Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, aasta varasemast 9,7 protsenti kõrgem. Analüütikute kinnitusel aga pidurdub palgakasv tänavu järsult.
Kuigi kutsehariduskeskused koolitavad oskustöölisi paljudel erialadel, napib Eesti tööturul endiselt häid töökäsi. Suuresti on neid puudu just tehnilistel erialadel ja tööjõudu tuleb välismaalt sisse osta.
Töötukassa hinnangul on kevadele ja suvele vastu minnes märke sellest, et töötute arv võiks hakata vähenema. Teatud valdkondades vaevab aga Eestit pidev tööjõupuudus.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609274964/oskustoolistest-on-jatkuvalt-suur-puudus
PÄEVA FOOKUS | Eesti naine hakkab sageli oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud või olukorras, kus pensioniiga on juba ukse taga.
Eestis on sooline palgalõhe viimastel aastatel pigem süvenenud. Tegu pole vaid ebavõrdsusega hetke sissetulekus. Madalamad palgad tähendavad ka väiksemat pensioni tulevikus ning väiksemaid võimalusi majanduslikuks ja rahaliseks vabaduseks.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on oluline, et vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu.
Edasi loe: https://sm.ee/uudised/alates-2025-aastast-jaab-pensionide-tulumaksuvaba-piir-pusima-776-eurole-kuus
Platvormitöötajad nii Eestis kui Euroopas, kelle nimel Eesti Ametiühingute Keskliit koos teiste ametiühingutega peaminister Kaja Kallase poole pöördub, kutsuvad tungivalt üles valitsust toetama Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi vastu võtmist. Ärimudelit, mille abil hoidudakse kõrvale sotsiaalkindlustusmaksetest ja kasutatakse ära valdkonnas töötavaid inimesi, ei saa toetada. Töösuhe platvormiettevõttega muudab töötaja sotsiaalselt haavatavaks ja kasutab teda inimestena ära.
Täna puudub Euroopa Liidus ühtne õigusnorm platvormitöö reguleerimiseks. Viimastel aastatel on kohtud püüdnud seda lünka täita, kuid see on osutunud ebapiisavaks. Samas on platvormitöötajatel täita tähtis roll Eesti ja Euroopa majanduses, andes oma panuse selle toimimisse.
Lehekülg 17 / 1592
