palk.ee esilehele
palk.ee
ArtiklidFoorumSeadused
Kasulikke linkeLiitu maililistigaAvalehelePalgasaaja nurgake
TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
2018-05-01
 
Tööturuteenuste ja -toetuste seadus1

Vastu võetud 28.09.2005
RT I 2005, 54, 430
jõustumine 01.01.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.

(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse arvestuse pidamist töötute ja tööotsijate üle, tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuste ja madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastase tagasimakse maksmist, tööturu vajadustest lähtuva tööhõiveprogrammi koostamist, käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.
[RT I, 30.06.2015, 2 - jõust. 01.09.2015]

(21) [Kehtetu - RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Käesolevas seaduses nimetatud halduslepingu, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 21 nimetatud halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse halduskoostöö seaduses, välja arvatud selle §-s 5, sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks;
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
2) tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
3) töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd;
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
4) puudega töötu on töötu, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 3. Õigus tööturuteenustele ja -toetustele

Käesolevas seaduses ettenähtud tööturuteenustele ja -toetustele on õigus:
1) Eesti alalisel elanikul;
2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel;
3) Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul;
4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal või Eestis viibival rahvusvahelise kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel;
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
41) ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibival välismaalasel, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle töötamise õigus tuleneb välislepingust ja kes töötab;
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
5) tööandjal.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]
§ 31. Töötu kohustused

(1) Töötu on eelkõige kohustatud:
1) osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma;
2) tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule;
3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;
4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama Eesti Töötukassat tööotsimise protsessist.

(2) Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada. Eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema eelnevalt Eesti Töötukassaga kokku lepitud.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhikohustustele, peab töötu täitma ka muid käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(4) Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumise, kui:
1) Eesti Töötukassa hinnangul on töötul võimalus leida töö iseseisvalt kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava esmakordsest koostamisest arvates;
2) töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes või
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
3) töötukassasse vastuvõtule tulemine on raskendatud terviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistuse või muu erivajaduse tõttu.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(41) Isiku tuvastamist võimaldav infotehnoloogiline lahendus on Eesti Töötukassa elektrooniline iseteeninduskeskkond, mis on kättesaadav Eesti Töötukassa veebilehe kaudu.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(5) Individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu Eesti Töötukassasse pöördumine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
§ 4. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste määramise korraldamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste osutamist korraldab ja tööturutoetusi määrab Eesti Töötukassa. Eesti Töötukassa tagab, et töötud, tööotsijad käesolevas seaduses sätestatud juhul muud isikud ja tööandjad saavad oma käesolevast seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi realiseerida vähemalt igas maakonnas.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

(2) Töötule ja tööotsijale ning käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule osutatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3–13 nimetatud tööturuteenuseid Eesti Töötukassa selles osakonnas, kus ta on töötuna või tööotsijana arvele võetud.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

(3) Töötu ja tööotsija võivad Eesti Töötukassa osakonda vahetada, esitades sellekohase avalduse Eesti Töötukassale.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
§ 41. Tööhõiveprogramm

(1) Käesoleva seaduse eesmärgi täitmiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete väljatöötamiseks, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud tähtajalise tööhõiveprogrammi. Töötukassa nõukogu saab tööhõiveprogrammi heaks kiita üksnes siis, kui valdkonna eest vastutav minister Töötukassa nõukogu liikmena on selle poolt.

(2) Tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti koostab Eesti Töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Tööhõiveprogrammi koostamisel arvestatakse riiklikke strateegiaid ja arengukavasid, tööturu olukorda, tööturumeetmete arendamise vajadust, töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali suurust ning tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise mõju analüüse.

(3) Tööhõiveprogrammis kehtestatakse vähemalt:
1) programmi üld- ja alaeesmärgid;
2) programmi ajaline kestus;
3) programmi rahaline maht;
4) programmi raames teostatavad tegevused, sealhulgas osutatavate tööturuteenuste liigid ja maht;
5) tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise korraldus;
6) programmi raames makstavate tööturutoetuste maht, arvestamise alused ja kord ning tööturutoetuste määrad;
7) programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord.

(4) Tööhõiveprogrammiga võib:
1) lähtuvalt tööjõu nõudluse ja pakkumise prognoosidest, muutustest tööturu olukorras ja tööturu hetkeolukorrast, töötute ja tööotsijate ning Eesti Töötukassas arvele võtmata töötute üldarvust, tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikute võimalusest leida tööd ning vajadusest tööturuteenuste saamiseks, tööandjate vajadustest ja nõuetest töötajate oskustele ja kvalifikatsioonile, tööturu riskirühmade erivajadustest, tööturul hõivatud isikute vajadusest säilitada konkurentsivõime või demograafilisest olukorrast kehtestada tööturuteenuseid, samuti võimaldada tööturuteenuste osutamist käesolevas seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel;
2) lähtuvalt tööjõu nõudluse ja pakkumise prognoosidest, muutustest tööturu olukorras ja tööturu hetkeolukorrast, töötute ja tööotsijate üldarvust, töö leidmisel abi vajavate riskirühmade ja töö kaotamise ohus olevate isikute ning tööotsimisel mitteaktiivsete isikute erivajadustest või tööturu hetkeolukorrast tingitud kõrgendatud ohust, et hõivatud isikud võivad töötuks jääda ja pikaajaline töötus võib kasvada, laiendada tööturuteenuste kasutamiseks ja tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikute ringi;
3) lähtuvalt Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vabade vahendite olemasolust, tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise mõjude analüüsist, tööturuteenuseid kasutavate isikute elukohast tingitud erivajadustest, piirkondlikest eripäradest või tööturuteenuste osutamise asukohast kehtestada tööturuteenuste ja -toetuste suurendatud määrad.

(5) Tööhõiveprogrammi viib ellu Eesti Töötukassa.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
§ 5. Teatamiskohustus

(1) Töötu, tööotsija, tööandja ja muu isik, kellele osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise või tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemise.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

(2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isik on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale tööturukoolitusel osalemise katkestamisest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
2. peatükk TÖÖTUTE JA TÖÖOTSIJATE NING TÖÖTURUTEENUSTE OSUTAMISE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE
§ 6. Isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmine

(1) Isik esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks Eesti Töötukassale avalduse ja nõutavad dokumendid isiklikult Eesti Töötukassa kohalikus osakonnas või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(2) Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress ja muud kontaktandmed. Lisaks kantakse töötuna arvelevõtmise avaldusele andmed käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolude kohta.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(21) Isiklikul pöördumisel Eesti Töötukassasse esitab töötuna või tööotsijana arvelevõtmist taotlev isik isikut tõendava dokumendi.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(22) Eesti Töötukassal on õigus nõuda töötuna arvelevõtmist taotlevalt isikult koos avaldusega täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolusid või nende puudumist.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(3) Isik võetakse töötuna arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 3–11 nimetatud asjaolude äralangemisele või lõppemisele järgnevast päevast. Isik võetakse tööotsijana arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolude äralangemisele järgnevast päevast.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(4) Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb Eesti Töötukassa hiljemalt teisel tööpäeval nõuetekohase avalduse esitamise päevast arvates.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(5) Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta:
1) on noorem kui 16 aastat;
2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension;
[RT I 2010, 18, 97 - jõust. 16.05.2010]
3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses;
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
31) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
32) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
4) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
[RT I, 28.12.2017, 9 - jõust. 01.01.2018]
41) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 4, kui ta saab selle eest tasu;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
5) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, välja arvatud juhul, kui tema ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
[RT I, 28.12.2017, 9 - jõust. 01.01.2018]
51) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
[RT I, 28.12.2017, 9 - jõust. 01.01.2018]
6) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel;
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]
7) on aja-, asendus- või reservteenistuses;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
8) [kehtetu - RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
9) ei vasta ühele käesoleva seaduse § 3 punktides 1–4 sätestatud tingimustest;
10) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 lõike 1 alusel;
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
11) saab päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.
[RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]

(51) Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 sätestatud alusel.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

(6) Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta:
1) on noorem kui 13 aastat;
2) ei vasta ühele käesoleva seaduse § 3 punktides 1–41 sätestatud tingimustest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
§ 7. Töötuna ja tööotsijana arveloleku lõpetamine

(1) Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu;
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]
2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
3) käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–11 loetletud juhtudel;
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest;
5) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest;
6) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst;
7) kui ettevõtluse alustamise toetus on töötu pangakontole üle kantud;
8) töötu soovil;
9) töötu surma korral;
10) kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

(2) Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku tööotsijana arveloleku lõpetamise kohta:
1) kui tööotsija viimasest pöördumisest Eesti Töötukassasse on möödunud 90 päeva;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
2) tööotsija soovil;
3) käesoleva seaduse § 6 lõike 6 punktis 2 sätestatud juhul;
4) tööotsija surma korral.
§ 8. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register

(1) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes ning selle registri eesmärk on käesoleva seaduse ja muude seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmete tagamine Eesti Töötukassale ja Sotsiaalministeeriumile.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(2) Registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Registri vastutav töötleja on Eesti Töötukassa.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(4) Register sisaldab:
1) töötu, tööotsija ning isiku, kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud ja kellele osutatakse tööturuteenuseid, isikuandmeid, mille aluseks on Eesti rahvastikuregistri andmed või isikut tõendav dokument;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
2) andmeid töötuna ja tööotsijana arveloleku aja kohta;
3) andmeid, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste määramisel;
4) andmeid isikule osutatud tööturuteenuste ning makstud tööturutoetuste kohta;
5) andmeid Eestis töötamiseks nõusolekut taotlenud välismaalaste kohta;
6) andmeid tööandjate ja nende pakutavate vabade töökohtade kohta.

(5) Eesti Töötukassa esitab Sotsiaalministeeriumile statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks statistilisi andmeid tööturu olukorra kohta.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(51) Eesti Töötukassa esitab registrist andmeid käesoleva seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse viimase põhimäärusele vastavas mahus ja korras.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 81. Tööpoliitika infosüsteem

(1) Tulemusliku ja tõhusa tööpoliitika väljatöötamiseks töövaldkonna probleemide analüüsimise, teadmistepõhiste tööpoliitika otsuste tegemise, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste ja teiste tööpoliitikat rakendavate asutuste poliitikameetmete seire ning tööpoliitika tulemuslikkuse hindamise kaudu asutab valdkonna eest vastutav minister riigiasutuse andmekogu «Tööpoliitika infosüsteem» (edaspidi andmekogu).

(2) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Andmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.

(4) Andmekogu sisaldab isiku- ja juhtumipõhiseid andmeid:
1) töötute, tööotsijate, Eestis töötamiseks nõusolekut taotlevate välismaalaste, töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatute ja hüvitise saajate ning tööandjate kohta;
2) töötu või tööotsijana arvel olemise kohta;
3) tööturuteenuste ja -toetuste kohta;
4) puude, töövõimetuse, osalise või puuduva töövõime kohta;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
5) puudega laste ja puudega täiskasvanute hooldajatele makstavate toetuste kohta;
6) vanemahüvitise kohta;
7) sotsiaalmaksu maksmise kohta;
8) töövigastusest tingitud tervisekahju hüvitise kohta;
9) töötuskindlustushüvitise ning kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral makstavate hüvitiste kohta;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
10) tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste kohta;
11) Tööinspektsiooni järelevalve ja tööalaste vaidluste kohta.

(5) Andmekogu peetakse viisil, mis ei võimalda isiku otsest tuvastamist. Isikute otsest tuvastamist võimaldavatest andmetest kantakse andmekogusse üksnes isikukood, mis kodeeritakse enne täiendavat töötlemist, muutes isikukoodi unikaalseks asenduskoodiks. Asenduskoodi tagasikodeerimine on keelatud. Andmekogus on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes mahus, mis on vajalik andmekogu eesmärgi saavutamiseks.
[RT I 2007, 59, 381 - jõust. 26.11.2007]
3. peatükk TÖÖTURUTEENUSED
1. jagu Üldsätted
§ 9. Tööturuteenuste liigid ja nende osutamise põhimõtted

(1) Tööturuteenuste liigid on:
1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
2) töövahendus;
3) tööturukoolitus;
4) karjäärinõustamine;
5) tööpraktika;
6) avalik töö;
7) tööharjutus;
8) palgatoetus;
9) ettevõtluse alustamise toetus;
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
10) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
11) töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
12) abistamine tööintervjuul;
13) tugiisikuga töötamine.
131) tööalane rehabilitatsioon;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
14) käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturuteenused.
[RT I, 21.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

(2) Töötule osutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel. Tööotsijale ja täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivale töötule, kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibivale töötule, osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tööturuteenuseid käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. Isikutel, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, on õigus saada teavet tööturu olukorrast, tööturuteenustest ja -toetustest ning käesolevas seaduses sätestatud juhul muid tööturuteenuseid. Tööandjale osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid.
[RT I, 22.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

(21) Käesoleva seaduse § 3 punktis 41 nimetatud isikule, kes on tööotsijana arvele võetud, osutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(3) Tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

(4) Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10–13 sätestatud tööturuteenuseid osutatakse üksnes puudega töötule tingimusel, et tööturuteenuse osutamine on vajalik puudest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel ning et muud tööturuteenused ei ole puudega töötu töölerakendamiseks tulemuslikud.

(6) Eesti Töötukassa osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega. Eesti Töötukassal on õigus tööturuteenuse vajaduse hindamisse, tööturuteenuse osutamisse ja tööturuteenuse osutamise korraldamisse kaasata eksperte.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
§ 91. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused

(1) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine.

(2) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et:
1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või isikul on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
2) isik on hõivatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega või omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust;
3) isik on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust, kui tal on õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele või talle osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Eesti Töötukassal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

(4) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal muutub talle teenuse osutamise aluseks olev asjaolu, võib muutunud alusel lõpuni saada tööalase rehabilitatsiooni teenust, mida saama ta on suunatud.

(5) Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal tekib õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel, võib saada tööalase rehabilitatsiooni teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpuni.

(6) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatud põhimõtetel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(7) Tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötuna arvele võetud, osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust individuaalse tööotsimiskava alusel, mis koostatakse isiku ja Eesti Töötukassa koostöös ning mis sisaldab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 1–3, 5, 9 ja 10 sätestatud andmeid.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]
§ 10. Individuaalne tööotsimiskava

(1) Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on isikule töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamine.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

(2) Individuaalne tööotsimiskava sisaldab:
1) töötu nime ja isikukoodi või sünniaega;
2) isiku kutse- ja tööalaste oskuste ning muude tööle asumist ja töötamise jätkamist soodustavate ja takistavate asjaolude kirjeldust;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
3) töötu avaldusi töötukassale töö leidmiseks ja tööturuteenuste saamiseks;
4) karjäärinõustaja soovitusi, kui töötule on karjäärinõustamist osutatud;
5) tööle asumiseks ja töötamise jätkamiseks vajalikke tegevusi, tööturuteenuseid ja muid meetmeid ning nende osutajaid ja ajakava;
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
6) hinnangut selle kohta, kas tööotsimiskava koostamisele järgneva kolme kuu jooksul piisab iseseisvast tööotsingust ja käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud tööturuteenuste osutamisest või peab töötule osutama muid teenuseid;
7) Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise aega, ning kui on kokku lepitud isiklikult vastuvõtule tulemise asemel telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumine, siis pöördumise liiki ja aega;
8) teavet tööotsimiskava täitmise ja iseseisva tööotsingu kohta;
9) koostaja nime ja ametikohta;
10) tööotsimiskava koostamise või muutmise aega.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

(3) Individuaalne tööotsimiskava koostatakse töötu ja Eesti Töötukassa koostöös hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

(4) Individuaalse tööotsimiskava koostamiseks viib Eesti Töötukassa töötuga läbi intervjuu, mille käigus:
1) selgitatakse välja, millist tööd töötu otsib ja töö leidmise võimalused;
2) selgitatakse välja ja täiendatakse töötu tööotsingualaseid teadmisi;
3) antakse ülevaade otsitava töö leidmise võimalustest;
4) hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada;
5) hinnatakse töötu võimalusi leida tööd iseseisvalt. Eesti Töötukassa lähtub hinnangu andmisel töötu haridusest, erialast, töökogemusest, tööturu olukorrast ning töötu kuulumisest riskirühma;
6) selgitatakse välja muud töölerakendumist soodustavad meetmed ja tegevused.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskirühma kuuluvad:
1) puudega töötu, kes vajab töölerakendumisel puudest tulenevalt lisaabi;
2) 16–24-aastane töötu;
3) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud töötu;
4) 55-aastane kuni vanaduspensioniealine töötu;
5) [kehtetu - RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.03.2009]
6) töötu, kes on enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut, kellele valla- või linnavalitsus on maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul;
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.03.2009]
7) pikaajaline töötu, kes ei ole töötuna arvelevõtmisele vahetult eelnenud 12-kuulisel perioodil olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. 16–24-aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole töötuna arvelevõtmisele vahetult eelnenud 6-kuulisel perioodil olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega;
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
8) töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud;
9) muu töötu, kellel tööleidmise võimalus on eriliselt takistatud.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

(6) Töötu kinnitab individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga. Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta. Muudatustega nõustumist kinnitab töötu allkirjaga.

(61) Kui töötu ei ole kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava koostamisest või selle muutmisest arvates tööd leidnud, hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste, tööturuteenuste ja muude meetmete sihipärasust ning vajaduse korral viiakse läbi uus intervjuu ja muudetakse tööotsimiskava. Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal, kui töötu osaleb tööturuteenuses.
[RT I, 03.03.2011, 2 - jõust. 01.05.2011]

(7) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
2. jagu Tööturuteenused ning nende osutamise tingimused ja kord
§ 11. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest

Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta.
§ 12. Töövahendus

(1) Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.

(2) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

(3) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast,
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele ja
4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

(4) Sobivaks tööks töötule 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
2) mis võib olla tähtajaline,
3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast,
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamisel suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, aga mitte väiksem töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast ja
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]
5) mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.

(41) Kui isik võetakse eelmisest töötuna arveloleku lõpetamisest alates kuue kuu jooksul uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega, siis võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem, loetakse talle sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 3 ja alates 21. töötuna arveloleku nädalast loetakse töötule sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 4. Alates 21. töötuna arveloleku nädalast, mis on saadud viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodide liitmisel, loetakse töötule sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 4.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 01.05.2009]

(5) Tööotsijale sobivaks tööks loetakse iga töö, mida tööotsija ise endale sobivaks peab.
§ 13. Tööturukoolitus

(1) Tööturukoolitus on töötule ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

(11) Isikul, kes on tööturukoolitusele suunatud töötuna arveloleku ajal ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 nimetatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel, on õigus osaleda tööturukoolitusel, millele ta on suunatud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 28.12.2017, 9 - jõust. 01.01.2018]

(2) Eesti Töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

(3) Eesti Töötukassa sõlmib tööturukoolituse läbiviimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
1) tööturukoolitusest osavõtjate arv;
2) tööturukoolituse toimumisaeg ja kestus õppetundides ning õppekava;
3) õppetulemuse hindamise viis;
4) tööturukoolituse kogumaksumus ja õppetunni hind osavõtja kohta;
5) tööturukoolituse eest tasumise tingimused.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(4) Tööturukoolituse läbiviija on kohustatud:
1) pidama arvestust tööturukoolitusest osavõtjate kohta ja esitama andmed kord kuus Eesti Töötukassale;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
2) täitma täienduskoolituse standardis sätestatud nõudeid täienduskoolituse läbiviimise ning tunnistuse või tõendi väljastamise kohta, välja arvatud juhul, kui halduslepingus on kokku lepitud teisiti;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
3) pidama kinni õppekavast.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

(5) Eesti Töötukassal on koolituse taseme hindamiseks õigus tutvuda koolituse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
§ 14. Karjäärinõustamine

Karjäärinõustamine on töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes.
§ 15. Tööpraktika

(1) Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

(2) Eesti Töötukassa sõlmib tööpraktika korraldamiseks tööandjaga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
1) tööpraktikal osalevate isikute arv;
2) tööpraktika sisu;
3) tööpraktika kestus.

(21) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(3) Tööpraktika kestab kuni neli kuud.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

(4) Töötu peab tööpraktikal osalemise kohta praktikapäevikut. Praktikapäevik sisaldab täidetud tööülesannete kirjeldust ja tööandja hinnangut tööülesannete täitmise kohta. Töötu esitab praktikapäeviku hiljemalt iga kuu viiendal päeval Eesti Töötukassale. Eesti Töötukassa võib nõuda praktikapäeviku esitamist ka muul ajal.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(5) Tööandja on kohustatud pidama arvestust tööpraktikast osavõtjate kohta ning esitama andmed osaletud päevade kohta hiljemalt iga kuu viiendal päeval Eesti Töötukassale.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

(51) Tööandja tagab töötute juhendamise. Ühe juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

(6) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete alusel. Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

(7) Juhendamistasu kantakse tööandja pangakontole kord kuus 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmete esitamisest arvates.

(8) Eesti Töötukassal on tööpraktika taseme hindamiseks õigus tutvuda tööpraktika korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(9) Tööpraktika ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööpraktikale ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 4 punkte 2 ja 4, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 16. Avalik töö

(1) Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust.

(2) Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas.

(3) Eesti Töötukassa sõlmib avaliku töö korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega, mittetulundusühinguga ja sihtasutusega (edaspidi avaliku töö korraldaja) halduslepingu. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
1) avaliku töö laad;
2) töötamiskoht ja töö kestus;
3) rakendatavate töötute arv;
4) avalikus töös osaleva töötu õigused ja kohustused;
5) avalikus töös osaleva töötu tasu suurus ja selle maksmise tingimused;
6) avalikus töös osalejate kohta arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(4) Eesti Töötukassa on kohustatud tutvustama töötule enne tema avalikule tööle suunamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingut ning tema õigusi ja kohustusi avalikus töös osalemisel.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(5) Avaliku töö korraldaja peab arvestust avalikus töös osalejate kohta, edastab andmed kord nädalas Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt ning teavitab viivitamatult probleemidest avalikus töös osalevate töötutega.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(6) Avalikus töös osalevale töötule maksab tasu avaliku töö korraldaja. Avaliku töö tunnipalga alammäär on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.07.2009]

(7) Avaliku töö ajaks ei sõlmita töölepingut ja avalikule tööle ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõike 4 punkti 2, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 17. Tööharjutus

(1) Tööharjutus on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks.

(2) Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud.

(3) Eesti Töötukassa osutab tööharjutuse teenust ise või sõlmib teenuse osutamiseks halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
1) tööharjutuse kava;
2) õpetatavad oskused ja nende kavandatav tase;
3) tööharjutuse toimumise koht;
4) tööharjutuse kestus;
5) osalevate töötute arv;
6) tööharjutuse kogumaksumus ja hind ühe osavõtja kohta;
7) tööharjutuses osalejate kohta arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate andmete esitamise kord;
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
8) tööharjutuse teenuse osutamise eest tasumise tingimused.

(31) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(4) Tööharjutuse teenuse osutaja peab arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastab andmed Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(5) Eesti Töötukassal on tööharjutuse taseme hindamiseks õigus tutvuda tööharjutuse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(6) Tööharjutuse ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööharjutusele ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 4 punkte 2 ja 4, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 18. Palgatoetus

(1) Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

(2) Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on:
1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud;
2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud;
3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–32 või 7 sätestatud asjaoludel;
4) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud.

(3) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral.

(4) Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta;
2) palgatoetuse maksmise periood;
3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus;
4) tööandja kohustused;
5) lepingu lõppemine.

(5) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.

(6) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

(7) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates.

(8) Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

(9) Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
§ 19. Ettevõtluse alustamise toetus

(1) Eesti Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu, kes:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
1) on vähemalt 18-aastane ja
2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.

(2) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu esitab Eesti Töötukassale:
1) avalduse,
2) äriplaani,
3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(21) Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(3) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab Eesti Töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(4) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta:
1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks;
2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks;
3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees;
41) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus;
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016]
5) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga;
6) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;
61) isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
[RT I, 28.12.2017, 9 - jõust. 01.01.2018]
7) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva seaduse alusel;
8) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(5) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates.

(6) Ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile.

(7) Eesti Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(71) Kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus algab mõjuval põhjusel hiljem kui kuue kuu möödumisel toetuse töötu pangakontole ülekandmisest, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontrolliperiood majandustegevusega hiljem alustatud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(72) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu või on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(8) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral:
1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel;
11) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast;
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]
2) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel;
3) ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast;
4) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt;
5) ettevõtluse alustamise toetust kasutati käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärgil.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(81) Kui osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, võib Eesti Töötukassa kohustada ettevõtluse alustamise toetuse saajat tagastama toetuse osaliselt.
[RT I, 16.04.2014, 5 - jõust. 01.05.2014]

(9) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Ettevõtluse alustamise toetuse uus ülemmäär ei või olla kehtivast ülemmäärast väiksem.
§ 20. Tööruumide ja -vahendite kohandamine

(1) Tööruumide või töövahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises.

(2) Eesti Töötukassa sõlmib halduslepingu tööandjaga, kelle tööruume ja -vahendeid kohandatakse. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
1) kohanduse objekt;
2) kohanduse valmimise aeg;
3) puudega töötu töölevõtmise aeg;
4) kohanduse maksumus.

(21) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(3) Eesti Töötukassa hüvitab tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50 kuni 100 protsenti töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

(4) [Kehtetu - RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

(5) Tööandja tagastab Eesti Töötukassalt tööruumide ja -vahendite kohandamiseks saadud hüvitise summa täies ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kolme aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
1) ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 94 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel;
2) ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1 või § 93 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.
[RT I, 26.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud tööturuteenust ei osutata töötule tihedamini kui kord kolme aasta jooksul.
§ 21. Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

(1) Eesti Töötukassa sõlmib puudega isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
1) lepingu ese;
2) lepingu esemega seonduvad kulud ja nende tasumine;
3) kasutaja kohustused;
4) lepingu jõustumine ja lõppemine.

(11) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(2) Töötamiseks vajalik abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

(21) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda tasuta kasutamiseks teisele isikule, võib töötamiseks vajaliku abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada puudega isikule.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Kui puudega isik halduslepingu lõppemise ajal töötab või on teenistuses, võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolmeks aastaks.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
§ 22. Abistamine tööintervjuul

(1) Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.

(2) Kui Eesti Töötukassa töötajal puuduvad vajalikud oskused puudega töötu abistamiseks tööintervjuul, sõlmib Eesti Töötukassa nimetatud teenuse osutamiseks halduslepingu isikuga, kellel on teenuse osutamiseks vajalikud oskused. Halduslepingus määratakse kindlaks:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
1) lepingu ese;
2) andmed puudega töötu kohta;
3) poolte õigused ja kohustused;
4) tasu maksmine;
5) lepingu jõustumine ja lõppemine.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping sõlmitakse isikuga, kes osutab käesolevas paragrahvis sätestatud teenust oma vabast ajast ja selle eest tasu saamata, hüvitatakse talle teenuse osutamisega seotud sõidukulud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sõidukulud hüvitatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.
§ 23. Tugiisikuga töötamine

(1) Tugiisikuga töötamise võimaldamine on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist.

(2) Eesti Töötukassa sõlmib puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse võimaldamiseks halduslepingu:
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]
1) tugiisikuga või
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]
2) tööandja või muu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse osutamise.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingus määratakse kindlaks:
1) lepingu ese;
2) andmed puudega töötu kohta;
3) poolte õigused ja kohustused;
4) tasu maksmine;
5) lepingu jõustumine ja lõppemine.

(31) [Kehtetu - RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(32) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võetakse tööandjalt tugiisikuga töötamise teenusega nõusoleku kohta kirjalik kinnitus. Tugiisikuga sõlmitud lepingut tutvustatakse tööandjale.
[RT I 2008, 48, 265 - jõust. 23.11.2008]

(4) Tugiisikuga töötamise teenust võib puudega töötule osutada kuni ühe aasta jooksul tähtajatu töö- või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel:
1) esimesel kuul kuni 8 tundi päevas,
2) teisel kuul kuni 4 tundi päevas ja
3) 3.–12. kuul kuni 2 tundi päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 700 tundi aastas puudega töötu kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tugiisikule või tööandjale makstakse tasu vastavalt samas lõikes nimetatud halduslepingule. Tasu kantakse tugiisiku või tööandja pangakontole halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.
[RT I 2009, 11, 67 - jõust. 01.05.2009]

(6) Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav uus tunnitasu määr ei või olla kehtivast tunnitasu määrast väiksem.
§ 231. Tööalane rehabilitatsioon

(1) Tööalane rehabilitatsioon on isiku tööeluks ettevalmistamiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks osutatav tööturuteenus, mis seisneb sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivates tegevustes.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

(2) Isik valib temaga individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud rehabilitatsioonivajadusele vastavad tegevused sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusloaga isikute poolt osutatavate rehabilitatsiooniteenuste, sealhulgas rehabilitatsiooniprogrammide seast.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

(3) Eesti Töötukassa tasub tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest rehabilitatsiooniteenuse osutajale.

(4) Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest kalendriaastas makstava tasu ülemmäär ühe isiku kohta kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse eest makstava tasu uus ülemmäär ei või olla kehtivast ülemmäärast väiksem.
[RT I, 13.12.2014, 2 - jõust. 01.01.2016]
§ 24. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]

(1) Käesoleva seaduse §-des 18–20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL):
1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) või
3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

(2) Käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui:
1) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja
2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 ning §-des 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamiseks komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule.

(3) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

(4) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 15 000 eurot.

(5) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 30 000 eurot.

(6) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

(7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ületada 100 000 eurot.

(8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

(9) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
4. peatükk TÖÖTURUTOETUSED
§ 25. Tööturutoetuste liigid

Tööturutoetuste liigid on:
1) töötutoetus;
2) stipendium;
3) sõidu- ja majutustoetus.
4) käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestat
 
 [Originaal | Artiklid | Kommenteeri
 info@palk.ee tagasiüles