Artiklid
Valitsus kinnitas tänasel istungil Töötukassa nõukogu ettepanekul 2003. aasta töötuskindlustusmakse määrad, mis võrreldes 2002. aastaga ei muutu. Järgmisel aastal on maksemäär töövõtjale üks protsent palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks on 0,5 protsenti palgafondilt.
Töötukassa nõukogu ettepaneku aluseks on töötuskindlustusmaksete laekumise, tööhõive ja tööpuuduse näitajate ning kollektiivsete koondamiste ja tööandja maksejõuetuse juhtumite prognoos 2003. aastaks.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on Töötukassa nõukogu kohustatud vastavasisulise ettepaneku sotsiaalministri kaudu valitsusele esitama hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Valitsus kehtestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Peaminister Siim Kallase sõnul ei saa valitsus praegu täita ametiühingute nõudmisi maksuvaba tulu alammäära ja töötu abiraha tõstmise osas.
Peaminister viitas rahandusministeeriumis tehtud arvutustele, mille kohaselt laekuks maksuvaba tulu alammäära tõstmisel 1400 kroonini kuus riigile aastas üle 700 miljoni krooni vähem. Sellest summas omakorda 388 miljonit jääks saamata kohalikel omavalitsustel.
Kallase sõnul ei saa riik omavalitsustele sellist puudujääki kompenseerida. «Kuna riigieelarve on tervik, pole riigil tänasel hetkel maksuvaba tulu miinimumi tõstmiseks ressursse,» ütles Kallas mõõdukatest riigikogu liikmete arupärimisele vastates.
Kallase sõnul ei kavatse valitsus suurendada ka töötu abiraha määr praeguselt 400 kroonilt 700 kroonile kuus.
Kehtiv töötu abiraha määr moodustab 21,6 protsenti Eesti alampalgast, lisas Kallas. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni soovitus on, et see võiks olla 50 protsenti riigis kehtivast alampalgast. Kallas ei pea sellist jäika sidumist õigeks.
Ta lisas, et töötu abiraha kasutamise mõttekuses on erinevaid arvamusi. Peaministri sõnul on Eestis paikkondi, kus töötu abiraha suurus on liigagi kopsakas. «Tekib olukord, kus inimesed ei soovigi vastu võtta pakutavaid töökoht,» sõnas Kallas.
Riigikogu liikme Liis Klaari küsimusele, millal kõnealused summad võiksid suureneda, vastas Kallas, et seda otsustavad valijad märtsi algus. «Ilmselt ei ole see valitsus see, kes teeb valmis ka 2004 aasta eelarve,» sõnas Kallas.
Kallas lisas, et talle isiklikult on maksuvaba miinimumi tõstmine sümpaatne idee. «On pärsi selge, et see on kallis ja mahukas idee,» sõnas ta ja lisas, et on ka teisi võimalusi tulumaksu vähendamiseks, mida ta toetab.
Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt makstakse töötavatele vanaduspensionäridele tagasi neilt ebaseaduslikult kogutud töötuskindlustusmaksed.
Töötuskindlustuse seaduse esialgse teksti kohaselt pidid töötuskindlustuse makseid tasuma ka töötavad pensionärid ja isikut, kellel 1. jaanuaril 2002.aasta seisuga jäi vanaduspensioni eani vähem kui 12 kuud.
Õiguskantsler vaidlustas selle sätte, sest nendel inimestel ei olnud võimalik oma maksete eest vastuhüve saada.
Riigikogu jäi õiguskantsleriga nõusse ja tegi seaduse ümber, ebaõiglast töötuskindlustusmakset enam ei koguta. Lahendamata jäi aga see, kas ja kuidas saavad ligi 45.000 inimest tagasi neilt ilmaasjata kogutud raha.
Rahvaliit leiab, et ebaõigelt kogutud raha tuleb inimestele tagasi maksta.
Selle saavutamiseks esitaski Rahvaliidu fraktsioon eelnõu, mille kohaselt peab valitsus välja töötama liigselt makstud töötuskindlustusmaksete tagastamise korra.
Anti Ronk
* Neli kategooriat inimesi ei saa kogumispensioni koguda
* Basseini kasutamise erisoodustust ei loeta isiklikuks tuluks
Kõigil inimestel pole võimalik teha sissemakseid pensioni II sambasse. Seaduses on sätestatud, et kogumispensioni saab arvestada vaid sotsiaalmaksuga maksustatavalt summalt.
Inimesed, kes pensioni II sambasse koguda ei saa, on töötud; dividendidest elatujad; need, kes saavad tulu ainult vara võõrandamisest, intressidest vms ja füüsilisest isikust ettevõtjad, ütles maksuameti peadirektori asetäitja kt Kaja Tamm. Koguda saavad need, kes saavad palka või muud tulu, millelt tööandja maksab sotsiaalmaksu.
Selline süsteem välistab võimaluse maksta makset töötajal endal, isegi juhul, kui tööandja on jätnud makse kinni pidamata. Need isikud, kes saavad tulu ainult vara võõrandamisest, rendist, laenuintressidest vms nendel puudub võimalus II sambasse sissemaksete tegemiseks, ütles Tamm.
Erandiks on Tamme sõnul ka erisoodustused, mida ei isikustata. Näiteks, kui tööandja võimaldab töötajatel basseini kasutada. Kui tööandja üürib töötajatele basseini igal tööpäeval kaheks tunniks, siis on väga töömahukas arvestada, et näiteks Jüri kasutas seda kolm tundi ja Mari viis tundi kuus. Maksuarvestuse lihtsustamiseks loetakse seda töötajate grupile tehtud soodustuseks ega loeta ühegi konkreetse isiku tuluks.
Kuna II sambasse maksmine on seotud konkreetse isikuga, siis nendelt summadelt kohustuslikku kogumispensioni makset ei maksta, kuigi tööandja maksab nendelt sotsiaalmaksu.
Isik, kes on liitunud II sambaga, võib 1. jaanuarist 2003 töötukassa poolt kollektiivse töölepingu ülesütlemise või tööandja pankrotistumise korral töötuskindlustuse seaduse alusel saada hüvitist, millelt peetakse kinni ka kohustuslik kogumispensionimakse, mis kantakse II sambasse.
Üldjuhul töötu teisi sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid saada ei tohiks.
Aktsiaseltsi nõukogu liikmete tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga ja sellelt peetakse kinni kohustusliku kogumispensioni makse ja väljamakse tegija arvestab selle pealt ka sotsiaalmaksu.
Kui inimese ainus sissetulek on dividend, ei ole tal võimalik II sambasse sissemakseid teha.
Füüsilisest isikust ettevõtja saab Tamme sõnul vaid siis II sammast koguda, kui ta töötab näiteks pool päeva tööandja juures ja saab selle eest palka ja teise poole päevast tegutseb ettevõtjana. Tööandja peab töötajale väljamakseid tehes kinni pidama makse ja arvestama sotsiaalmaksu, mille ta deklareerib ja maksab maksuametile.
Anne Oja
Tööandjaile rohkem õigusi andva töölepingu seaduse eelnõu arutamine on Riigikogus toppama jäänud, sest valimiste lähenedes kardavad poliitikud langetada ebapopulaarseid otsuseid.
Uue seadusega suureneks töötajate vastutus, kollektiivlepinguga saaks kokku leppida seaduses ettenähtust kehvemaid õigusi ning vallandamine lihtsustuks.
Lisaks võimaldaks uus seadus tööandjal nõuda töötajalt koolituskulude hüvitamist juhul, kui koolitatu lahkub töökohalt enne kolme aasta möödumist.
Sarnaselt koolitusküsimustega põhjustab töövõtjate ja tööandjate esindajate vahel vaidlust ka seaduse projekti kirjutatud nn konkurentsikeeld, mis keelab töötajal ametist lahkudes mingi aja jooksul sama tööd tegema minna.
Probleemid on samad mis aasta tagasi, mil nende arutamine pooleli jäi, ütles Ametiühingute Keskliidu peasekretär Raivo Paavo, kes on ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ning Mõõdukate erakonna liige.
Me ei pea õigeks sellisel kujul seadust vastu võtta, rääkis Paavo. Seadus jätab töövõtjad ilma tagatistest ja muudab ebaseadusliku vallandamise seadusjärgsest odavamaks.
Kõige tõsisemaks puuduseks peab Paavo vallandamiskaitse vähenemist ja seda, et kord juba vallandatud töötajal puudub uue seaduse jõustumisel võimalus nõuda tööle ennistamist. Kohus võib tema kasuks küll tööandjalt välja mõista kompensatsiooni, mille alammäär ulatub kahe kuupalgani, kuid see ametiühinguid ei rahulda.
Meil on palju tööandjaid, kellele on töötaja vaid masin ning kelle puhul initsiatiiv on karistatav, ütles Paavo. Veelahe oli kohe alguses, sest üks pool tahtis töötajatest lahti saada, teine nõudis garantiisid.
Erimeelsuste ületamiseks pole Paavo sõnul muud võimalust kui langetada poliitiline otsus, mis mõistaks õiguse kas töövõtjatele või tööandjatele. Mulle tundub, et tänane koalitsioon ei pea vajalikuks ja võimalikuks sellist otsust enne valimisi teha, lausus Paavo.
Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et ei tea, mis poliitilisest otsusest jutt käib. Muidugi on võimalik, et ametiühingud on valinud venitamise taktika, ütles ta. Tõtt öelda on ametiühingute selline seisukoht mulle üllatus, sest ametlikult ei ole nad meile midagi teatanud.
Töösuhetealane seadusandlus on Tööandjate Keskliidu hinnangul ajale jalgu jäänud, sest kehtib alates 90ndate algusest.
Kriis ei jaga ametiühingute seisukohta, et kõigil vallandatud töötajatel peab olema õigus tööle ennistamisele. See on nagu abieluga kui ikka ei armasta, pole kooselu võimalik, kirjeldas ta suhteid väikeettevõtetes. Jutuks oli, et tööle võiks ennistada vaid suurettevõtete töötajad, kus on inimeste ümberpaigutamine võimalik, kuid ametiühingud polnud sellega päri.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik Katrin Saaremäel ütles, et viimane töölepinguseaduse versioon on juba vähemalt viies pärast seaduse esimest lugemist ning vaidluste algus jääb 45 aasta taha. Kui alguses vaieldi selle üle, kas töölepinguseadus ühtlustada võlaõigusseadusega, siis praegu pole kokkuleppele jõutud, kas töösuhete regulatsioon peaks olema kaasaegne, mis ei kaitse töötajaid nii palju kui praegune seadus, või peaks seadus olema endist viisi selgelt lahti kirjutatud ning töötajakeskne.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli märkis, et sotsiaalministeeriumi taga seaduseelnõu arutelu ei seisa. Meie seisukohast on kõik punktid läbi räägitud, kuid saan aru, et sotsiaalpartnerid tahavad veel asja arutada ja siis võib veel vaidlust pikalt tulla.
Seadus avardaks tööandja võimalusi
- lubab koondada väiksema etteteatamisajaga
- soodustab vabanemist töötajaist, kes tihti haiged
- ei kohusta tööandjat töötaja süüd uurima
- ebaseaduslikult vallandatut tööle ei ennistata
- tööandja saab sisse nõuda koolituskulud
- töövõtja ei tohi tööle minna konkurendi juurde
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit
Lehekülg 1502 / 1512
