Mullu tegid perearstid- ja õed kokku 8,2 miljonit vastuvõttu ning 80% inimestest jäi teenusega rahule. Kuigi tõusnud on nii tervishoiutöötajate palk kui ka Tervisekassa rahastus perearstiarstiabi teenustele, kannatab arstiabi kättesaadavus üha süveneva perearstide ja -õdede puuduse all. 

Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust ilmneb, et mullu oli 80% Eesti elanikest rahul viimase perearsti või pereõe vastuvõtuga. Vähenenud on aga rahulolu teenuse kättesaadavusega – perearsti või -õe vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi rahule 76% elanikest. See näitaja on viimase kuue aasta madalaim.

Edasi loe:https://www.tervisekassa.ee/uudised/moodunud-aastal-tegid-perearstid-ja-oed-ule-8-miljoni-vastuvotu

Juba käesolevast aastast jõustus võimalus esitada avaldus teise samba maksete suurendamiseks ja seeläbi oma pensionitulusid tulevikus kasvatada. Praktikas on ilmnenud kehtivates seadustes mõned väiksemad vajakajäämised, mida nüüd seadusemuudatustega tahetakse korda teha.

Kehtiva seaduse kohaselt võib pensionifondi vara investeerida väärtpaberitesse, nagu aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondi osakud või aktsiad, tuletisinstrumendid jms, krediidiasutuste hoiustesse, kinnisvarasse ja väärismetallidesse ning anda pensionifondi arvel laenu.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120271731/pensionisusteemi-hakatakse-muutma-tapsustatakse-investeerimise-ja-parimise-voimalusi

PARE juhtimiskvaliteedi töörühm sai hiljuti hakkama suure tööga – loodi hea juhtimise ring. Lüües ka ise töörühma tegemistes kaasa, uurisin töörühma liikmetelt, mida hea juhtimine ja üks hea juht nende jaoks siis ikkagi tähendab, kirjutab PARE tegevjuht Kai Saard töörühma intervjuude põhjal tehtud artiklis.

Sõna võtsid Kristiina Palm, Ilona Lott, Kerli Leppoja, Mailis Neppo, Kerstin Piik, Eero Sikka, Veiko Valkiainen, Katri Jürine, Kristel Maran, Martin Rajasalu ja Merje Kärner.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/02/20/kai-saard-mida-tahendab-hea-juhtimine

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus taas rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 100 eurolt 250 euroni kvartalis, mis on umbes 83 eurot ühes kuus ja 1000 eurot aastas ühe töötaja kohta.

Maksuvaba piirmäära tõstmine on esiteks vajalik seetõttu, et viimaste aastate kiire inflatsiooni tulemusena on vähenenud 100 euro ostujõud ning see jätkub ka lähiaastatel. Võrreldes piirmäära jõustumise ajaga on tarbijahinnaindeks kasvanud ligi 45 protsenti.

Et ennetada kurnavaid töö- ja kohtuvaidlusi, tuleb tööandjatel ja raamatupidajatel olla töötajatele tehtavate maksete arvutamisel ja maksmisel väga tähelepanelik.

Edasi loe: https://www.palgauudised.ee/uudised/2024/02/20/keskmine-kalendripaevatasu-millal-makstakse-ja-kuidas-seda-arvutatakse