M A R T I N R A J A S A L U
Eesti Kindlustusseltside Liidu projektijuht

Käesoleva aasta teisest poolest realiseerub II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Alates 1998. a on toiminud ka vabatahtlik pensionikindlustus ehk III sammas, mida kutsutakse ametlikult täiendavaks kogumispensioniks. 2002. a teisest poolest on Eestis kaks kogumispensioni süsteemi, mis on loomult sarnased, kuid eristatavad peamiselt maksusoodustuse suuruse, kohustuslikkuse ja valikuvõimaluste poolest.

Suurem tähelepanu on pensionireformis pööratud kohustuslikule kogumispensionile. Selleks on mitu põhjust. Esiteks on II sammas kohustuslik (pärast 1983. a sündinud inimestele ja vabatahtikult liitunutele) ning II samba loomisega kaasneb oluline riigieelarve puudujääk. 2/3 pensionifondidesse suunatavast rahast on riikliku pensionikindlustuse ressurss. Tegemist on pensionireformi kõige raskema ja poliitilisema osaga.

Täiendav kogumispension ei ole riigieelarvele sedavõrd koormav, sest riiklik soodustus on inimese oma panusega võrreldes kordades väiksem. Samuti on võimalik katta kindlustuslepinguga varade investeerimise riskid ja valida mitmete erinevate finantstoodete vahel. Seetõttu on III sammas stabiilsem süsteem. III samba kindlustusmaksete tulust mahaarvamine ja pensioni maksustamine reguleeriti tulumaksuseadusega 1998. aasta augustis. Regulatsiooni on mõnel korral täpsustatud. Viimane täpsustus sai Riigikogu heakskiidu 2002. aasta 20. veebruaril. Ligemale 3 aastaga, mil tulumaksusoodustusega täiendava kogumispensioni kindlustust on inimestele pakutud, on vastavaid lepinguid sõlmitud kokku umbes 35 000. Aasta 2001 näitas, et inimesed säästavad pensioniks kindlustust kasutades umbes 170 miljonit krooni aastas. Seega on kindlustuse klientidel oodata tulumaksutagastusi ligemale 45 miljoni krooni eest.

Kogumispensioni puudutavad maksusätted
Täiendava kogumispensioni kindlustusleping on tulumaksuseaduses reguleeritud järgmiselt:

Sõlmitav kindlustusleping peab vastama kogumispensionide seaduses täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kohta käivatele sätetele
Tulust võib maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud kindlustusmakseid kuni 15% ulatuses deklareeritavast aastatulust
Säte, mille kohaselt võib tulust maha arvata kuni 100 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50% tulust, täiendava kogumispensioni kindlustuse makseid ei puuduta
Soodustuse saamiseks tuleb esitada maksuametile tuludeklaratsioon koos kindlustusandja poolt väljastatud tõendiga, maksuamet tagastab 26% kindlustusmaksetest
Enne kindlustusvõtja 55aastaseks saamist tehtavad väljamaksed on maksustatud 26% maksumääraga
Pärast kindlustusvõtja 55aastaseks saamist kokkulepitud perioodil makstav pension on maksustatud 10% maksumääraga, eluaegse annuiteedi vormis makstavat pensioni ei maksustata
Kindlustusvõtja täielikult ja püsivalt töövõimetuks jäämise korral maksustatakse (olenemata kindlustusvõtja vanusest) kokkulepitud perioodil makstav pension 10% maksumääraga, eluaegse annuiteedi vormis makstavat pensioni ei maksustata
Pärast käesoleva aasta 1. maid sõlmitud lepingu puhul peab maksuvaba või 10% maksumääraga maksustatava pensioni saamiseks lisaks punktides 5 ja 6 toodule olema kindlustuslepingu sõlmimisest möödunud rohkem kui 5 aastat
Surmariski kindlustamisel täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga kehtib kaks regulatsiooni. Kui kindlustusvõtja arvab surmariski eest makstud kindlustusmakset oma aastatulust maha, siis maksustatakse soodustatud isikule makstav hüvitis 26% maksumääraga. Kui kindlustusvõtja ei arvesta surmariski kindlustusmakse osa tulust maha, siis ei maksustata ka väljamakset
Pärast käesoleva aasta 1. maid sõlmitud lepingu puhul ei saa surmariski eest makstud kindlustusmakse osa tulust maha arvata, seega ei maksustata uute lepingute alusel makstud surmahüvitisi
Allikas: Eesti Kindlustusseltside Liit