Artiklid
Eesti keskmine brutokuupalk oli neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7 protsenti kõrgem kui aasta varem samal ajal. Terve 2023. aasta lõikes oli brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3 protsenti kõrgem võrreldes 2022. aastaga.
Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot, teatas statistikaamet.
Edasi loe:https://www.err.ee/1609273134/keskmine-palk-oli-mullu-viimases-kvartalis-1904-eurot
Põlevkivijaamade töövalmiduses hoidmisega voolab ettevõttest raha välja. Selle tagasi teenimiseks võimalust ei ole, selleks on elektri hind liiga madal.
Enefit Power on raskes seisus, otsitakse kokkuhoiuvõimalusi ja koondatakse töötajaid.
Aasta algul viis CV.ee läbi uuringu, milles osalenud 2242 vastajast lausa 63% on isiklikult kogenud töökiusu. Töökiusu on kõrvalt näinud 62% vastajatest ehk et tegu on probleemiga, mis puudutab otseselt või kaudselt rohkem kui pooli töötajaid.
“Võrreldes 2022 aasta kiiruuringu tulemustega on töökiusu tunnetavate inimeste hulk oluliselt vähenenud. Seda lausa 82%-lt 63% peale. Sellegipoolest võib endiselt öelda, et töökiusu tunnetajate hulk on murettekitavalt kõrge,“ ütleb CV.ee turundusjuht Karla Oder.
Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/05/ule-poole-tootajatest-on-kokku-puutunud-tookiusuga
„Kätega töö tegijaid on aina keerulisem leida,“ nendib kutsekooli esindaja, kiites samal ajal tendentsi, et ka naised leiavad üha enam tee autode remontimise juurde.
Kolm aastat tagasi Tallinna tööstushariduskeskuses sõiduautotehniku õpingud lõpetanud ja seejärel praktikat alustanud 23-aastane Ingmar Lett on autode vastu huvi tundnud juba väikesest peale. „Kuna minu isa tegeles autodega kogu minu lapsepõlve, olin sellesse tahes-tahtmata kaasatud, jälgisin seda kõrvalt ja hakkasin ka ise sellest huvituma. Olen tema õpetusi ja tarkusi meelde jätnud ning tundus nii loogiline kui ka huvitav minna sõiduautotehniku õppekavale õppima,“ ütles Lett.
Üks juht küsis minult, kas ta tõesti peab panustama töötajate isiklikku arengusse. Vastasin – jah, kui sa soovid, et inimesed oleksid meeskonnas tõhusamad ja pühendunud. Töötaja areng võrdub organisatsiooni arenguga.
On käes huvitav aeg, kus ühe kliki kaugusel on Harvardi ülikooli e-kursused, erinevad tasuta veebiseminarid ja mitmesugused õpiampsud ning raamatumüügi edetabelites troonivad endiselt enesearenguraamatud. Sellest hoolimata märkan meeskondade koolitusi tehes, et inimesed vajavad abi siiski nende teemadega, mis puudutavad isiksuse ja indiviidina kasvamist. Sagedased on küsimused, kuidas luua selgust visioonis ja leida tasakaal kõikide eesmärkide, nii tööalaste tegemiste kui ka muude eluaspektide vahel. Kuidas üldse eesmärke seada?
Lehekülg 18 / 1591
