palk.ee esilehele
palk.ee
ArtiklidFoorumSeadused
Kasulikke linkeLiitu maililistigaAvalehelePalgasaaja nurgake
RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
2017-07-01
 

Ravikindlustuse seadus1




1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust (edaspidi ravikindlustus).

(2) Käesoleva seaduse ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohaldatakse välislepingus sätestatut.

§ 2. Ravikindlustuse mõiste, põhimõtted ja vorm

(1) Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

(2) Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

(3) Ravikindlustus on sundkindlustus, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 22–24 sätestatud ravikindlustus.

§ 3. Kindlustusandja

(1) Ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa).

(2) [Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

(3) Kindlustatud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 4. Tervise edendamine

Haigekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.


2. peatükk
KINDLUSTATUSE TINGIMUSED

1. jagu
Kindlustatud isik
§ 5. Kindlustatud isik

(1) Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]

(2) Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on:
1) üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja;
2) ametnik, tegevväelane, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, linna- ja vallavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
3) isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit (edaspidi loomeliit);
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]
4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle eest juriidiline isik maksab või juriidilised isikud maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (edaspidi sotsiaalmaksu miinimumkohustus);
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
5) töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses;
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
6) töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel.

(3) Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud isik ning Maksu- ja Tolliametis registreeritud notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.
[RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]

(31) Kindlustatud isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, on tema abikaasa, kes on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukorralduse seaduse § 202 alusel (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa).
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

(4) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on:
1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni;
3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;
31) isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant.
[RT I, 05.12.2014, 2 - jõust. 01.09.2015]


2. jagu
Kindlustuskaitse kestus
§ 6. Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse (edaspidi töötamise register) kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

(2) Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise peatumise alguskuupäevast, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, ja jätkub töötamise registrisse kantud töötamise peatumise lõppkuupäevale järgnevast päevast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

§ 7. Kindlustuskaitse kestus isiku puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud haigekassale esitama asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või loomeliit.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, ja loomeliit on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul haigekassale teatama.
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]

§ 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval.

(2) Maksu- ja Tolliamet esitab haigekassale viivitamata andmed isikute kohta, kelle eest on ühes kuus sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.

(3) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel isiku eest Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmisest sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevaks.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 9. Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus
[Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 91. Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale Eesti Töötukassa.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama haigekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 10. Registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kestus
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud andmed on haigekassale kohustatud esitama Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja või Maksu- ja Tolliamet seitsme kalendripäeva jooksul, alates äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kandmisest.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

(2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud andmed esitatakse haigekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel kustutamiskande tegemisest äriregistris või maksukohustuslaste registris. Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul, arvates kustutamiskande tegemisest.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

(4) Kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kandmisest äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse. Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet on kohustatud teatama haigekassale ettevõtte tegevuse või isiku ametitegevuse peatamisest kümne kalendripäeva jooksul, arvates tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris või maksukohustuslaste registris.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

(5) Pärast peatamist ettevõtluse jätkamisel isiku poolt on Tartu Maakohtu registriosakonna keskandmebaasi pidaja ning Maksu- ja Tolliamet kohustatud esitama haigekassale ettevõtluse jätkamise andmed kümne kalendripäeva jooksul. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 sätteid ei kohaldata ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
[RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]

§ 101. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse kestus

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse tekib maksukohustuslaste registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab haigekassale Maksu- ja Tolliamet seitsme kalendripäeva jooksul alates füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa maksukohustuslaste registrisse kandmisest.

(2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse haigekassale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel tema kohta kustutamiskande tegemisest maksukohustuslaste registris või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kustutamiskande tegemisest äriregistris.

(4) Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris.

(5) Füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse jätkamise kohta andmete saamisest arvates jätkub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa kindlustuskaitse ilma ooteajata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise korral ajaks, millal tema abikaasal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

§ 11. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale isik ise või tema seaduslik esindaja.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Sotsiaalkindlustusamet ja seaduses sätestatud juhtudel Riigikogu Kantselei.

(21) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 31 nimetatud isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Eesti Töötukassa.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud Eestis õppiva isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Haridus- ja Teadusministeerium. Välisriigis õppiv § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isik on kohustatud esitama kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ise.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–5 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 3, 31 ja 5 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3 nimetatud dokumentide esitajad kohustatud haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

§ 12. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused

(1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud või osalise või puuduva töövõimega isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tähtaja lõppemisest.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

(21) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane on kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kutseõppe tasemeõppes õppiv vähemalt 19-aastane õpilane ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

(3) Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 13. Dokumentide ja andmete esitamine

(1) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks esitatakse andmed kirjalikus vormis või selle vormiga võrdsustatud elektroonilises vormis.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

(11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule tööd võimaldav isik esitab nendes sätetes nimetatud isiku kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kande aluseks olevad andmed maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras töötamise registrile, kes edastab need haigekassale.
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

(2) Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks võib dokumente ja andmeid esitada lisaks dokumentide või andmete esitamiseks kohustatud isikule ka kindlustuskaitset taotlev või kindlustatud isik.

(3) Kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu peab täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest. Töötamise register edastab andmed pärast seda, kui registreerimiseks kohustatud isik on kandnud need töötamise registrisse.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

(4) [Kehtetu - RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

(5) Dokumentide või andmete esitaja nõudel väljastab haigekassa tõendi dokumentide ja andmete saamise kohta.

(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseisu;
2) vajaduse korral välisriigis väljastatud dokumentide tunnustamise korra.

§ 14. Dokumentide esitaja vastutus

(1) Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja.

(11) Kui käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 sätestatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

(2) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

(3) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

(4) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 sätestatud kohustuse rikkumise korral on haigekassal õigus nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on tasunud isiku eest või isikule, kelle kindlustuskaitse jäi õigeks ajaks lõpetamata või peatamata.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]


3. jagu
Ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse
§ 15. Ravikindlustuse andmekogu

(1) Haigekassa asutab oma ravikindlustusalaste ülesannete täitmiseks andmekogu.

(2) Andmekogu ametlik nimi on «Ravikindlustuse andmekogu».

§ 16. Ravikindlustuse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

(1) Ravikindlustuse andmekogu vastutav töötleja on haigekassa.

(2) Ravikindlustuse andmekogu volitatud töötleja on haigekassa.

§ 17. Ravikindlustuse andmekogusse kantavad andmed

(1) Ravikindlustuse andmekogusse kantakse järgmised andmed:
1) isikuandmed;
2) kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed;
3) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed;
4) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed.

(2) Ravikindlustuse andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

(3) Ravikindlustuse andmekogu võivad kasutada ka kohtud ja kohtutäiturid isikuandmete osas.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 18. Andmete kogumise õigus

(1) Haigekassal on õigus nõuda kindlustatud isikult või kindlustuskaitset taotlevalt isikult õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Haigekassal on õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ei või nõuda tasu haigekassale andmete väljastamise eest.

(4) Haigekassale võib andmeid väljastada kindlustatud isiku teadmise ja nõusolekuta.

(5) Andmete väljastamiseks kohustatu peab oma kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui haigekassa poolt andmete nõudmisel teatatud tähtaja jooksul, või põhjendama haigekassale kirjalikult kohustuse nõuetekohase täitmise võimatust.

(6) Andmete väljastamiseks kohustatu võib jätta andmed väljastamata, vaidlustades andmete esitamise nõude kohtus või algatades vaidemenetluse vastavalt haldusmenetluse seadusele.

§ 19. Ravikindlustuse andmekogusse kande tegemine

(1) Ravikindlustuse andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist.

(11) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse töötamise registri andmete alusel.
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

(2) Ravikindlustuse andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva.

(21) [Kehtetu - RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]

(3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib haigekassa oma algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise peale on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul, arvates teate kättesaamisest.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

§ 20. Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus

(1) Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab haigekassa nõukogu.

(2) Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2) andmete andmekogus säilitamise tähtaeg;
3) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
4) andmete vastuvõtmise ja väljastamise üle arvestuse pidamise kord;
5) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord ja väljastamise tasu vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja avaliku teabe seadusele ja teistele õigusaktidele;
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]
6) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
7) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;
8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
9) muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.

§ 21. Kindlustuskaitse tõendamine

(1) Ravikindlustuse andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab ravikindlustuse andmekogusse kantud isik Euroopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat).
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

(2) Ravikindlustuse andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

(3) Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

(4) Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]


4. jagu
Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel
§ 22. Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel

(1) Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik, kes:
1) on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt kaksteist kuud kindlustatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 2, 3, 31 või lõike 4 punktis 5 sätestatud alustel või
11) on iseenda eest maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 või 31 sätestatud alusel või
[RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 21.03.2015]
2) saab pensioni välisriigist, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastav isik saab sõlmida lõikes 1 nimetatud lepingu oma ülalpeetava kasuks, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

(3) Haigekassal on motiveeritult õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisest, kui isik ei ole nõuetekohaselt täitnud varasemaid haigekassaga sõlmitud lepinguid või ravikindlustust reguleerivate õigusaktide sätteid või kui ta on teadvalt esitanud haigekassale valeandmeid.

§ 23. Seaduste kohaldamine

(1) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isikule laienevad kõik käesolevas seaduses sätestatud kindlustatud isiku õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Neile lepingutele ei kohaldata kindlustustegevuse seaduses sätestatut.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 24. Kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustamise tingimused

(1) Haigekassa nõukogu kinnitab juhatuse ettepanekul käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused.

(2) Lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta.

(3) Lepingu alusel kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurus on arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis, mis on ümardatud 10 sendi täpsusega. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on haigekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

(4) Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuse kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab isiku kindlustuskaitse kehtiva sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta.

(5) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

(6) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

(7) Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]


3. peatükk
RAVIKINDLUSTUSHÜVITIS

1. jagu
Üldtingimused
§ 25. Ravikindlustushüvitise mõiste ja liigid

(1) Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

(2) Mitterahaline ravikindlustushüvitis on haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav:
1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis);
2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis).
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

(3) Haigekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada ravikindlustuse aastaeelarves 20 protsenti tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib haigekassa nõukogu otsusega kasutada Eesti Haigekassa seaduse §-s 391 sätestatud riskireservi vahendeid.

(4) Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav:
1) ajutise töövõimetuse hüvitis;
2) täiskasvanu hambaproteesihüvitis;
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
3) [kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005]
4) täiendav ravimihüvitis;
5) väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis;
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]
6) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

(41) Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole, mille andmed on kantud ravikindlustuse andmekogusse, või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole. Ravikindlustuse andmekogus salvestatud konto andmeid saab kindlustatud isik muuta infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu või kirjaliku avalduse alusel.
[RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]

(5) Kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda mitterahaliste ravikindlustushüvitiste hulka kuuluvate teenuste või ravimite või meditsiiniseadmete saamiseks kulutatud raha või muud vara tagasi haigekassalt.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 26. Haigekassa tagasinõudeõigus

(1) Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

(2) Haigekassal on tagasinõudeõigus avaliku võimu kandja poolt kindlustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju puhul haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses riigivastutuse seaduses sätestatud korras.

(3) Haigekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

(4) [Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

(5) [Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

(6) [Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]

§ 27. Ravikindlustushüvitise territoriaalsus

(1) Kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist ravikindlustushüvitist Eestis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

(2) Kindlustatud isikul on õigus saada käesoleva seaduse §-s 271 kehtestatud korras haigekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja haigekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

(3) Haigekassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisest või lepingu sõlmimisest, kui taotletavat tervishoiuteenust saab kindlustatud isikule osutada Eestis, kuid haigekassa ei võimalda kindlustatud isikule taotletava tervishoiuteenuse osutamise korral Eestis mitterahalisi ega rahalisi ravikindlustushüvitisi.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

(4) Täiskasvanu hambaproteesihüvitis makstakse välja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, sõltumata teenuse osutamise kohast.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 271. Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis

(1) Haigekassa võib anda käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa või sõlmida samas lõikes nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui:
1) taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada;
2) taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud;
3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
4) taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

(2) Kindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.

(3) Haigekassa nõudmisel on kindlustatud isikul kohustus läbida täiendav terviseseisundi hindamine, mille teeb haigekassa määratud arst, et välja selgitada isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.

(4) Haigekassa võib eelistada käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud loa andmisel või lepingu sõlmimisel taotletava tervishoiuteenuse osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 28. Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud

(1) Kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

(2) Haigekassa otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel ravikindlustushüvitisele õiguse kaotamise haldusmenetluse seaduses sätestatud korras käesolevas seaduses ettenähtud erisustega.

(3) Kindlustatud isikul on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kümne kalendripäeva jooksul haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
1) tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õiguse piiramist;
2) tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse;
3) nõusoleku andmisest või arsti või pereõe määratud ravi täitmisest keeldumiseks on kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus;
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]
4) määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada raske tervisekahjustuse või surra;
5) määratav tervishoiuteenus on seotud kindlustatud isiku suurte valudega või püsivate valude tekkimise ohuga.

(5) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ravikindlustushüvitist, kui ravikindlustushüvitiste saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, sealhulgas kliinilises ravimiuuringus.

(6) Ravikindlustushüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul alates õiguse tekkimisest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.


2. jagu
Tervishoiuteenuse hüvitis

1. jaotis
Tervishoiuteenused
§ 29. Kindlustuskaitse ulatus

(1) Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

(2) Haigekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Nimetatud piirmäära ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

(21) Lisaks lõikes 2 sätestatule võtab haigekassa vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

(3) Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.

§ 30. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu

(1) Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, millele on lisatud haigekassa nõukogu kirjalik arvamus ettepaneku kohta.

(2) Tervishoiuteenuste loetellu kantakse:
1) tervishoiuteenuse nimetus;
2) tervishoiuteenuse kood;
3) tervishoiuteenuse piirhind;
4) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär;
5) kindlustatud isiku omaosaluse määr;
6) tervishoiuteenuse piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.

(3) Kindlustatud isiku omaosalus on tervishoiuteenuse piirhinna osa, mille tasumise kohustust ei võta üle haigekassa. Kõigi kindlustatud isikute omaosalus on ühesuurune ega tohi ületada 50 protsenti tervishoiuteenuse piirhinnast, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Vältimatu abi osutamisel omaosalust ei rakendata.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

(4) Tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele.

§ 31. Tervishoiuteenuste loetelu muutmine

(1) Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
2) tervishoiuteenuse kulutõhusus;
3) tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga;
4) vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele.

(11) Kompleksteenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.

(12) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda kindlustatud isiku omaosalusega, kui:
1) tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste, odavamate meetoditega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda;
2) tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamisele kui haiguse ravimisele või kergendamisele;
3) kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest tasuma ning kindlustatud isiku otsustus sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige haigekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa suurusest.

(4) Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda tingimusega.

(5) Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada haigekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega.

(6) Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatavale taotlusele tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks lisatakse muutmise algataja ja läbirääkimiste teise poole seisukohad.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004; 01.01.2005]

§ 32. Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine

Kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.

§ 33. Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis

(1) Haigekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.

(2) Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja hambaraviteenuse osutaja on kohustatud sõlmima kindlustatud isikuga hambaraviteenuse osutamise lepingu, kui:
1) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19-aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde;
[RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008]
2) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19-aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest, et oodatud paranemist ei toimunud, ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

(3) Isikule, kellelt haigekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, ei rakendata tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosaluse määra.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 331. Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) nende hambaraviteenuste loetelu, mille eest haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult muul kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 sätestatud juhul;
2) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära;
3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära;
4) nende käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamise tagajärjel võib tekkida suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.

(2) Hambaraviteenuse osutamisel isikule, kellelt haigekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud kõrgendatud piirmäära ulatuses, rakendatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosalust kuni 15 protsenti.

(3) Kui haigekassa ei võtnud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustust üle piirmäära või kõrgendatud piirmäära ulatuses, siis järgmises kalendriaastas haigekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 332. Haigekassa õigused vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel

(1) Haigekassa võib teha käesoleva seaduse § 331 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel kalendriaasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 34. Haiguste ennetamine

Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.


2. jaotis
Ravi rahastamise leping
§ 35. Ravi rahastamise leping

(1) Ravi rahastamise lepinguga võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele.

(2) Ravi rahastamise leping on haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse 7. peatüki sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 36. Ravi rahastamise lepingu sõlmimine

(1) Ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega.

(2) Haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.

(3) Haigekassal on õigus sõlmida ravi rahastamise leping välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga. Välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule kohaldatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhindasid ja piirmäärasid, kui haigekassa kohustub üle võtma tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse.

(4) Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab haigekassa järgmisi asjaolusid:
1) kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus;
2) teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused;
3) teenuse hind;
4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele;
5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv;
6) tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad;
7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
8) varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt;
9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund;
10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt.

(41) Haigekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, vähemalt kolmeaastase tähtajaga.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

(42) Kui haigekassa, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda, sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

(5) Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

(51) Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 19.06.2009]

(6) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]

§ 37. Ravi rahastamise lepingu tingimused

Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) kindlustatud isikutelt haigekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa ajaühikus ja kohustuste kogusumma ning vajadusel summad valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud arstierialati või muul alusel;
3) tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv hind, arvestades tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinda ja piirmäära;
4) osutatavate tervishoiuteenuste miinimummaht;
5) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja haigekassaga kooskõlastamise kord;
6) tundide arv ajaühikus, mille jooksul on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid;
7) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama haigekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta;
8) juhtumid, millal kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks on eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga;
9) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada;
10) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta haigekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
11) kindlustatud isikule väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenusest teatamise kord ja tähtaeg;
12) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
13) tervishoiuteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad;
14) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
15) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

§ 371. Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaraviteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused

(1) Haigekassa sõlmib kindlustatud isikult käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks hambaraviteenuse osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutajaga vähemalt kolmeaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu.

(2) Kui haigekassal ei ole hambaraviteenuse osutajaga kehtivat ravi rahastamise lepingut, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping üheaastase tähtajaga. Ravi rahastamise lepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kaheks aastaks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul lepingutingimusi rikkunud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
2) tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise tingimused ja haigekassa poolt nende üle järelevalve tegemise kord;
3) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja haigekassaga kooskõlastamise kord;
4) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama haigekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta;
5) juhtumid, millal pooltel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada;
6) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta haigekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
7) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus, andmete koosseis ning andmete esitamise tähtaeg ja kord;
8) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
9) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud ravi rahastamise lepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 36 lõikeid 4–42 ja § 37.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

§ 38. Ravijärjekord

(1) Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta, mille andmed on aluseks haigekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel.

(2) Haigekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

(3) Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab haigekassa nõukogu. Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes, kes on kantud ravijärjekorda.

(4) [Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]

(5) Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust. Haigekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks.

(6) Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi.

§ 39. Kohustuse ülevõtmine

(1) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest.

(2) Ravijärjekorra olemasolu korral on haigekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse, kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem, kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb.

(3) Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta haigekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

(4) Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla:
1) tervishoiuteenuse osutamise põhjendamatus või näidustuse puudulikkus;
2) tervishoiuteenuse osutamine allpool arstiteaduse üldist taset;
3) tervishoiuteenuse osutamise mittevastavus õigusaktides või ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele;
4) patsiendi õiguste rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel;
5) kohustuse ülevõtmise aluseks olevate dokumentide ebakorrektsus, mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole kõrvaldanud ravi rahastamise lepingus puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul;
6) tervishoiuteenuse osutaja poolt käesoleva seaduse või muude õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel.

(5) Haigekassal on õigus ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kindlustatud isikule ühe kuu jooksul kirjalikult teatada haigekassa keeldumisest tasu maksmise kohustust üle võtta ja selle põhjustest. Teatamiskohustuse rikkumise korral kaotab tervishoiuteenuse osutaja õiguse nõuda kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu.

(6) Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui haigekassal.


3. jagu
Teisene arvamus
§ 40. Teisese arvamuse võimaldamine

(1) Teisene arvamus käesoleva seaduse tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti (edaspidi teisese arvamuse andja) sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta.

(2) Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamisel esmase arvamuse andnud arst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama kindlustatud isikule saatekirja teisese arvamuse andja juurde.

(3) Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud ulatuses.

(4) Muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab haigekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 662 kehtestatud tingimustel ja korras.

(5) Väljaspool Euroopa Liitu tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab haigekassa kindlustatud isikule käesoleva seaduse §-s 662 kehtestatud tingimustel ja korras.

(6) Teisese arvamuse saamiseks Eestis tegutsevalt tervishoiuteenuse osutajalt, kellel puudub ravi rahastamise leping haigekassaga, ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutajalt sõlmivad kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja ja haigekassa varem kirjaliku lepingu.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]


4. jagu
Ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis

[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 41. Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul

(1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning haigekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetuse häirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) jaemüügi eest.
[RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]

(11) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse ravimi jaemüügihinnast. Ravimi jaemüügihind käesoleva seaduse tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel.
[RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]

(2) Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Alates kolmandast residentuuri aastast on arst-residendil retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.03.2016]

(3) Haigekassa ei võta üle ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust järgmiste hinnaosade suhtes:
1) omaosaluse alusmäär ühe retsepti kohta ja
2) käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda või
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]
3) käesoleva seaduse § 44 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud haiguste loetellu kantud haiguse ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda;
4) käesoleva seaduse § 44 lõikes 41 käsitletud ravimi puhul tasu, mis ületab piirhinda või hinnakokkuleppes sätestatud hinda.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

(4) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile ravimi piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

(5) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ravimite puhul vastavalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendile piirhinna või hinnakokkuleppes märgitud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.
[RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]

(6) Haigekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvu
 
 [Originaal | Artiklid | Kommenteeri
 info@palk.ee tagasiüles