Kiire sammuga läheneb rahavahetuse aeg ning seoses sellega on nii mõnelgi inime­sel tekkinud mitmesugused küsimused. Mis saab töölepin­gutest siis, kui tuleb euro? Kas kõik jääb vanaviisi või tulevad sealgi mingid muutused, mida tööandjatel ja -võtjatel vaja teada? Kas siis tuleb töötasude ja lisatasude määramisel teha uus leping või piisab lisadest ning millises suunas eurodeks ümmardamine toimub?

Vali Uudiste esitatud küsimustele soostus vastama Tööinspektsiooni Lõuna ins­pektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel.

"Tööleping on oma olemu­selt järjepidev ja seda saab lõpetada ainult töölepinguseadu­ses ettenähtud alustel. Mõnede tööandjate hämamine, et seoses euro tulekuga peab poolte kokkuleppel olemasolevaid lepinguid lõpetama ja täiesti uued sõlmima, on pahauskne.

Nii nagu kõik muudatu­sed töölepingus kokkulepitud tingimustes, tehakse kehtivale töölepingule, kus töötasu on kokku lepitud kroonides, alates 1. jaanuarist 2011 kehtima hakkav kirjalik lisa, kus tööta­su suurus on ümber arvestatud eurodeks ajaühiku (nt tunni, kuu) kohta.

Rahalised väärtused arves­tatakse ümber eurodesse ametlikult fikseeritud vahetuskursi alusel. Sealjuures juhindu­takse euro kasutuselevõtmise seaduse § 5 lõikes 2 toodud ümardamisreeglitest. Ümarda­mine toimub üldjuhul töötajale soodsamas suunas. Kuidas aga soodsalt ümardamine toimiks, on poolte kokkuleppe küsimus. On ju näiteks täiseurodeks ümardamine sama mis pisike palgatõus."