu tasumiseks.
Maksuamet hindab varjatud palgamaksmiseks näiteks olukorda, kus ettevõtte juht ei saa töötamise eest tasu, vaid võtab raha välja dividendina, aastas 600 000 krooni, samal ajal kui sarnasel tegevusalal ja analoogse ettevõtte tegevjuhi palk on 50 000 krooni kuus.
Oma toimingutes toetub maksuamet maksukorralduse seaduse paragrahvile 84, mis annab ametile õiguse maksustamisel mitte lähtuda tehingu või toimingu vormist, vaid maksustada tehing vastavalt selle tegelikule sisule, kui ilmneb, et see oli tehtud teises vormis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Õigus puudub
Endine maksuameti juht ja praegune maksukonsultant Ardo Ojasalu ütleb, et viidatud maksukorralduse seaduse paragrahv räägib aga hoopis millestki muust. See räägib tehingutest, mis on tehtud teeseldud eesmärgiga, aga kui inimene töötab oma äriühingus ja saab selle eest miinimumpalka, siis pole see teeseldud tehing kust võtab maksuamet õiguse öelda, et inimesele tuleb rohkem palka maksta? märgib Ojasalu.
Tema hinnangul ei saa maksuamet enamikul juhtudel dividenditulu selliselt palgana käsitleda, sest pole sundlust, et igas ettevõttes peaks keegi töötama. Kui ettevõte on soetanud vara väärtpabereid või kinnisvara ja aasta pärast müüb selle maha ning saab kasu, siis aasta jooksul ei pea ju keegi kogu aeg firmas töötama, arvab Ojasalu.
Ojasalu hinnangul võiks maksuametil tõepoolest tekkida õigus dividende palgana käsitleda, kui inimene pühendab kogu ressursi firmale ja kusagilt mujalt palka ei saa. Või siis, kui ettevõte teeb otsuse maksta aastas näiteks 240 000 krooni dividende, väljamaksetega iga kuu 20 000 krooni. Dividendide maksmine kord-paar aasta jooksul ei saa olla palk. Palka makstakse iga kuu, ütles Ojasalu.
Äriseadustik sätestab, et ettevõte võib dividendidena välja maksta eelnevate perioodide kasumi ning ei sätesta, millise perioodilisusega seda võib teha. Dividende võib välja maksta ka kuude kaupa, kui ettevõtte omanikud on vastava otsuse teinud.
Kommentaar
Heldur Meerits
Ettevõtja
Maksuamet keerab vinti üle. Kui maksuamet hakkab otsustama, kui palju tuleb firmas palka maksta ning kas dividende tohib või ei tohi võtta, siis ületab amet selgelt oma volitusi. Suuresti on see inimeste vabaduse küsimus. See tähendaks, et suur vend kasvatab kontrolli inimeste otsuse üle. Dividendide võtmine on seni minu meelest olnud seaduslik tegevus.
Võtmeküsimus on, kuidas maksuamet hindab, kas omanik töötab firma juures ja kui palju ta end firmale pühendab. Tegemist on väga suvalise lähenemisega. Varsti oleme seisus, kus maksuamet käsitleb maksudest kõrvale hiilimisena seda, kui inimene arvestab oma tuludeklaratsioonis eluasemelaenu intressid maksustatavast tulust maha.
Kommentaar
Vello Vallaste
Maksukonsultant
Kas järgmiseks hakkab maksuamet lugema maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil tehtud toiminguks ka kasumi jaotamata jätmist? Sel juhul jääb peale sotsiaalmaksu ju ka tulumaks saamata. Kui siiski maksuamet peaks üritama dividende palgana käsitleda, siis peab ta seda tegema maksukorralduse seaduse § 94 alusel, s.t määrama tehtud töö turuhinna. See on aga ilmvõimatu, sest pole kaht ühetaoliste funktsioonide, äris osalemise määra ja võimekusega dividendisaajat. Riik on kehtestanud miinimumpalga. See on summa, millest väiksemat pole sünnis täistööaja eest maksta. Aga seegi on tööandja ja töötaja vaheline asi, kuhu riik ei saa oma nina toppida. Ja mõistagi ei kehti see juriidilise isiku organi liikmetele makstava tasu puhul. Neile ei pea üldse tasu maksma. Äriseadustik annab vaid loa maksta isiku ülesannetele ja äriühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu.
Kommentaar
Endel Siff
Ettevõtja
Dividendide palgana käsitlemisel peab lähtuma sellest, kas omanik osaleb firma igapäevasel majandamisel ehk tegevjuhtimises. Kui omanik on loobunud firma aktiivsest juhtimisest, võtab osa vaid üldkoosolekutest, siis on maksuameti tõlgendus, et dividendid makstakse palgaks, fundamentaalselt väär!
Kommentaar
Ardo Ojasalu
Maksukonsultant
Dividendide maksmine palga asemel on Eestis laialdaselt kasutusel. Suur osa ettevõtluses aktiivseid tippspetsialiste on asutanud endale sellised firmad. Maksuamet ei saa neile ette heita, et nad kasutavad ära Eesti soodsat majanduskeskkonda. Kui maksuamet tahab asju teisiti käsitleda, peab see olema selgelt seadusesse kirjutatud. Praegu on seadusandjad näinud ette, et nii võib teha. Iga ettevõtja lähtub sellest, mis on talle kasulikum, mitte sellest, et ta peab riigile kasulikuma tehingu tegema valima selle majandusmudeli, kus riik kõige rohkem makse saab. Me ei ela politseiriigis.
Reelika Raudla
TÜ õigusinstituudi magistrant
Millised tööd on alaealistele keelatud?
Tööandja ei tohi rakenda alaealist tööle, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab tema kõlblust.
Samuti ei tohi töö sisaldab õnnetusohte, mida alaealine ei suuda märgata ega vältida. Töö ei tohi takistada ka noore sotsiaalset arengut või hariduse omandamist ning ohustada tema tervist.
Alaealise töölevõtmisel tuleb lähtuda piirangutest, mis on sätestatud eriseadustega.
Nende hulka kuuluvad tubaka-, alkoholi-, hasartmängu- ning pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus.
Riina Kallas
Maksu- ja tolliameti teatel annab kehtiv maksukorralduse seadus (§84) maksuhaldurile õiguse mitte lähtuda maksustamisel tehingu või toimingu vormist, vaid maksustada tehing vastavalt selle tegelikule sisule, kui ilmneb, et see oli tehtud teises vormis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul lähevad selle sätte alla ka juhtumid, kus äriühing maksab äriühingus töötavale omanikule palga asemel dividende, hoidudes sellega kõrvale sotsiaalmaksu tasumisest. Loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt käsitleda palgatuluna, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks saab ümber kvalifitseerida ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit.
Veermäe rõhutas, et dividendide ümberkvalifitseerimiseks palgana analüüsib maksuhaldur iga kaasust eraldi. "Olulised asjaolud, mida arvestatakse igas kaasuses on isiku rolli ja osalust tegevjuhtimises ning ka seda, milline on antud tegevusalal tavapärane tegevjuhi töötasu, " ütles Veermäe.
Dividenditulu palgatuluks ümberkvalifitseerimisel võtab maksuhaldur arvesse seda, kas ja kui suures mahus on äriühingu omaniku aktiivne tegevus otseses seoses äriühingu kasumi tekkimisega, millist tööd omanik äriühingus teeb, kui palju talle selle eest tasu makstakse, kuipalju makstakse palka sarnaste äriühingute sarnastel ametikohtadel töötavatele isikutele ja kuidas on eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga. Analüüsi ja kontrolli käigus selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on äriühingu omanikule makstud dividendid tegelikult tasu tehtud töö eest, mitte tulu tema investeeringutelt.
Täna kirjutas Ärileht, et ettevõtjad on sattunud dividendide maksmise tõttu maksuameti huviorbiiti. Maksu ja tolliameti selgitusel asus maksuhaldur sel aastal kontrollima mitmeid ettevõtteid, kus omanikele oli makstud suures summas dividende, kuid nende aastane palgatulu oli suhteliselt tagasihoidlik. Kontrolli käigus selgitatakse eeltoodud põhimõtete alusel välja, millises ulatuses dividendid tuleb ümber kvalifitseerida palgatuluks ning määratakse juurde tasumata sotsiaalmaks.
Lehekülg 1463 / 1591
