palk.ee esilehele
palk.ee
ArtiklidFoorumSeadused
Kasulikke linkeLiitu maililistigaAvalehelePalgasaaja nurgake
TULUMAKSUSEADUS
2018-07-01
 

Tulumaksuseadus1

Vastu võetud 15.12.1999
RT I 1999, 101, 903
jõustumine 01.01.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Maksu objekt

(1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.

(2) Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.

(3) Paragrahvides 49–52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(5) Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusele.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
§ 2. Maksumaksja

(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Lepinguline investeerimisfond on Eestis või välisriigis moodustatud lepinguline fond investeerimisfondide seaduse § 4 tähenduses. Aktsiaseltsifond on aktsiaseltsina asutatud fond investeerimisfondide seaduse § 6 tähenduses.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(3) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(4) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud tulumaksu maksja on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7).
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(5) Tulumaksu maksja ei ole usaldusfond investeerimisfondide seaduse § 8 tähenduses.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
§ 3. Maksustamisperiood

(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(2) Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
§ 4. Maksumäärad

(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2, 4 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 20%.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

(2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.

(3) [Kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2005]

(4) Paragrahvi 18 lõikes 13 nimetatud juhul on tulumaksu määr 7%.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

(5) Paragrahvides 471 ja 501 nimetatud juhul on tulumaksu määr 14%. Paragrahvis 501 nimetatud juhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,86.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
§ 5. Maksu laekumine

(1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt:
1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,86% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]
2) punktis 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti pensionidelt, § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

(11) [Kehtetu - RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(2) Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.

(3) Lõikes 1 nimetamata tulumaks laekub riigile.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
2. peatükk SEADUSES KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED
§ 6. Resident

(1) Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

(2) Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–52 nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(3) Mitteresident on lõigetes 1 ja 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresidendi kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka juriidilise isiku staatuseta välismaisele isikuteühendusele või varakogumile (välja arvatud lepingulisele investeerimisfondile), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt käsitatakse tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult §-s 29 sätestatu kohaselt. Mitteresidendist juriidilise isiku tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning tulumaks peetakse kinni ja tasutakse samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(31) [Kehtetu - RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(4) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu §-s 53 sätestatud korras. Mitteresidendist füüsiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu §-s 14 sätestatud korras. Nimetatud mitteresidentide püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata lõiget 3.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(5) Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

(6) Füüsiline isik teavitab maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ning täidab residentsuse määramise vormi. Füüsilise isiku residentsuse määramise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 7. Püsiv tegevuskoht

(1) Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(2) Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(3) Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.
§ 8. Seotud isikud

(1) Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

(2) Seotud isikute vahelise tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) maksustatakse § 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega (§ 48).

(3) Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse seotud isikutena ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 9. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan

(1) Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.

(2) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes.
§ 10. Madala maksumääraga territoorium

(1) Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele.

(2) Madala maksumääraga territooriumil asuvana ei käsitata sellist juriidilist isikut, kelle majandusaasta tulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või kelle asukohariik või -territoorium annab Eesti maksuhaldurile teavet Eesti residentide kontrolli all oleva isiku tulude kohta.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nimekirja territooriumidest, mida ei käsitata madala maksumääraga territooriumidena, olenemata lõikes 1 sätestatust.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 11. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Maksu- ja Tolliamet otsusega.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing tegutseb heategevuslikult, pakkudes kaupa, teenust või muud hüve peamiselt tasuta või muul tulu mittetaotleval või üldkättesaadaval viisil;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud § 8 lõike 1 punktis 1 loetletud isikutele;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud või lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule, usulisele ühendusele ega juhul, kui lõike 2 punktis 3 nimetatud isik kuulub ühingu sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuulujatega täiendavaid hüvesid ega soodustusi. Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet ei kohaldata Eestis asutatud usulisele ühendusele ega muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud usulisele ühendusele, kes vastab kirikute ja koguduste seaduse §-le 27.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(4) Nimekirja ei kanta ühingut:
1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
11) kes pole nimekirja kandmise taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud selle perioodi kohta majandusaasta aruannet;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
3) kes ei kasuta majandustegevusest saadud tulu peamiselt § 11 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
6) kes on korduvalt jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
8) kes tegeleb ettevõtluse toetamisega või peamiselt mõne kutseala esindajate toetamisega või kes on ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(41) Lõike 4 punktis 11 nimetatud tingimusi ei kohaldata kogudusele, kloostrile või välislepingu alusel tegutseva kiriku institutsioonile, kes kuulub nimekirja kantud kirikusse või koguduste liitu.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.

(6) [Kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(7) Maksu- ja Tolliametil on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 nimetatud nõudele;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
2) ilmneb lõikes 4 sätestatud asjaolu, mida ei ole nimetatud lõikes 71;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliametile teatanud sellisest oma põhikirjas tehtud muudatusest, mille tulemusena ühing ei vasta enam nimekirja kandmise tingimustele, 30 päeva jooksul muudatuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemise päevast arvates või
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
4) on tuvastatud § 19 lõikes 6 või 7 sätestatud stipendiumide maksmise tingimuse rikkumine.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(71) Nimekirjast kustutatakse ühing:
1) kes on esitanud selleks kirjaliku taotluse;
2) kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega;
3) keda lõpetatakse.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra ning asjatundjate komisjoni moodustamise korra, selle töökorralduse, samuti komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(9) Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile 1. märtsiks või 1. septembriks. Maksu- ja Tolliamet teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 1. maiks või 1. novembriks. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast vastavalt 1. juulist või 1. jaanuarist.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(10) Muus lepinguriigis asutatud ühingut käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ning et ei esine lõike 4 punktides 1, 3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
3. peatükk RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE
§ 12. Residendist füüsilise isiku tulu

(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1) palgatulu (§ 13);
2) ettevõtlustulu (§ 14);
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5) intressid (§ 17);
6) dividendid (§ 18);
7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);
9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).

(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised, välja arvatud § 501 alusel maksustatavad dividendid ja kasumieraldised.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

(3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.
[RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]
§ 13. Palgatulu

(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik. Tööandja makstud tasuna käsitatakse ka Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku makstud tasu.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

(11) Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.

(2) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest.

(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
11) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
12) rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse alusel missioonil osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Liidu Nõukogus tsiviilmissioonidele kokkulepitud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist.
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
13) kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale tegevväelasele makstavat päevaraha, mis ei ületa käesoleva lõike punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära neljakordset ulatust;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
14) Euroopa Liidu rahastatavas mestimis- või tehnilise abi ja teabevahetuse projektis osalevale eksperdile makstavat päevaraha, mis ei ületa Euroopa Komisjoni kehtestatud päevaraha ülemmäära;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
15) Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riikliku eksperdi ülesandeid täitvale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa selle institutsiooni või asutuse kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist;
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist.]
2) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
[RT I, 03.07.2014, 19 - jõust. 01.09.2014]
21) punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras;
[RT I 2009, 18, 109 - jõust. 01.07.2009]
22) töövaidluse lahendamise seaduse § 10 kohaselt töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kaasistuja kulude hüvitisi vastavalt käesoleva lõike punktidele 1 ja 2;
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
23) punktis 2 nimetatud isikule makstavat parkimistasu hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel;
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, punkti 2³ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]
3) Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid;
[RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]
4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
41) Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele tehtavaid väljamakseid;
[RT I 2010, 1, 2 - jõust. 01.01.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 29.12.2012, 1)]
42) kohtute seaduse § 761 alusel Riigikohtu esimehele tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 23.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
43) prokuratuuriseaduse § 223 alusel riigi peaprokurörile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
44) õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 51 alusel õiguskantslerile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
45) Riigikontrolli seaduse § 27 lõike 71 alusel riigikontrolörile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
46) Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 31 alusel riigisekretärile tehtavaid väljamakseid;
[RT I, 28.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
5) [kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]
6) laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumust, mis ei ületa 10 eurot isiku kohta päevas;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
7) töötajale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
8) [kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või ametniku tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
12) [kehtetu - RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
13) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
14) salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
15) ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
16) politsei ja piirivalve seaduse § 371 lõike 81 alusel makstavat politseiametniku vormiriietuse hüvitist.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
17) kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
18) Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuse täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise eest Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 2 alusel makstavat hüvitist.
[RT I, 20.04.2018, 4 - jõust. 01.05.2018]

(4) Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).
§ 14. Ettevõtlustulu

(1) Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast.

(2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(3) Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist.

(4) Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §-s 16 nimetatud tulusid.

(5) Äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, võivad teha oma ettevõtlustulust 6. peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(51) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

(52) [Kehtetu - RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

(53) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

(54) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksu summa kantakse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]

(55) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.01.2007]

(6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile ja kohtutäiturile.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(8) Lõikes 7 nimetatud tehingute turuväärtuse määramise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(9) Lõiget 7 ei kohaldata siirdehinna ja tehingu turuväärtuse vahele, kui füüsilisest isikust ettevõtja on sellelt tulumaksu tasunud või sellelt on § 41 kohaselt tulumaks kinni peetud. Lõiget 7 ei kohaldata ka § 37 lõikes 7 sätestatud juhul.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(10) Kui füüsilisest isikust ettevõtja teenib välisriigis ettevõtlustulu, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) ettevõtlustulu on teenitud tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa.
[RT I, 28.12.2017, 74 - jõust. 01.01.2018]
§ 15. Kasu vara võõrandamisest

(1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Väärtpaberi kehtivuse kaotamist käsitatakse väärtpaberi müügina.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(2) Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

(3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
[RT I 2008, 51, 286 - jõust. 01.01.2009]

(31) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(32) Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel äriühingust saadud tulu vähendati.
[RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) vastuvõetud pärandvara;
2) omandireformi käigus tagastatud vara;
3) kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, ja sundvalduse seadmise eest makstavat tasu ja hüvitist, samuti sama seaduse alusel läbiviidud kinnisasjade vahetamisest ja maakorraldusest saadud tulu ja hüvitist;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
31) maakorraldustoimingu käigus saadud hüvitist;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
81) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
11) tulu lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisest investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud tingimustel ja tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
5) ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
6) [kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
7) maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
§ 16. Renditulu ja litsentsitasu

(1) Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa.
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(2) Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).

(3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
§ 17. Intress

(1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(11) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 51. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(2) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 171. Tulu finantsvaralt

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsvaralt (edaspidi finantsvara) saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata.

(2) Finantsvarana käsitatakse:
1) väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;
2) väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele punktis 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi käesolevas paragrahvis turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid;
3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet;
4) punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust;
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
5) alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud punktis 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga;
6) punktidega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara ja
7) punktidega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud tingimustele.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(3) Finantsvarana käsitatakse ka lõike 2 punktis 1 nimetamata riigi investeerimisfondi aktsiat või osakut ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit tingimusel, et:
1) selle investeerimisfondi, fondivalitseja või turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ja
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
2) maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga.

(4) Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid.

(5) Finantsvara peab soetamise ajal vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.

(6) Finantsvara suhtes sätestatut kohaldatakse ka vara suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta finantsvarale käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(7) Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut ega pensionifondi osakut (§-d 28 ja 281).
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]
§ 172. Investeerimiskonto

(1) Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:
1) finantsvara soetada üksnes selleks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud rahakontol (edaspidi investeerimiskonto) oleva raha eest ja
2) finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult investeerimiskontole.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata finantsvara vahetamise korral.

(3) Investeerimiskonto võib avada § 171 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas.

(4) Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset, liites sissemakse eelnevale jäägile või lahutades väljamakse eelnevast jäägist.

(5) Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle teisele investeerimiskontole. Väljamaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, mida ei kanta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt investeerimiskontole. Väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(6) Investeerimiskonto sissemaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid. Sissemaksena käsitatakse ka §-s 171 nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud, ja enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olevat jääki. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ega raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt.

(7) Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda ei ole juba arvestatud sissemakse osana.

(8) Finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(9) Kui investeerimiskonto sulgemisel ei kanta sellel olevat raha teisele investeerimiskontole, siis käsitatakse seda investeerimiskonto väljamaksena. Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal alles oleva finantsvara soetamismaksumuse võrra vähendatakse investeerimiskonto sissemaksete jääki.

(10) Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(11) Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(12) Investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega.

(13) Lõikes 12 nimetatud tingimuse mittetäitmise korral ei saa finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata. Sellisel juhul deklareeritakse sellel investeerimiskontol oleva raha jääk väljamaksena. Investeerimiskonto väljamaksena deklareeritakse ka sellel kontol olnud raha eest soetatud alles oleva finantsvara soetamismaksumus.

(14) Lõigetes 9 ja 13 nimetatud juhtudel ei käsitata finantsvara investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]
§ 18. Dividendid ja muu tulu osalusest
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.

(11) Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

(12) Lõiget 11 ei kohaldata sellise tehingu või tehingute ahela puhul, millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

(13) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mis residendist füüsiline isik saab residendist äriühingult rahalises või mitterahalises vormis, kui need on § 501 alusel maksustatavad dividendi maksva äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel ja kui need ei ole maksustatavad § 50 lõike 1 alusel.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]

(2) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).

(3) Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3.

(4) Kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Selliselt maksustatud kasumiosa arvel saadud kasumieraldisi tulumaksuga ei maksustata.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(5) Lõiget 4 ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses. Sellisest varakogumist saadud tulu maksustatakse § 15 lõigete 1–31 või § 17 lõike 1 alusel.
[RT I, 14.02.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(6) Kui residendist füüsiline isik on usaldusfondi osanik, maksustatakse usaldusfondi saadud tulu proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis. Nimetatud tulu arvel saadud kasumijaotisi tulumaksuga ei maksustata.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
§ 19. Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(1) [Kehtetu - RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

(2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1) [kehtetu - RT I 2003, 88, 587 - jõust. 01.01.2004]
2) [kehtetu - RT I 2001, 79, 480 - jõust. 01.01.2002]
3) seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetust, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, ning lõikes 4 nimetatud toetused;
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
31) Euroopa Liidu struktuuritoetusest töötule makstavat sõidu- ja majutustoetust ning stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses;
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, punkti 3¹ rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]
4) rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid haridus- ja spordipreemiaid;
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
5) [kehtetu - RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
6) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi ning mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi, kui kingitus või annetus on välisriigis füüsilise või juriidilise isiku tasandil maksustatud;
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
[RT I 2009, 24, 146 - jõust. 01.06.2009]
8) kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
9) seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi;
10) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha;
[RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
101) spordiseaduse § 92 alusel makstavat vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitist;
[RT I, 28.12.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]
11) elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi;
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61 lõigete 4–5, politsei ja piirivalve seaduse § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41 ning hädaolukorra seaduse § 45 alusel makstavat hüvitist või toetust;
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
13) Kaitseliidu liikmele Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 sätestatud tegevustes osalemisel antava toitlustuse maksumust;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
14) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmääras ja korras Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseliidu seaduse alusel makstavat välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitist;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
15) asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 alusel tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstavat tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
16) kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikule makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist;
[RT I, 17.12.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
17) paragrahvi 49 lõikes 41 nimetatud isikule, kes täidab välisriigis §-s 11 nimetatud ühingu antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta.
[RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017, punkti 17 rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. juulist.]

(4) Lõike 3 punktis 3 sätestatud tulumaksuvabastus ei kehti järgmiste toetuste suhtes:
1) asendusteenistuja toetus;
2) reservväelase toetus;
3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(5) Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi:
1) mille maksmine on sätestatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses või mida makstakse riigieelarvest;
2) mida maksab oma õpilasele või üliõpilasele Eesti Vabariigi haridusseaduses nimetatud õppeasutus või sellega samaväärne välisriigi õppeasutus;
3) mida maksab üliõpilasele riigi või kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutus või avalik-õigusliku juriidilise isikuna või sellise isiku asutusena tegutsev teadus- ja arendusasutus seoses tema õppe- ja teadustööga;
4) mida maksab välisriigi valitsus või välisriigi kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline või valitsustevaheline organisatsioon.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(6) Tulumaksuga ei maksustata stipendiumi, mida maksab § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule;
2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]

(7) Stipendium käesoleva seaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
§ 20. Kindlustushüvitised

(1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.

(2) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.

(3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]

(31) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (§ 28), maksustatakse väljamaksed § 21 alusel.
[RT I 2010, 34, 181 - jõust. 01.01.2011]

(4) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.

(5) Lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
§ 201. Kohustuslik kogumispension
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
§ 21. Täiendav kogumispension

(1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(11) Väljamaksena ei käsitata üles öeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud juhul, lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni sama paragrahvi lõikes 53 sätestatud juhul ega vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

(2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed:
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvat alates 2006. a 1. jaanuarist.]
1) pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
2) kindlustusvõtja puuduva töövõime korral kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.

(21) Kui täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumiseks on kasutatud ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust kogumispensionide seaduse § 63 lõike 52 kohaselt, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest varasema sõlmimisest arvates. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest, arvestatakse viieaastast tähtaega kindlustusvõtja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest arvates, kui see toimus lepingu sõlmimisest varem.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
[RT I 2006, 28, 208 - jõust. 01.07.2006, lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. a 1. jaanuarist.]
1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitt
 
 [Originaal | Artiklid | Kommenteeri
 info@palk.ee tagasiüles